nõuetele ning sellega koos peab kostja 1 2-07-53125 esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 Eesti krooni ja mitte rohkem kui 100 000 Eesti krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja hageja nõue 21.12.2007.a esitas J P Harju Maakohtule hagi J R´i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud xxx.a poeg I R, isikukood xxx. Alates 2006.a märtsist elab poeg alaliselt hagejaga Eestis. Kostja ei osale vabatahtlikult lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja on üliõpilane. Hageja saab lapsetoetust summas 900,00 Eesti krooni ja puudega lapse toetust 1 200,00 Eesti krooni (ainult kuni 2008.a veebruarini). Mõnikord aitavad hagejat emad. Arvestades asjaolu, et poeg elab alaliselt hagejaga ja hageja ise on käesoleval ajal töötu ning temal on väga raske lapse ülalpidamiskulusid üksinda kanda (arvestades, et laps on invaliid ning suured kulutused lähevad ravile), samuti arvestades seda, et elatiselt arvestatakse maha tulumaks ning poja vajadused kuus moodustavad kokku umbes 5 500,00 Eesti krooni, palub hageja kostjalt välja mõista poja ülalpidamiseks igakuiselt 3 000,00 Eesti krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.01.2007.a elatis 3 000,00 Eesti krooni kuus poja I R`i ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Menetluse käik Kostjale on kohtukutse 04.06.2008.a toimunud kohtuistungile Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu Iirimaa kompetentse kohtu vahendusel edastatud 30.04.2008.a, mida tõendab toimikus olev teatis dokumentide kätteandmise kohta. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on em kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui em ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise ema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud ema kasuks. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi ema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei 2 2-07-53125 täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 3 000,00 Eesti krooni kuus poja I R`i ülalpidamiseks alates 01.01.2007.a kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o xxx.a.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on lapsele väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 3 000,00 Eesti krooni. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.