3-06-1615/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1615 Haldusasi OÜ Tera-Iter kaebus Saue Vallavalitsuse 20.04.2005 menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Saue Vallavalitsuse kohustamiseks täitma kaebuse esitajaga sõlmitud halduslepingut Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Tera-Iter; seaduslik esindaja Roman Prohhov; esindaja advokaat Gennadi Kull Vastustaja – Saue Vallavalitsus; esindaja Marju Põllu Kaasatud isik – Maanteamet, esindaja Tõnis Tagger Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 3 alusel mõista OÜ-lt Tera Iter (registrikood 10729179, asukoht Sõpruse pst.233-69, Tallinn 13420) välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 30 (kolmkümmend) krooni. OÜ-l Tera Iter tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049751 ning selgitus: „OÜ Tera Iter, 3-06-1615, menetluskulud”. Käesoleva nõude tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikust teatavakstegemisest arvates. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord MENETLUSE KÄIK
5. 14.08.2006 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Tera-Iter kaebus Saue Vallavalitsuse kohustamiseks jätkata detailplaneeringu kinnitamisega seotud toiminguid. Kaebaja taotles, et Saue Vallavalitsus tühistaks oma 20.04.2006 protokollilise otsuse Soone ja Soone I detailplaneeringu koostamise peatamise osas (t.l. 4) ning jätkaks toimingute tegemist, mis on vajalikud detailplaneeringu kinnitamiseks.
6. Kohus võttis oma 08.01.2007 määrusega (t.l. 27-28) kaebuse menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks halduslepingu täitmiseks menetlusse, tunnistas vastustajaks Saue Vallavalitsuse ja kaasas 26.04.2007 määrusega (t.l. 61-62) arvamuse andmiseks menetlusse Maanteameti.
7. Kohtuistung käesolevas asjas toimus 8.05.
8. ASJAOLUD
9. Saue Vallavalitsuse 25.05.2004 korraldusega nr 516 algatati Hüüru külas Soone ja Soone 1 kinnistute detailplaneering.
10. Saue Vallavalitsus ja OÜ Tera-Iter sõlmisid 29.06.2005 lepingu nr 112-05, mille punkti 1 kohaselt koostab projekteerija Saue vallas, Hüüru külas, Soone ja Soone 1 maaüksuste detailplaneeringu 11,12 ha maa-alal tiheasustuse põhimõttel elamumaa kinnistute moodustamiseks ning elamutele ehitusõiguse seadmiseks (t.l. 10-11).
11. Maanteeamet sõlmis 19.08.2005 lepingu Tallinna ringtee ja Tallinna-Paldiski maanteede rekonstrueerimise projekti ettevalmistamiseks Rootsi firmaga WSP International Sweden AB, kelle Eesti poolseks partneriks on K-projekt AS.
12. Maanteeameti 04.10.2006 kirja nr 10.2-3/2441 kohaselt on Maanteeamet algatanud Tallinna ringtee ja Tallinna-Paldiski maantee rekonstrueerimise koondprojekti koostamise. Seoses sellega tegi Maanteeamet Saue Vallavalitsusele ettepaneku peatada detailplaneeringute menetlus võimalike Tallinna ringtee ja Tallinna-Paldiski maantee trasside piirkonnas kuni keskkonamõjude hinnangu ja eelprojekti valmimiseni (t.l.38).
13. Saue Valla ehitusdokumentide läbivaatuse komisjon otsustas 20.04.2006 protokollilise otsuse punktis 13.
14. peatada Soone ja Soone I m/ü detailplaneeringu koostamine kuni projektide T11 Tallinna ringtee ja T8 Tallinn-Paldiski valmimiseni (t.l. 4). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15. Kaebaja OÜ Tera-Iter palub tuvastada Saue Vallavalitsuse 20.04.2005 menetlustoimingu õigusvastasus ja kohustada Saue Vallavalitsust täitma kaebajaga sõlmitud halduslepingut järgmistel põhjustel. 2
16. 29.06.2005 sõlmitud leping nr 112-05 punkti 2.2.
17. kohaselt otsustab vald, kas detailplaneering tuleb vastu võtta või mitte. Leping detailplaneeringu peatamise võimalust ette ei näe.
