KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2008, Narva Tsiviilasja number 2-05-16684 Tsiviilasi J. A. hagi L. T.vastu kah

§ 127ja 128.

Kostja tegevusega tekitati hagejale varalist kahju, mis kuulub hüvitamisele kostja arvel. Peale selle sõlmis korteriühistu „26 Juuli 29" korteriühistu liikmetega lepingud, mis kohustavad korteriühistu liikmeid hüvitama korteriühistule või korteriühistu liikmetele kõik korteriomaniku süül tekitatud kahjud (p 2.2.6). Kostjaga sõlmis korteriühistu lepingu

1. novembril 1998.a. Ülaltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju summas 18 894 ja kohtukulud summas 1400 krooni. II. Kostja vastus 29.09.2005.a kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostja ei tunnista hagi kahju hüvitamisele kuuluva summa osas, kuna leiab, et summa on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikele asjaoludele. 17.06.2004 kell 4.15 helistas 26.Juuli 29 korteri nr xx perenaine T.Ž. korterisse nr xx ja teatas, et tema korteri tualettruumis valgub mööda seina alla vesi. Korteri nr xx elanikke sel ajal kodus ei olnud, kuna nad elasid suvilas. Üleujutuse põhjustajaks oli voolik, mis ühendab pesumasinat ja torustikku. Kui kostja koos korteri nr xx elanikuga sisenesid korteri nr xx tualettruumi, siis nägid, et voolikust purskub ülespoole vett. Nad keerasid kinni kogu veesüsteemi korteris ja pühkisid kõik kuivaks. Samal päeval, s.o 17.06.2005 koostasid
2. Juuli 29-xx ja xx elanikud T.Ž. ja abikaasad A. korteriühistu 26.Juuli 28 esimehele avalduse, mille kohaselt oli 17.06.2005 kell 4.15 üleujutatud nende korterid ning rikutud korterite laed, seinad, seinakatted. Avalduses paluvad nad hüvitada tekitatud kahju, kuid samas ütlesid nad esimehele, et jõuavad kahjutekitajatega kokkuleppele. Samal päeval, s.o 17.06.2005 koostasid korteriühistu 26.Juuli 29 liikmed J. A., J. A. ja T. Ž.akti korterite nr xx ja xx üleujutuse kohta ning kindlaks sai tehtud veega üleujutatud korteriosad: Korteris nr xx
3. Esik rikutud lagi 7,8 ruutmeetrit, rikutud seinad 2,5x1,5 ruutmeetrit (üldpind 16 ruutmeetrit)
4. Köök - rikutud lagi 6,5 ruutmeetrit, osaliselt rikutud tapeet 2,5 x 1,5 ruutmeetrit
5. Toad - rikutud lagi 1,5 x 1 ruutmeeter
6. Tualettruum - rikutud lagi 1,2 ruutmeetrit Korteris nr xx
7. Esik - rikutud lagi 1 ruutmeetrit ja tapeet 5 ruutmeetrit 2 Järgmisel päeval kohtus kostja
8. Juuli 29 korteri nr xx elanike A. nende korteris, et kokku leppida kahjusummas. Kostja tegi ettepaneku teha vastav remont oma jõududega, kuid hageja keeldus kategooriliselt. Vestlusest ei tulnud midagi välja. Samal päeval, s.o 18.06.2005 kohtus kostja korteri nr xx elanikega, selgitas olukorra ja otsustasid koos, et üleujutamise tagajärjed nad vaatavad üle siis, kui kõik vesi ära kuivab. Juuli keskel tõid korteri nr xx elanikud kostjale koju korteri remonditööde eelarve summale 18 894 krooni. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kohtuvad korteris nr xx tekitatud kahju suuruse väljaselgitamiseks 22.07.
9. 22.07.2005 oli teostatud
10. Juuli 29 korteri nr 34 vaatlus korteri üleujutuse asjaolude väljaselgitamiseks. Vaatlusel osalesid korteriühistu
11. Juuli 29 esimees N.G., korteri nr xx elanikud abikaasad A., korteri nr xx elanikud abikaasad T. ning remonditööde spetsialist G. K.. Ruumide vaatlusel ilmnes, et firma Vant poolt esitatud remonditööde maht ei vasta tegelikkusele. Vastavalt sellele eelarvele on köögis ja toas teostavate tööde loetelus kirjas tööd koos lagede ja kleebitud tapeediga. Tegelikult ei ole köögis ega toas laed tapetseeritud, vaid värvitud. Esikus on seinad tehtud plastikust, aga mitte tapetseeritud. See kõik ei vasta tegelikkusele. Toas ei ole seinu rikutud ning selle toa tapetseerimine ei ole otstarbekohane. Korteri vaatlusel tegid abikaasad T. ettepaneku remontida rikutud kohad oma kuludega, kuid korteri nr xx omanikud ütlesid sellest pakkumisest lahti ja põhjendasid seda sellega, et neil on vaja konsulteerida juristiga ning et äkki neile ei meeldi tööde kvaliteet. Seletuskirja allkirjastasid abikaasad T., korteriühistu
12. Juuli 29 esimees N.G. ja remonditööde spetialist G.K.a. Remonditööde eelarve ei vasta mitte kuidagi tekitatud kahjule. Selle kohta oli koostatud selgitus. Korteri nr xx omanikud teatasid kostjale kategooriliselt, et nõustuvad ainult rahalise hüvitusega ning ütlesid, et annavad asja kohtusse.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eelöeldust nähtub, et kahju ei ole tekitatud tahtlikult, samuti kostja hooletuse või isegi ettevaatamatuse tõttu. Üleujutuse põhjustajaks oli voolik, mis ühendab pesumasinat ja torustikku. Siin puudub kostja süü. Veevool oli koheselt peatatud veesüsteemi sulgemisega ning tagajärjed likvideeritud.

