Obsah (4)
§ 101§ 1032§ 197§ 1982-07-12441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2008, Tallinn Tsivii
§ 101
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
§ 1032
lõike 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist ja lõike 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. 4
(8)Kuna pankrotimenetluses pankrotihaldur on PankS § 56 lg 3 kohaselt sõltumatu võlausaldajast ja võlgnikust, pole kohtul alust kahelda hagis esitatud kahe esimese nõude osas ning need kuuluvad rahuldamisele hageja esitatud suuruses. Hagi kohaselt sõlmis hageja 12.11.2004 kokkuleppe AS-iga Swestal Profile temale 220 000 krooni suuruse võla tasumiseks hiljemalt 15.01.2005. Nimetatud kokkuleppe sõlmis OÜ Cool Grupp (pankrotis) volitatud esindajana Priit Kivi, kes oli samaaegselt kostja, OÜ Merpac juhatuse liige. Märgitud kokkuleppele kohus hinnangut ei anna, kuna sellele anti hinnang juba hageja pankrotimenetluse käigus. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et pankrot tekitati kunstlikult ja et haldur käsitles dokumente pahatahtlikult. OÜ Cool Grupp (pankrotis) pankrot kuulutati välja lähtuvalt PankS § 31 lg 2 kohtuotsusega. Kostja väide, et pankrot tekitati kunstlikult, on paljasõnaline. Kostja vastuväidete paikapidamatust pankroti kunstliku tekitamise kohta kinnitas kostja ise, väites, et ei vaidlustanud pankrotiotsust ringkonnakohtus. Kuna kostja vastuväited kahe esimese nõude osas on paljasõnalised, jättis kohus need tähelepanuta. Samuti jättis kohus tähelepanuta kostja väited tasaarvestamise kohta.
§ 197
kohaselt on tasaarvestuse esmaseks eelduseks tasaarvestuse olukorra eksisteerimine.
§ 197
lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse teostamiseks peab üks nimetatud isikutest tegema tasaarvestuse avalduse (
§ 198
), tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt. Kostja vormistas hagejale tasaarvestuse avalduse 13.03.2005, hageja sai avalduse kätte 13.03.2007, kuid kostjal ei esitanud ega tõendanud, millisel alusel kostja tasaarvestust soovib teostada. Kuna tasaarvestuse teostamiseks vajalik eeldus on kostja poolt täitmata, jättis kohus 13.03.2005 avalduse tähelepanuta. Hagile lisatud materjalidest nähtuvalt tagastas OÜ Cool Grupp (pankrotis) 31.12.2004 kassa väljamineku orderi nr 12 alusel kostjale laenu summas 106 000 krooni. Laenu tagastas OÜ Cool Grupp (pankrotis) volitatud esindaja Priit Kivi, kes oli samaaegselt ka kostja juhatuse liige. Kostja poolt võttis laenuraha samal päeval vastu kostja teine juhatuse liige Ülo Kivi. Toimiku materjalidest nähtuvalt tagastas OÜ Cool Grupp (pankrotis) kostjale laenu oma pangakontolt 21.01.2005 1 500 krooni ja 29.01.2005 2 500 krooni. Seega on OÜ Cool Grupp (pankrotis) tagastanud kostjale laenu kogusummas 110 000 krooni. PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti, kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Pankrotimaterjalidest nähtuvalt algatati OÜ Cool Grupp (pankrotis) pankrotimenetlus 03.02.2005 ja võlg tasuti kostjale alates 31.12.2004, seega vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Seega kolmanda nõude osas oli haldur lähtuvalt pankrotiseadusest kohustatud oma ülesannete täitmisel esitama käesoleva hagi. Hageja nõue tunnistada kehtetuks kostjale rahalise kohustuse täitmise summas 110 000 krooni ja välja mõista nimetatud summa hageja pankrotivarasse, kuulub esitatud tõendeid ja kostja vastuväiteid arvestades rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Merpac palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 5
