Obsah (8)

§ 195§ 76§ 101§ 1§ 113§ 94§ 115§ 128

2-07-34802 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2008.a, Tallinn Tsiviilasja

) § 1 lg-le 1 kohaldatakse selle seaduse üldosas sätestatut ka muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Vastavalt

§ 195

lg-le 5 peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt

§-des 189–191 sätestatut.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lähtudes

§ 101

lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatust, võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumisel nõuda võlgnikult alati kohustuse täitmist. Poolte esitatud asjaolude põhjal lõppes nende vahel sõlmitud tööleping mitte hiljem kui 1. augustil 2007.a. Lepingu lõppemisega lõppesid ka poolte vastastikused õigused ja kohustused. Seetõttu langes kostjal ära ka õigus ja vajadus hagejalt majanduskulude avansina saadud summade kasutamiseks ning avansi jääk tulnuks kostjal hagejale töölepingu lõpetamisel tagastada. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja poolt saadetud kostjale ka vastavasisuline nõudekiri (vt toimik, lk 40). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 1

lg-s 1, § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata majanduskulude avansi summas 4189,70 krooni.

1. Kohus leiab, et rahuldamisele kulub ka hageja nõue viivise (viivitusintressi) väljamõistmiseks põhinõude esemeks oleva rahasumma (4189,70 kr) tasumisega viivitamise eest perioodil 06.09.2007-11.09.
2. Ülalkäsitletud asjaolusid arvestades oli hageja põhinõue nimetatud perioodil sissenõutavaks muutunud.

§ 101

lg 1 p-s 6 ja § 113 lg-s 1 sätestatu annab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 94

lg 2 kohaselt korraldab sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud intressimäära (referentsimäära) õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lähtudes Eesti Panga poolt

1. juulil 2007.a avaldatud teatest on alates
2. juulist 2007.a selleks intressimääraks 4,0%. Nimetatud intressimäär kehtib Eesti Panga hilisemaid teateid arvestades käesoleva ajani.

§ 94

lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatut arvestades tuleb seadusjärgseks viivisemääraks alates

1. juulist 2007 lugeda 11,0% aastas. Võttes aluseks viivisemäära 11,0% aastas, tuleks hageja poolt esitatud põhinõudelt kostjal aastas tasuda viivist 460,87 krooni, ühes kalendripäevas seega 1,26 krooni (s.o 460,87 kr : 365 päeva). Viivis kuue kalendripäeva eest moodustaks eeltoodut arvestades 7,56 krooni (s.o 6 x 1,26 kr). Ülalosundatud TsMS § 5 lg 1 kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud hageja nõudega. Seetõttu mõistab kohus vastavalt hageja nõudele kostjalt viivisena välja 6,40 krooni.
2. Samuti rahuldab kohus hageja nõude 23,50 krooni suuruse postikulu väljamõistmiseks kostjalt. Kohtu hinnangul on see nõue vaadeldav hageja kahjuna, mis seondub võla (põhinõude) sissenõudmisega. Töökoodeksi § 125 lg 1 esimese lause järgi kannavad töötajad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, materiaalset vastutust otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Tulenevalt sama õigusakti §-st 126 on töötaja vastutus üldjuhul piiratud tema ühe kuu keskmise palga summaga.

§ 115

lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg 3 järgi võib otsene varaline kahju kohustuse rikkumise korral hõlmata muu hulgas ka võlausaldaja sellega seonduvaid mõistlikke kulusid. Kulu kandmine märgitud suuruses on tõendatud asja materjalide hulgas oleva postikviitungiga (vt toimik, lk 5 ja lk 40). 4

1. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5, jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja kassa sissetuleku orderid (vt toimik, lk 35-39), kuna need ei ole käsitletavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 mõttes. Samuti jätab kohus arvestamata kostja poolt esitatud töölepingu koopia xxx OÜ-ga ja koopia inkassonõude alusdokumentide üleandmise aktist (vt toimik, lk 59-63). Kohtu hinnangul ei ole nimetatute puhul tegemist asjakohaste tõenditega.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kohus peab seonduvalt hagis märgituga vajalikuks siinkohal selgitada, et TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vaadeldav menetluskuluna. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 5