§ 127

lg 6 sätestab: kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvituse suuruse kohus. Käsitletaval juhul on kahju suurus tõepoolest kindlakstegemata. Hageja nõuab liialt suurt hüvitist selle kahju eest, mis talle on tekitatud. Seadus näeb aga ette kahjuhüvituse määramisel kõike mõistlikult arvestada.

§ 132

lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja parandamise mõistlikeks kuludeks ei saa kuidagi lugeda AS Vant koostatud remonditööde eelarvet 18 894 krooni. Pärast juhtunut tegi kostja hagejale kohe ettepaneku remontida oma kuludega kahjustatud kohad, kuid hageja keeldus sellest pakkumisest kategooriliselt. Samas aga korteri nr xx omanik T.Ž. nõustus meelsasti saama kostjalt kahju hüvitamiseks 9 tapeedirulli ning tal puuduvad igasugused nõuded kostja vastu. Kostja on eluaeg töötanud õpetajana ja teeninud ausat palka. Kõikide naabritega on kostjal alati olnud hea läbisaamine, kuid seekord on juhtunud nii, et hageja püüab kostja arvel alusetult 3 rikastuda. Kostjale on täiesti arusaamatu, miks peab nii toimima, teades, et kostja pere sissetulekud ei ole kuigi suured. Kostja palub jätta kõik kohtukulud hageja kanda. III. Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11 lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutust vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav. 17.06.2005.a kella 04 paiku toimus Narvas, 26. Juuli 29 korteris nr xx üleujutus, mille tagajärjel said kannatada samas majas hageja korteris nr xx koridor, tualett, köök ja tuba. Kostja ei vaidle vastu, et 17.06.2005.a kell 04.00 toimus tema korteris üleujutus ja selle tulemusel oli uputatud korteri nr xx all asuvaid kortereid, sealhulgas ka hagejale kuuluv korter nr xx. Üleujutuse põhjustajaks oli voolik, mis ühendab korteris nr xx pesumasinat ja torustikku. Seega kostja rikkus KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustusi, kostja kohustuste rikkumine oli põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga ning kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-38-05 on asunud seisukohale, et korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi)

-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses.