(8)Maakohtu otsus on põhjendamata ja vastuolus seadusega. Kostja laenas 01.09.2004-04.03.2005 pangaülekannete teel kokku 131 650 krooni. Raha laenamine on tõendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud kontoväljavõtetega. Hageja tagastas kostjale kokku 5 500 krooni. Laenujääk on 126 150 krooni. 13.03.2005 tasaarvestas kostja laenujäägi arvel hageja nõuded summas 35 835 krooni ja 9 676 krooni, kokku 45 511 krooni. Hageja laenujääk pärast tasaarvestust on 80 639 krooni. Võla 82 450 krooni olemasolu hagejal kostja ees kinnitab ajutine pankrotihaldur oma 14.03.2005 ettekandes kohtule. Sama hageja võlg OÜ Merpac ees on Harju Maakohtu poolt toodud 26.04.2005 pankrotiotsuse põhjendavas osas pankrotiotsuse ühe alusena. Kostja osundas kohtuistungitel eelmärgitud tõenditele ja väitis, et märgitud hageja ettekanne ja pankrotiotsus tõendavad, et ettekande tegemise ajal oli tasaarvestus juba tehtud, vastasel korral oleks hageja võlg kostja ees 126 150 krooni. Kohus ei analüüsinud ajutise pankrotihalduri ettekannet ja pankrotiotsust kui tõendeid selle kohta, et tasaarvestus oli tehtud juba 14.03.2005 ja et 31.12.2004 kassa väljaminekuorderi järgi ei olnud hageja kostjale 106 000 krooni sularahas üle andnud. Kassa väljaminekuorderile ei kirjutanud OÜ Merpac juhatuse liikmena alla Ülo Kivi. Kohus möönis istungil, et orderi koopial olev allkiri ei sarnane allkirjaga, mille Ülo Kivi andis kohtudokumentidele, kuid märkis põhjendavas osas, et laenuraha võttis vastu teine juhatuse liige Ülo Kivi. Kostja vastuväited, et 106 000 krooni ei ole hageja kostjale üle andnud ja et orderil ei ole Ülo Kivi allkiri, mistõttu hageja annulleeris orderi, jättis kohus tähelepanuta. Kohus ei märkinud, miks ta ei nõustunud kostja nimetatud vastuväidetega. Kohus jättis tähelepanuta kostja väited hageja ja AS-i Swestal Profile vahel 12.11.2004 sõlmitud kokkuleppe, milles hageja tunnistas võlga 200 000 krooni, tühisuse kohta. Kohus märkis vaid, et nimetatud kokkuleppele ta hinnangut ei anna, kuna kohus andis sellele juba hinnangu pankrotimenetluse käigus. Kohtu seisukoht on väär. Kohus ei ole nimetatud kokkuleppe tühisuse osas seisukohta võtnud. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1. Kohus ei analüüsinud kostja vastuväidet, et Priit Kivi eelistas maksete tegemisel teist võlausaldajat. Hagiavaldusele lisatud maksete tasumiseks on 14 maksekorraldusega AS-ile Swestal Profile üle kantud kokku 244 565 krooni, so 6 205 krooni rohkem kui vaidlusaluste arvete järgi pidi tasuma. Kohus ei andnud hinnangut tõenditena esitatud maksekorraldustele ja nende järgi tasutud summadele. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Cool Grupp (pankrotis) ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb 110 000 krooni väljamõistmise osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel seoses menetlusnormi olulise rikkumisega ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega tühistada ja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ülejäänud osas tuleb nõuded rahuldada ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Hageja pankrotihaldur on kohtule esitanud kolm nõuet: 1. Kostja laos oli hagejale kuuluvaid pakendeid 35 835 krooni väärtuses. Kostja pakendeid tagastanud ei ole ega ole ka hüvitanud nende rahalist väärtust. Hageja palus välja mõista tagastamata pakendite väärtuse 35 835 krooni. 2. Hageja on kostjale osutanud transporditeenust, mille eest tasumiseks on väljastatud 6
(8)22.02.2005 arve-saateleht summas 9 676 krooni, mis tuli tasuda 22.04.2005 ja mida kostja ei ole tasunud. Hageja palus välja mõista 9 676 krooni.
