Obsah (5)

§ 39§ 3§ 7§ 51§ 42

3-07-1307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2008.a Tallinn Haldusasja number 3-07-1307 Haldusasi S.S kaebus Kaitser

) § 43 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 11.11.2005.a määruse nr 282 „Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud” alusel S.S tema tervise seisundi (diagnoos: xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx) alusel tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega (tl 32). 2. Kaitseressursside Ameti 13.04.2007.a otsusega nr 9-4.2/914 „Ajateenistusse kutsumine” kutsuti kutsealune S.S

§ 39

lõike 3 punkti 3 alusel ja arvestades Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni 29.03.2007.a otsust nr 11-3/903 ajateenistusse 03.07.2007.a väeossa JVÕK Viru Üksik-jalaväepataljon (tl 12).

1. S.S esitas 02.05.2007.a Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni 29.03.2007.a otsusele vaide, mis jäeti Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjoni 11.06.2007.a otsusega nr 39 „S.S vaide läbivaatamine” rahuldamata (tl 3-4).
2. S.S esitas 28.06.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles koos 05.11.2007.a esitatud täpsustustega taotles Kaitseressursside Ameti 13.04.2007.a otsuse nr 9-4.2/914 „Ajateenistusse kutsumine” ja Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni 29.03.2007.a otsuse nr 113/903 tühistamist (tl 46-47, 92).
3. Kohus jättis kaebuse kolmel korral halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõike 2 alusel käiguta ja võttis selle 12.11.2007.a menetlusse tunnistades vastustajateks Kaitseressursside Ameti ja Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni (tl 25-26, 33-34, 42-43, 48-49). Kohtu 02.07.2007.a määrusega peatati Kaitseressursside Ameti 13.04.2007.a otsuse nr 9-4.2/914 täitmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (tl 19). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja taotleb Kaitseressursside Ameti 13.04.2007.a otsuse nr 9-4.2/914 „Ajateenistusse kutsumine” ja Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni 29.03.2007.a otsuse nr 113/903 tühistamist järgmistel põhjendustel. Vaatamata korduvatele perearsti visiitidele ja kaebustele seljavaludele leidis Kaitseressursside Ameti Tallinna arstlik komisjon, et kaebaja on tegevteenistuseks kõlblik piirangutega. Kaebaja läbis 06.06.2007.a Tallinna Diagnostikakeskuses MRT uuringud ja konsulteeris neuroloogiga, kes leidis, et kaebajal on väga tõsine terviseprobleem, mis seisundi halvenemisel viib radikuliidini. Neuroloog ütles kaebajale suulises vestluses, et sõjavägi teeb probleemi hullemaks, selg vajab rahu ja taastusravi, mitte mingil juhul jooskmist ja hüppamist. Kaebaja isal on samuti väga tõsised probleemid seljaga, tema tervis on väga halb: öösiti magada pole võimalik ja ta kannatab hoolimata ülitugevatest valuvaigistitest väga suurte valude käes. Tallinna Diagnostikakeskuses läbi viidud MRT uuring selgitab piisavalt, et tegemist on tõsise terviseprobleemiga ja tervise halvenemisel on vajalik neurokirurgi sekkumine. Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni otsus ei olnud vastavuses kaebaja tervisliku seisundiga.
5. Vastustajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja esitavad sellele järgmised vastuväited. Vastustajad soovivad rõhutada, et kaebaja esitas 29.03.2007.a Kaitseressursside Ametile avalduse, millest nähtuvalt soovis astuda ajateenistusse hiljem kui 2007.a põhjusel, et saada korda tervis ja vahetada firmade juhatust, et nende tegevus saaks jätkuda normaalselt. Kuna arstlik komisjon oli kaebaja tervislikku seisundit samal päeval, kui kaebaja avalduse esitas, siis ei vasta tõele kaebaja väide, et Kaitseressursside Amet ei uurinud kaebaja tervislikku seisundit. Kuna kaebajal ei esinenud asjaolusid, mille alusel oleks teda saanud ajateenistuse kutsumisest vabastada, kutsusti ta 13.04.2007.a otsusega ajateenistusse. Arstlik komisjon võttis otsuse aluseks kaebaja tervisekaardis sisalduvate uuringute tulemused, kaebaja perearsti 29.03.2007.a terviseõiendi, kaebaja rinna- ja nimmelülide röntgenograafia tulemused, samuti kaebaja visuaalse ülevaatuse tulemused arstliku komisjoni vastuvõtul. Kaebaja ei ole tõendanud, et arstlik komisjon on langetanud tema suhtes meditsiiniliselt ebaõige otsuse. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 8.1