Vastavalt

§ 132

lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg 4 (põhjuslik seos). Vastavalt

§ 127

lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja varalise kahju summas 18 894 krooni. Hagiavaldusele on lisatud tõendina 17.06.2005.a akt, mis oli koostatud Narva,

1. Juuli 29 korterite nr xx ja xx elanike avalduste alusel. Akti kohaselt 17.06.2005.a toimus korterite nr xx ja xx üleujutus korteri nr xx elanike poolt ning üleujutuse fakti ja korterite nr xx ja xx elanike avalduse alusel kutsuti ülevaatuseks ja akti koostamiseks
2. Juuli 29 juhatuse esimees N. G., juhatuse liige Z.G.ja korterite nr xx, xx, xx elanikud. Ülevaatuse tulemusel selgitati välja üleujutuse järgmised faktid: Korter nr xx:
3. koridor: üleujutatud lagi – 7,8 m2, üleujutatud seinad 2,5*1,5 m2 (üldpind 16,5 m2)
4. köök: üleujutatud lagi – 6,5 m2, osaliselt rikutud tapeet – 2,5*1,5 m2
5. tuba: üleujutatud lagi – 1,5*1 m2
6. tualettruum: üleujutatud lagi – 1,2 m2 Tsiviilasja materjalides olevatest fotodest nähtub, et koridoris on osaliselt rikutud lagi ja seinad, köögis on osaliselt rikutud lagi ja osaliselt rikutud tapeet, toas on osaliselt rikutud lagi ning tualettruumis on rikutud lagi. Samas hagiavaldusele on lisatud 20.06.2005.a AS Vant poolt koostatud remondikulude eelarve 18 894 krooni ulatuses. Ülalnimetatud eelarves teostavate tööde loetelus on ära toodud tööd koridoris seinade (2959 krooni) ja lagede (2065 krooni) remontimiseks, köögis seinade (2655 krooni) ja lagede (1119 krooni) remontimiseks ning toas seinade (5148 krooni) ja lagede (2066 krooni) remontimiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendavad toas seinade kahjustamist. Tsiviilasja materjalides olevatest fotodest ei nähtu, et seinad toas on rikutud. Samas 17.06.2005.a koostatud akti kohaselt toas on üleujutatud ainult lagi. Seega hageja ei ole tõendanud toas seinade kahjustamist ning toas seinade remontimise vajalikkust. Sellest tulenevalt toas seinade remondikulude summas 5148 krooni osas hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et 20.06.2005.a remondikulude eelarves toodud toas lagede remontimiseks remondikulude summa 2066 krooni on mõistlikud kulud, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. 17.06.2005.a koostatud akti kohaselt köögis on osaliselt rikutud tapeet. Seda tõendavad ka tsiviilasja materjalides olevad fotod. Kahju hüvitamise eesmärk on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nõude lahendamisel tuleb arvestada ka sellega, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Seejuures tuleb arvestada § 127 lg 5, mis kohustab kahjuhüvitisest üldjuhul maha arvama igasuguse kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Samas aga tuleneb

§ 127

lg-st 5 ka, et kasu mahaarvamine kahju hüvitisest ei või olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. See tähendab, et kohus peab kaaluma, kas kannatanu suhtes on õiglane kasu mahaarvamine olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-115-04). 5 Kohus leiab, et kuna ei ole võimalik leida samasugust tapeeti köögis rikutud osa tapeedist parandamiseks ning ei ole mõistlik vahetada köögis rikutud tapeedist osa teistsuguse tapeediga, siis köögis tuleb tapeetida neid seinu, mis on tapeeditud vana tapeediga, uue tapeediga. Samas kohus leiab, et 20.06.2005.a remondikulude eelarves toodud köögis lagede ja seinade remontimiseks remondikulude summa 3774 krooni ei ole mõistlikud kulud, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. 17.06.2005.a koostatud akti kohaselt koridoris on üleujutatud lagi ning üleujutatud seinad. Seda tõendavad ka tsiviilasja materjalides olevad fotod. Kohus leiab, et 20.06.2005.a remondikulude eelarves toodud koridoris lagede ja seinade remontimiseks remondikulude summa 5025 krooni ei ole mõistlikud kulud, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. Juhindudes

§ 132

lg 1( teine lause), kui asja väärtus oli kahjustamise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Korteris nr xx oli tehtud sanitaarremont väga ammu ning sisseviimistlust vajas kahjustamise hetkel uuendamist. Seega kohus arvestab väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel pooleks. Eeltoodust tulenevalt remondikulude summa 6409,76 krooni (12819,52 : 2) (koos käibemaksuga), osas hagi kuulub rahuldamisele. IY. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seega kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1; TsMS ja TMS RakS § 3. Natalja Losevtsova Kohtunik 6