Obsah (4)

§ 50§ 51§ 58§ 52

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-2101 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi J K avaldus lapse elukoha kindlaksmäär

) §

1. Vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse all on seadusandja mõelnud esmajoones seadusega tagatud vanemate võrdsust lapse kasvatamisel, lapse huvide esindamisel ja tema elukorralduse üle otsustamisel.
2. Kõike lapsesse puutuvat peaksid vanemad otsustama ühiselt ja lapse huvisid esikohale seades. 48.

§ 50

lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohsutus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lg 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. 49. Vastavalt

§ 51kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab.

Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. 50. Elukoha määramisel peab kohus lähtuma eelkõige lapse huvidest (

§ 58

), selgitama välja vastavas vanuses lapse soovi elada ühe või teise vanemaga ning vajadusel kuulama ära eestkosteasutuse seisukoha. Ainuüksi vanema varaline seisund ei saa olla määravaks asjaoluks lapse elukoha määramise vaidluses.

1. Antud kohtuvaidluse lahendamise eesmärk on kindlustada lapsele tema vajadused, tema heaolu ja normaalne tervislik seisund arenguks. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab laps rahulikku ja kindlat keskkonda, mõlema vanema hoolt ja armastust. Vanematel tuleks tagaplaanile jätta omavahelised konfliktid, solvumised, ja ambitsioonid, mis võivad kahjustada lapse huve.
2. Menetluse kestel on kohus jõudnud järeldusele, et lapsevanemate omavahelised suhted on konfliktsed ja pingelised, mistõttu kokkuleppe saavutamise lapse üksmeelses kasvatamises ja hooldamises on olnud võimatu. Seega on lapse elukoha kindlaksmääramine ja suhtlemise korra reguleerimine kohtu kaudu põhjendatud.
3. Vanemate oma huvide ja nendevaheliste pingete tagajärjel on kannatada saanud lapse psüühiline stabiilsus, mis väljendus lapse teatud agressiivsuses, silmade pilgutamises, kogelemises. 7
4. Võttes aluseks menetluse kestel kogutud iseloomustused, arvamused, ettepanekud ja soovitused, arvestades lapse vanust ja sugu ning tuginedes kohtu siseveendumusele, leiab kohus, et J K elukohaks tuleb määrata tema ema J K elukoht. Menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamine, kogutud tõendid ja kohtu siseveendumus annavad aluse pidada õigustatuks määrata lapse elukohaks tema ema elukoht. Ka L K ise pole esitanud ühtegi sisulist ega tõsiseltvõetavat põhjust, miks ei peaks tütar elama koos emaga, või miks oleks lähtudes lapse huvides õigustatud määrata tütre elukohaks isa elukoht. L K on põhjendanud J K avalduse rahuldamata jätmise taotlust väidetega „tahan ise oma last kasvatada“ (t lk 124), „mul on olemas kõik tingimused“ (t lk 16) ning muude paljasõnaliste väidetega..
5. Menetluse kestel ei ole ilmnenud, et J K oleks oma vanema õigusi mingilgi viisil kuritarvitanud, takistanud teist vanemat lapsega suhtlemast, jätnud lapse hooletusse, keeldunud kokkulepete sõlmimisest lapsega suhtlemise korraldamiseks või käitunud muul viisil, mis annaks aluse selles kahelda. 56.

§ 52lg 1 sätestab lapsest lahus elava vanema õiguse lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemisel.

1. Lapsest lahus elamine ei võta vanemalt õigust lapsega suhelda.
2. Perekonnaseadus ei sätesta, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemiskorra kindlaks vastavalt lapse huvidele – muid kriteeriume suhtlemiskorra kindlaksmääramisel perekonnaseadus ette ei näe.
3. Seega on iga konkreetse vailduse lahendamisel kohtu otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata, et see vastaks lapse huvidele. (vt Riigikohtu lahend ts asjas 3-2-1-13-07). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et

§ 52

lg 2 alusel lapse ja vanema suhtlemiskorda kindlaks määrates ei pea tagama vanematele võrdset õigust lapsega suhelda – küll aga tuleb lapse huvidest lähtuvalt tagada lapsele õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi.

§ 52

lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest osa võtab, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

1. Suhtlemiskorra regulatsioon peab tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele Lastekaitseseaduse § 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-113-.07)
2. Kohtuistungil 22.10.2008 soovis puudutatud isik L K, et J oleks kahel nädalavahetusel järjest tema juures, nii olevat puudutatud isikule mugavam Avaldaja J K nõustus, et laps oleks kuu teisel ja kolmandal nädalavahetusel isa juures (t lk 124) 8
3. Alaealise J K esindaja Irina Gromtsevi arvates oleks mõttekam, kui laps on isa juures üle nädala nädalavahetusel. Sama seisukohta toetas eestkosteasutuse esindaja (t lk 124) Kohus leiab, et J Ka suhtlemine isa L K tuleb lapse huvisid silmas pidades reguleerida alljärgnevalt: J K on isa juures iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel (isa võtab lapse tema kodust laupäeva hommikul mitte varem kui kell 10.00 ja toob tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18.00) L K on õigus võtta laps enda juurde talvisel koolivaheajal üheks nädalaks ja suvel oma puhkuse ajaks üheks kuuks, leppides konkreetse aja lapse emaga mõistliku tähtaja jooksul eelnevalt kokku. Täiendaval kokkuleppel lapsega koos elava vanemaga, teatades sellest vähemalt kaks päeva ette, võib teine vanem võtta lapse enda juurde, ka muul ajal pühade ajal ja puhkepäevadel, arvestades lapse soove. Kohtunik 9