§ 3

lõike 1 kohaselt on meessoost Eesti kodanik kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine jaguneb ajateenistuskohustuse ja reservteenistuskohustuse täitmiseks (

§ 3lõige 4).

Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusest kutsumisest vabastamiseni (

§ 7

). Kutsealused kutsutakse ajateenistusse 18 kuni 27 aasta vanuselt (

§ 51lõige 1).

Kutsealuste ajateenistusse kutsumist korraldab ja 2 otsustab Kaitseressursside Amet (

§ 39lõige 2 ja lõike 3 punkt 3).

Ajateenistusse võetava isiku kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme määravad esimese astmena Kaitseressursside Ameti arstlikud komisjonid (

§ 42lõike 1 punkt 1).

Kaitseväekohustuslase tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 11.11.2005.a määruses nr 282 „Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud”, mille § 2 kohaselt on kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed järgmised: 1) tegevteenistuseks kõlblik – kaitseväekohustuslane sobib tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele; 2) tegevteenistuseks kõlblik piirangutega - kaitseväekohustuslane sobib tegevteenistusse piirangutega; 3) tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik – kaitseväekohustuslane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või muu vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest; 4) tegevteenistuseks mittekõlblik kaitseväekohustuslane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või muu vigastuse tõttu tegevteenistusest. 8.2 Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on kutsealune. Kaebaja on kaevatavad otsused vaidlustanud põhjusel, et need ei ole vastavuses tema tervisliku seisundiga. Kaebaja leiab, et kaevatavas arstliku komisjoni otsuses on kõik diagnoosid määratud ebaõigesti ja et tema oleks tulnud tunnistada kaitseväeteenistuse jaoks vähemasti ajutiselt kõlbmatuks (tl 104). Kohus kaebajaga ei nõustu. Asjas kaebaja suhtes läbiviidud kohtuarstlik komisjoniekspertiis leidis, et Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni poolt 29.03.2007.a määratud diagnoosid olid vastavuses kaebaja tervisliku seisundiga 29.03.2007.a ning, et arstliku komisjoni järeldus kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kohta oli kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11.11.2005.a määrusega nr 282 „Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud” sätestatud tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumitega (tl 123-127). Samasugusele järeldusele on varasemalt jõudnud ka Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon (tl 3). Seega on vastustaja tuvastanud kaebaja tervisliku seisundi ja kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme õigesti. Kaebuses käsitletud kaebaja isa tervislik seisund ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv. 8.3 Kuivõrd Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjon on kaebaja tegevteenistuseks kõlblikkuse on määranud õigesti, siis on sellest tulenevalt õige ka Kaitseressursside Ameti 13.04.2007.a otsus tema ajateenistusse kutsumise kohta. Otsused on tehtud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning on piisaval määral motiveeritud. 8.4 Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et Kaitseressursside Ameti 13.04.2007.a otsus nr 9-4.2/914 „Ajateenistusse kutsumine” ja Kaitseressursside Ameti Tallinna arstliku komisjoni 29.03.2007.a otsus nr 11-3/903 õiguspärased, mistõttu nende tühistamiseks puudub alus. 9. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv, eksperdi- ja esindajatasu, tl 143) tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 3