18. Kaebaja sõlmis lepingu detailplaneeringu ja geodeetiliste tööde teostamiseks. Sõlmitud on ostu-müügi eellepingud. Praegusel juhul on tekkinud probleemid ostjatega. Ei ole teada, mis saab Soone ja Soone I kinnistutest. Raha on makstud projekteerijatele ja geodeetiliste tööde teostajatele. Kaebaja on raha saanud kinnistu eelmüügilepingutest.
19. Projekteerija F. Talu poolt kaebajale esitatud väidete kohaselt on Maanteeamet reserveerinud endale maad kummalegi poole teed kuni 300 m. Kaebaja jääb umbes 1000 m kaugusele, mistõttu ei ole tarvilik detailplaneeringut peatada, kuna see ei jää tee projketeerimise huviorbiiti.
20. Kaebaja leiab, et ainuüksi Maanteeameti kiri ei anna alust kaebaja ja Saue vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingu täitmise peatamiseks.
21. Vastustaja ei viita ühelegi seadusele, mille alusel ta peatas kaebajaga sõlmitud lepingu täitmise. Planeerimiseaduse (PlanS) § 15 sätestab, et planeeringu koostamise ajaks on võimalik seada ajutine ehituskeeld. Detailplaneeringust ei sõltu midagi. Soone ja Soone 1 kinnistu omanikele ei ole ka teatatud, et nende kinnistuid soovitakse sundvõõrandada.
22. Detailplaneeringu peatamisel oleks vastustaja pidanud lähtuma planeerimisseaduse sätetetest. Lepingu täitmist reguleerib võlaõigusseadus. Seega lepingu täitmise peatamisel tulnuks vastustajal tugineda võlaõigusseaduse sätetele.
23. Vastustaja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-8-02 on antud juhtumil asjakohatu. Tegemist ei ole mitte planeeringu algatamise otsustamisega, vaid detailplaneeringu koostamisega.
24. Vastustaja Saue Vallavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
25. PlanS § 10 lg 5 kohaselt on detailplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuid kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja selle finantseerimise kohustuse üleandmise kohta (PlanS § 10 lg 6). Kuna detailplaneeringu algatamine oli kaebaja huvides ning nimetatud alal detailplaneeringu koostamiseks ei olnud valla eelarves planeeritud finantsvahendeid, siis sõlmis Saue Vallavalitsus kaebajaga
26. juunil 2005 lepingu nr 112-05, millega jaotati poolte vahel ära detailplaneeringu koostamise korraldamisega seotud kohustused.
27. 09.01.2006 sai vastustaja teada keskkonnamõjude hindamise algatamisest Maanteeameti poolt algatatud Tallinna Ringtee ja Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimise koondprojekti koostamise raames. Nimetatud keskkonnamõjude hindamise käigus seati üles mitu erinevat teetrassi varianti, millest üks läbib Soone ja Soone 1 detailplaneeringualasid. Maanteeamet teatas esialgu suuliselt, et trassivalik otsustatakse 2007 veebruariks. Samuti tegi Maanteeamet ettepaneku peatada detailplaneeringute menetlus võimalike Tallinna Ringtee ja Tallinn Paldiski maantee trasside piirkonnas, kuni keskkonnamõjude hinnangu ja eelprojekti valmimiseni eeldatavalt veebruaris
28. Nimetatud seisukoha esitas Maanteeamet kirjalikult 04.10.2006 kirjaga nr 10.2-3/
29. Tulenevalt eeltoodud informatsioonist otsustaski vastustaja 20.04.2006 peatada kuni kuni asjaolude selgumiseni Soone ja Soone 1 detailplaneeringu koostamine.
30. Kaebaja ei ole ära toonud ühtegi õiguslikult pädevat põhjendust või viidet õigusaktile. Samuti ei selgu kaebusest, kuidas 20.04.2006 menetlustoiming rikub halduslepingust tulenevat kohustust.
