KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2008, Tallinn Haldusasj

§ 7

lg 3 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 13 lg-ga 2 ja §-ga 14 nende koostoimes, riivates õigusselguse põhimõtteid ning seadusandjal tuleb selle ületamiseks anda asjakohane õiguslik regulatsioon. Enne seda ei saa otsustada ümberasunutele kuulunud vara tagastamist või kompenseerimist ega seda vara erastada.

1. Tallinna Halduskohus peatas 06.01.2003 käesolevas haldusasjas menetluse kuni Riigikogu poolt ORAS § 7 lg 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseni ja Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel lahkunud isikutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse osas asjakohase õigusliku regulatsiooni kehtestamiseni.
2. Riigikohtu üldkogu tegi 12.04.2006 haldusasjas nr 3-3-1-63-05 osaotsuse, millega tunnistas ORAS § 7 lg 3 kehtetuks ja nägi ette, et kohtuotsus jõustub selles osas 12.10.2006 tingimusel, et ei ole jõustunud nimetatud sätet muutev või kehtetuks tunnistav seadus.
3. Halduskohus uuendas 19.09.2006 käesolevas haldusasjas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 alusel.
4. Riigikohtu üldkogu 06.12.2006 otsuse punktis 4 haldusasjas nr 3-3-1-63-05 leiti, et kuna ORAS § 7 lõiget 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus ei ole jõustunud, siis on ORAS § 7 lg 3 Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsusest tulenevalt kehtetu alates 12.10.
5. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.01.2007 otsusega asjas nr 3-4-1-14-06 rahuldati Vabariigi Presidendi taotlus ja tunnistati ORAS § 7 lg 3 kehtetuks tunnistamise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
6. Tallinna Halduskohtu 15.03.2007 otsuse punktiga 1 kaebus rahuldati ja tühistati ÕVVTK Tallinna linaakomisjoni 19.08.2002 otsuse nr 12420 p 3, ning punktiga 2 kohustati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni uuesti läbi vaatama Brigitte von Harpe, Annelore Feldmanise, Hermann Kochi, Karl-Eberhard Kochi, Bengt-Olaf Kochi, Hanneke Akmani ja Annette Kochi taotlused Tallinnas Xxxx xxx xx xx, endise kinnistu nr 1990 maa tagastamiseks. Otsust põhjendati järgmiselt. Tallinna Ringkonnakohus on oma 31.01.2007 otsusega haldusasjas nr 3-01-8 rahuldanud kaebuse ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni poolt 10.09.2001 ORAS § 7 lõikele 3 tuginedes tehtud otsuste tühistamiseks. Kohtuotsuse punktis 9 on Tallinna Ringkonnakohus asunud järgnevale seisukohale: „Kui ORAS § 7 lg 3 oli kaevatavate haldusaktide andmise ajal põhiseadusega vastuolus, siis on selle sätte rakendamine õigusvastane, sest põhiseaduse § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seda vaatamata sellele, et viidatud sätte vastuolu põhiseadusega tuvastati alles 28.10.2002 Riigikohtu otsusega.“ Seega ei ole tähtis asjaolu, millal ORAS § 7 lg 3 põhiseadusevastasus tuvastati, vaid see, et tegemist on põhiseadusevastase sättega. Kui lähtuda vastustaja seisukohast, et sätte põhiseadusevastasus peaks olema tuvastatud enne vaidlustatud haldusakti andmist ja kuna seda tehtud ei ole, on haldusaktid õiguspärased, kaotaks halduskohtumenetluse raames läbiviidav põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus oma eesmärgipärasuse, kuna viimane saab käivituda kohtu algatusel vaid pärast vaidlustatud haldusaktide andmist (HKMS § 25 lg-d 9 ja 10). Põhjusel, et kaevatav linnakomisjoni haldusakt tugineb põhiseadusevastasele õigusnormile, on see õigusvastane ja kuulub tühistamisele ning eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus rahuldada. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon peab Brigitte von Harpe, Annelore Feldmanise, Hermann Kochi, Karl-Eberhard Kochi, Bengt-Olaf Kochi, 2

§ 7lg 3 enam ei kehti.

