← Eesti

2-08-23929/2

Obsah (9)§ 420§ 415§ 442§ 407§ 1741§ 175§ 134§ 177§ 468

Tsiviilasi nr 2-08-23929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse tegemise kuupäev Tallinn, 10.oktoobril 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok

§ 420, § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (

§ 415

). Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa

§ 442

lg 7 mõttes.

§ 407

lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kohus, hindamata tõendeid, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 3, § 8 lgga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1, 3, 4 ja 6 ning lg-ga 2, § 108 lg-ga 1, § 113 lg-ga 1, § 115 lg-ga 1, § 116 lg-ga 1, § 189 lg-ga 1 ning § 647 lg-ga 1. Antud tsiviilasjas puuduvad

§ 407lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 1741

lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2300.00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud FIE V K arve-saatelehe nr 023/2008 08.05.2008 (t lk 54) ja 06.06.2008 maksekorralduse (t lk 54). Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrus nr 137 sätestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 50 000.00 krooni, esindaja kuluna teistelt menetlusosalistelt maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000.00 krooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kuluna välja 2 300.00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele

§ 134

p 1 alusel tõlgikulu summas 400.00 krooni,

§ 134

p 2 alusel dokumentaalse tõendi saamise kuluna TOÜ-le eksperthinnangu koostamise eest tasutud 1 180.00 krooni ja riigilõiv summas 2 250.00 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena kokku 6 130.00 krooni.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.