- Hageja on tagastanud kostjale laenu 31.12.2004 kassa väljamineku orderi nr 12 alusel 106 000 krooni, 21.01.2005 ülekandega 1 500 krooni ja 29.01.2005 ülekandega 2 500 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista 110 000 krooni. Kostja pankrotimenetlus algatati 03.02.3005 määrusega ja pankrot kuulutati välja 26.04.
- Hageja nõuetele 35 835 krooni ja 9 676 krooni saamiseks on kostja esitanud vastuväite, et ta on nõuded tasaarvestanud 13.03.2005 kuupäeva kandva tasaarvestuse avaldusega, mis on kostja juhatuse liige Jago Silla poolt kätte saadud 13.03.
- Seega on tunnistanud kostja kuni väidetava tasaarvestuse tegemiseni nõuete olemasolu. Kostja on selgitanud, et tasaarvestus tehti 13.03.2005, kuid seda, miks on avaldusel hageja poolt kättesaamise kuupäevana märgitud 13.03.2007, pole kostja selgitanud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tasaarvestus on Jago Sillale kätte toimetatud muul ajal, kui see on avaldusele märgitud, see on 13.03.2007, siis tuleb tasaarvetuse toimumisele hinnangu andmisel lähtuda avaldusele kirjutatud kuupäevast.
§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
Seega on tasaarvestuse toimumiseks vajalik avalduse kättetoimetamine. Kolleegium leiab, arvestades, et tasaarvestus oli hagejale kätte toimetatud nii nagu on avaldusel kirjas 13.03.2007, ei ole tasaarvestust toimunud, kuna avalduse vastu võtnud Jago Sillal puudus pärast pankroti välja kuulutamist õigus teha tehinguid pankrotivaraga, sest PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisel haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. Tasaarvestuse võis teha seega ainult hageja pankrotihaldur. Lisaks sellele sai pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 99 lg 1 järgi tasaarvestada ainult kaitstud nõude. Kostja oma nõuet hageja pankrotimenetluses esitanud ei ole. Seega ei ole hageja nõudeid 35 835 krooni ja 9 676 krooni saamiseks kostja poolt tasaarvestatud. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada. Kuna kostja on tunnistanud, et tal oli kohustus tasuda osutatud transporditeenuse eest hagejale 9 676 krooni ja tagastamata pakendite eest 35 835 krooni ning nõudeid ei ole tasaarvestatud, siis kuulus hagi selles osas rahuldada ja kostjalt hageja poolt nõutud summad välja mõista. Maakohtu otsus tuleb osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude 110 000 krooni tagasivõitmiseks, tühistada. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Otsustamaks hageja nõude rahalise kohustuse 110 000 krooni tagasivõitmise üle on maakohus otsuses küll tsiteerinud PankrS § 113 lg 1 punkti 2, kuid otsusest ei selgu, millisele PankrS § 113 lg 1 p-s 2 toodud alusele on maakohus hagi rahuldamisel tuginenud. Maakohus ei ole tuvastanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on otsuses ainult möönnud, et võla tasumine on toimunud vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist ja hageja väiteid ja kostja vastuväiteid arvestades kuulub nõue rahuldamisele. Sellisel moel kirjutatud kohtuotsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele, kuna selles puuduvad põhjendused. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kuna maakohus ei ole tuvastanud rahalise kohustuse 110 000 krooni täitmise tagasivõitmise aluseks olevaid asjaolusid ja otsuses puuduvad kohtu järeldused ning samuti ei ole maakohus hinnanud hageja väiteid ja kostja vastuväiteid ega poolte poolt esitatud tõendeid, siis leiab kolleegium, et otsus 110 000 krooni 7
(8)tagasivõitmise osas tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata uueks arutamiseks maakohtule. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades rikuks ringkonnakohtu poolt asjaolude esmakordne tuvastamine ja tõendite hindamine poolte kaebeõigust, kuna kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel Riigikohus arvestab vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seoses otsuse osalise tühistamisega ja uueks arutamiseks saatmisega tuleb menetluskulud jagada maakohtul asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 8
(8)