Obsah (7)

§ 177§ 142§ 407§ 444§ 162§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2008.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-65182 Tsiviilas

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-65182 kannab kostja. Kostja peab tasuma hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3 250 krooni ja riigilõivu 15 krooni digitaalselt edastatud dokumentide väljatrüki eest, kokku summas 3265 krooni. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetati kätte väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostja eluruumis elavale isikule (vennale) allkirja vastu.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 11.01.2007 sõlminud laenulepingu nr L070001178, mille alusel väljastati kostjale laen summa 60000 krooni intressiga 14% aastas laenu tagastamata osalt. Laen tagasimakse tähtajaga 06.01.

1. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu ja intressid osade kaupa annuiteetmaksetena alates 06.02.2007 iga kalendrikuu 6-ndal kuupäeval lepingu alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades.Pooled sõlmisid 16.02.2007 laenulepingu lisa nr 1, milles lepiti kokku laenusumma suurendamises 10000 krooni võrra, so 70000 kroonini. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tagama tasumisele kuuluvate maksete tähtpäevadel lepingus märgitud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu. Jaanuarist 2008 ei täitnud kostja enam seda kohustust ja tekkis võlgnevus hageja ees. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi, millele kostja aga ei reageeinud ning hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema 03.10.
2. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 56871.07 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Lepingus on kokku lepitud seadusega kehtestatud viivise määr. Hageja nõuab kostjalt viivist 677.22 krooni. Kostja ei ole viivise nõuet vaidlustanud. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingus fikseeritud määras. Hageja on arvestanud intressi 6609.83 krooni. Kohus leiab, et hagi nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses kokku summas 64158.12 krooni. 2

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. .

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulud esitanud hagiavalduses ja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 3265 krooni. Hageja on kohtule teatanud, et menetluskulusid lisandunud ei ole.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3