31. Halduslepingu (t.l. 10-11) punkt 2.2.1 sätestab, et vald otsustab, kas detailplaneering vastu võtta või mitte, samuti kohustub vald tegema kõik toimingud vastavuses kehtivate õigus- 3
35. aktidega (lepingu punkt 2.2.5). Ei leping ega ka kehtivad õigusaktid ei sätesta planeerimismenetluse koostamise etapis konkreetseid tähtaegu. See on ka igati mõistlik, kuna ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata millise aja jooksul igal erineval juhtumil kõik detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikud asjaolud selguvad. Sellel kaalutlusel on ka seadusandja jätnud planeerimismenetluse koostamise etapis tähtajad otseselt reguleerimata ja lähtuda tuleb haldusmenetluses sätestatud üldistest põhimõtetest ja HMS-is sätestatust. HMS § 5 lg 4 tuleneb haldusorgani kohustus viia menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui üheski õigusaktis ei ole tähtaega sätestatud, siis tulenevalt Riigikohtu poolt võetud seisukohtadest haldusasjas 33-1-18-97, peab haldusorgan tegema toimingu mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul aga ilmnesid asjaolud, mis takistavad detailplaneeringu vastuvõtmist mõistliku aja jooksul. Nimelt teatas Maanteeamet, et seoses Tallinna Ringtee ja TallinnPaldiski maantee rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude hindamisega ilmnesid asjaolud, mis võivad põhjustada tee trassi muutumist võrreldes Harju maakonnaplaneeringuga ja kehtiva Saue valla üldplaneeringuga. Keskkonnamõjude hindamisel on välja pakutud mitu erinevat teetrassi varianti, milledest üks läbib ka Soone ja Soone 1 kinnistuid ning teine riivab nimetatud ala (detailplaneeringuala jääks teekaitsevööndisse). Kui valituks osutub teetrass, mis läbib Soone ja Soone 1 kinnistuid, siis ei oleks detailplaneeringu vastuvõtmine otstarbekaks, kuna detailplaneeringut ei oleks võimalik edaspidi kehtestada ega ka reaalselt rakendada. Kui kohalik omavalitsus, olles teadlik võimalikest tulevikus tekkivatest takistustest, jätkaks menetlusega ja võtaks vastu ning ka kehtestaks detailplaneeringu, mille kohta on teada, et kavatsetakse muuta üldplaneeringut selliselt, et detailplaneering muutuks teostamatuks, siis tekitaks see olukorra, kus valla tegevuse tõttu on isikutel tekkinud õiguspärane ootus detailplaneeringu kui haldusakti kehtimajäämise suhtes. Kui riik Maanteeameti näol hakkab muudetud üldplaneeringut teostades teeprojekti realiseerima, siis tekiks isikutel, kes on detailplaneeringu kehtimajäämist usaldades muutnud oma elukorraldust ja teinud tehinguid, kahjud ja riigil tekiks kohustus hüvitada isikutele nimetatud kahjud. Varalise kahju hüvitamine on õigusaktidega küll ette nähtud, kuid võimatu on hüvitada kaasnevat närvi- ja ajakulu ning inimeste meelehärmi ja pettumust, kui neid sunnitakse lahkuma kodudest, mille nad on rajanud uskudes siiralt, et detailplaneering, mille alusel nad oma kodud ehitasid, jääb kehtima. Seda kõike tuleks vältida ja kohalikul omavalitsusel on ka võimalik seda vältida, viivitades detailplaneeringu kehtestamisega seni, kuni on selgunud teetrassi lõplik valik. Kaebaja väidab, et ta on sõlminud ostu-müügi eellepinguid ja maksnud raha projekteerijale ja geodeetiliste tööde teostajale. Paraku nimetatud kulude või kahjude tekkimised eest kohalik omavalitsus ei vastuta ning kaebaja on teinud kulud omal vastutusel ja see on tema risk. Nimelt, Riigikohus on oma otsusega nr 3-3-1-8-02 asunud seisukohale, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetluses ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas üldse ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid ja seega ei ole planeeringu algatamise korraldus haldusakt. Planeeringu vastuvõtmisega lõpetatakse planeeringu koostamise staadium ning järgneb planeeringu avalik väljapanek. Põhimõtteliselt võib koostamise staadium lõppeda sellega, et planeering jääb vastu võtmata. Sellest Riigikohtu seisukohast saab järeldada, et isikul ei saa planeeringu algatamisest tekkida õiguspärast ootust, et planeering ka vastu võetakse või kehtestatakse ning kõik tehingud, mida isik planeeringu kehtestamise lootuses teeb ja kulud, mida sellega kannab, teeb ta omal riisikol ning kannab ka kogu kaasnevat vastutust. Sisuliselt tähendab planeeringu vastuvõtmine kohaliku omavalitsuse heakskiitu planeeringule vastuvõetud kujul ning muudatused sellesse või kehtestamata jätmine võivad tuleneda väljastpoolt tulenevatest asjaoludest - ettepanekud ja protestid avalikustamise käigus, kooskõlastamata jätmine jms. Seega kaasneb kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu 4 vastuvõtmisega ka vastutus, mistõttu kohalik omavalitsus ei saa planeeringut enne vastu võtta, kui ta on ka kindel, et planeering on reaalselt teostatav.
