järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt
lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja
lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
MS § 367 järgi võib hageja nõuda tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse kohasel täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisumma 65728,26 krooni, intress 16137,97 krooni, leppetrahv 13145,65 krooni, võla sissenõudmise kulud 1200 krooni ja viivis 4343,88 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 29,17 % aastas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 19.09.2008. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks 4266 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.