) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
lg 1 järgi seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul või üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustamise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. § 1032 lg 2 järgi kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kaebusega taotletakse HKMS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 3 p 2 ja § 7 lg 4 alusel O. R´lt riigi kasuks 11 798.40 krooni (kaebuselt tasutud riigilõiv 354 krooni) väljamõistmist. Kohtu seisukoht On kaitseväe väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus esitanud kahju hüvitamise nõude lepingulisest tegevteenistusest arvates 01.11.2006 vabastatud tsivilistist üksikisiku O. R vastu summas 11 798.40 krooni. Nõude alusena on kaebaja tuginenud
§-dele 1028 ja 1032 koos RVS §-ga 22 lg 3.
§-d 1028 ja 1032 käsitlevad alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid. Alusetu rikastumisega on tegemist kui omandamise on toimunud ilma õigusliku aluseta (sine causa) või see alus on hiljem ära langenud. Sellised nõuded tuleb kooskõlas RVS §-ga 22 lg 3 esitada eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Eraõiguses sätestatud korraks on tsiviilkohtumenetluse kord. Seega lähtudes avaldaja enda toodud põhjendustest pidi ta esitama hagi üldkohtule (maakohtule). Samas kaebusest ei nähtu, et tegevteenistuse leping, mille alusel varustuse üleandmine toimus, oleks olnud algusest peale kehtetu või selliseks hiljem tagasiulatuvalt tunnistatud, mistõttu on tegelikult väär ka kaebuse tuginemine alusetu rikastumise normidele kuivõrd varustuse O. R´le üleandmise hetkel selles igasugused ebaseaduslikkuse elemendid esitatud materjalide alusel otsustades puudusid. Teisalt,
ja RVS kõrval, on kaebaja viidanud veel KVTS §-le 122 Asjaajamise ja vara üleandmise kohustus. Selle sätte kohaselt kaadrikaitseväelane on kohustatud tegevteenistuse lepingu kehtetuks tunnistamise või ametikohalt vabastamise korral üle andma tema kätte teenistuskohustuste täitmisel usaldatud vara ja asjaajamise selleks määratud kaadrikaitseväelasele ning tagastamata temale avansina väljamakstud, kuid teenistuse huvides kasutamata jäetud summad hiljemalt tegevteenistusest vabastamise päeval. Selle kaebaja alternatiivseisukoha järgi ei ole võlgnik enam mitte alusetult rikastunud vaid jätnud täitmata oma kohustuse tagastada talle usaldatud kaitseväe vara. Taolise tõdemusega ei ole aga kooskõlas kaebuse taotlus nõuda O. R´lt kahju hüvitamist summas 11 798.40 krooni.
lg 2 teise lause kohaselt Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kohustuse täitmisele suunatud võlasuhe ei saa kohe muutuda kahju hüvitamise võlasuhteks (välja arvatud siis, kui objektiivselt saaks O. R viivituse tõttu tagastamisel eeldada, et Rahuoperatsioonide Keskusel puudub nüüdseks huvi varustuse tagasisaamise vastu milliseks järelduseks aga puudub alus). Seetõttu tuleb kaebajal kõigepealt esmase nõudena hageda üldkohtus kohustuse täitmist (mitte kahju hüvitamist). Lisaks osundab kohus, et isegi kui täitmist asendava kahju hüvitamise nõude esitamine olekski juba lubatud on Rahuoperatsioonide Keskusel täitmata sellega halduskohtusse pöördumise eeldus: kolme kuu jooksul arvates nõude aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest O. R´le kirjaliku ettepaneku tegemine kahju hüvitamiseks (KVTS § 187 Avaliku teenistuse seaduse § 892) ning tõendamine, et O. R ettepanekule tähtaegselt ei reageerinud, keeldus ettepaneku täitmisest või ettepanekus näidatud tähtajaks kahju ei hüvitanud. Neil asjaoludel puudub kaitseväe väljaõppekeskusel Rahuoperatsioonide Keskus ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigus (HKMS § 11 lg 31 p 5). Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras ja järgides vastavaid tähtaegu pöörduda uuesti haldusohtusse (HKMS § 11 lg 7). Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 5 ja 8 kohtunik m ä ä r a s: 1. Tagastada kaitseväe väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskus kaebus läbivaatamatult esitajale. 2 Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.