See tähendab, et taotluste rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks tunnistatud ORAS § 7 lg 3. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:

1. a)kohtuotsuse punktis 6 on viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2007 otsusele haldusasjas nr 3-01-8. Ringkonnakohtu otsusele esitati kassatsioonkaebus. Seisuga 13.04.2007 ei ole Riigikohus menetlusse võtmist otsustanud. Kohtul puudub õiguslik alus viidata jõustumata lahendile. Otsuses viidatud lahend peab olema avalikult kättesaadav asjast huvitatud isikutele;
2. b)vaidlustatud haldusakti vastuvõtmise ajal ei olnud Riigikohtu üldkogu 28.10.2002 otsust asjas nr 3-4-1-5-02 teinud ja sellest tulenevalt ei saa halduskohus oma otsust põhistada viidatud lahendiga, leides, et vaidlustatud haldusakt oli antud lahendiga vastuolus haldusakti vastuvõtmise ajal. Kohtu ülesanne on kontrollida vaidlustatud haldusakti õiguspärasust haldusakti vastuvõtmise aja õiguslikust sätestatusest tulenevalt. 19.08.2002 ei saanud ÕVVTK Tallinna linnakomisjon ette näha ei Riigikohtu 28.10.2002 otsust ega 12.04.2006 otsust. Riigikohtu 28.10.2002 otsuse p 30 kohaselt on ORAS § 7 lg 3 vastuolu põhiseadusega tekkinud ajaliselt, mitte sätte kehtimise algusest peale. 9. Brigitte von Harpe, Annelore Feldmanise, Hermann Kochi, Karl-Eberhard Kochi, BengtOlaf Kochi, Hanneke Akmani ja Annette Kochi vastustes palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebuse esitajad leiavad, et põhiseadusevastast ja kehtetuks tunnistatud ORAS § 7 lg 3 ei saa rakendada nende kaebuse lahendamisel. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.01.2007 otsuse asjas nr 3-4-1-14-06 punktis 25 täheldatakse, et ei ole takistusi nende avalduste menetlemiseks, mille menetlemine on peatatud või ei ole muul põhjusel lõppenud või mille lahendamise seaduslikkuse kohta on pooleli kohtumenetlus. Sama otsuse punktis 33 leiti, et puudub tõhus regulatsioon, mis võimaldaks sh ka ümberasunutel oma õigusi realiseerida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Käesolevas asjas vaidlustatud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus tehti 19.08.2002, seega enne, kui ORAS § 7 lg 3 kehtivuse kaotas. Riigikohtu üldkogu selgitas 10.03.2008 otsuse punktis 30,

§ 7

lg 3 koostoimes sama seaduse § 18 lg 1 esimese lausega tähendas keeldu ümberasunutele kuulunud vara nii tagastada ja kompenseerida kui ka võõrandada, sh erastada üürnikele. Nimetatud keeldu iseloomustas üldkogu kui moratooriumi, mis ORAS § 7 lg-st 3 tulenevalt pidi kehtima kuni selles sättes nimetatud lepingu jõustumiseni või tulenevalt õiguse üldisest loogikast ajani, mil kehtivuse kaotab ORAS § 7 lg 3 või § 18 lg 1 esimene lause. 10.03.2008 otsuse punktis 35 asus üldkogu kokkuvõtvalt seisukohale, mille järgi üldkogu 28.10.2002, 12.04.2006 ja 06.12.2006 otsustest nende koosmõjus tuleneb, et keeld tagastada, kompenseerida või erastada Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kehtis kuni 12.10.2006, mil jõustus Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsuse resolutsiooni punkt 2. Eelnevast nähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal tuli jätta vaidlusaluse vara tagastamise avaldused rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. 3

§ 7

lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele ORAS-ga sätestatud üldistel alustel ja korras. Riigikohtu üldkogu märkis 10.03.2008 otsuses, et käesoleva otsuse tegemise ajaks on kujunenud olukord, kus ORAS § 7 lg 3 on kaotanud kehtivuse, kuid seadusandja pole kehtestanud õiguslikku regulatsiooni selle kohta, kuidas toimida Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustega, samuti regulatsiooni, mis lubaks või välistaks uute avalduste esitamist. Üldkogu asus seisukohale, et tagada tuleb PS §-dest 13 ja 14 tulenev isiku õigus korraldusele ja menetlusele ning lõpetada avalduse esitanud isikute selgusetus selles, mis saab Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustest. Nimetatud vara suhtes esitatud avaldused tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonides ning valla- või linnavalitsustes läbi vaadata hoolimata sellest, kas need avaldused on varem ORAS § 7 lg 3 alusel jäetud läbi vaatamata või rahuldamata. Kuna keelunormina sätestatud ORAS § 7 lg 3 on kaotanud kehtivuse, tuleb selle sätte alusel rahuldamata jäetud avalduste menetlemist käsitada mitte haldusmenetluse uuendamisena, vaid seadusega nõutava haldusmenetluse alustamisena (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2008 otsuse nr 3-3-132-07 punkt 13, 14.05.2008 otsuse nr 3-3-1-23-08 p 15). Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 4