36. Kuna käesoleval juhul ilmnesid asjaolud, mis takistavad detailplaneeringu vastuvõtmist mõistliku aja jooksul, siis otsustas vastustaja vastavalt HMS § 41 pikendada detailplaneeringu vastuvõtmise menetluse tähtaega kuni 2007 aasta veebruarini, mil nimetatud takistav asjaolu eeldatavalt ära langeb ja vastustajal on võimalik langetada otsus detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta.
37. Haldusorganil on kohustus enne otsuse vastuvõtmist selgitada välja kõik otsuse vastuvõtmiseks olulised asjaolud. Kui ta seda ei tee, siis vastutab kõigi tekkinud tagajärgede eest. Vastustaja on seisukohal, et haldusorganit ei saa sundida võtma vastu otsust, kui kõik olulised asjaolud ei ole selgunud ja asjaolude tuvastamine ei olene haldusorgani tegevusest vaid on sõltuvuses riigiasutuse poolt läbiviidavast kõrgemalseisva planeeringumenetluse tulemustest.
38. Õiguskindlus tekib alles pärast haldusakti vastuvõtmist. Praegusel juhul haldusakti vastu ei ole võetud.
39. Kaasatud isik Maanteeamet seletas kohtule järgmiseid asjaolusid:
40. Maanteeamet sõlmis 19.08.2005 Tallinna ringtee ja Tallinna-Paldiski maanteede rekonstrueerimise projketi ettevalmistamiseks Rootsi firmaga WSP International Sweden AB, kelle Eesti poolseks partneriks on K-projekt AS. Lepingu tööde esialgne tähtaeg oli 28.02.
42. Eelprojekti ettevalmistamise käigus ei ole leitud ühest lahendust Tallinn-Paldiski maantee paiknemisele Hüüru küla läbival lõigul. Tulenevalt Hüüru küla elanike seisukohtadest, on Tallinna-Paldiski maantee kulgemise osas võetud kaalumisele tee trassi võimalikud alternatiivid. Eesmärgiks on parandada küla praegust olukorda, sest täna läbib Tallinn-Paldiski maantee umbes 500 elanikuga ajaloolist küla täpselt selle keskelt. Eelprojekteerimise töömahtu laiendati ja kokku koostati 7 võimalikku alternatiivset lahendust teetrassi osas.
43. 16.01.2007 toimus Saue vallas Tallinna-Paldiski maantee Hüüru küla läbiva lõigu alternatiivide eelvaliku arutelu, mille tulemusena valiti välja kolm alternatiivi: idapoolne 2D, läänepoolne 2B ja olemasolev trass 1B. Läänepoolne alternatiiv 2B läbib Hüüru küla Soone ja Soone 1 kinnistuid. Eelvaliku tegemisel lähtuti erinevate trasside mõjust keskkonnale, tehnilistest näitajatest, mõjust valla arenguplaanidele ja maksumusest.
44. Maanteeamet pikendas 09.02.2007 täiendava töö teostamiseks projekteerimislepingu lõpptähtaega kuni 31.10.
45. Käesoleval ajal ei ole võimalik anda ühest vastust, milliseks kujuneb teetrassi valik Tallinna ringtee ja Tallinna-Paldiski maantee projektis. KOHTU PÕHJENDUSED
46. Käesoleva kaebuse lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas vastustaja poolt menetluse peatamine Soone ja Soone I detailplaneeringu menetlemisel oli õiguspärane või õigusvastane toiming ning seejärel analüüsida, kas Saue vallavalitsus on nimetatud toiminguga rikkunud kaebajaga 29.06.2005 sõlmitud halduslepingus ettenähtud kohustusi.
47. Detailplaneeringu menetlemise peatamise näol on tegemist menetlustoiminguga, mis ajutiselt katkestab detailplaneeringu menetluse staadiumist, kuhu see peatamise otsuse langetamise ajaks on jõudnud. Detailplaneeringu menetluse peatamine ei ole reguleeritud ei planeerimisseadusega ega 5 Saue Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusmäärusega. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse ja määrusega ei ole sätestatud teisiti. Saue Vallavalitsus on käsitlenud oma 22.01.2007 vastuses kaebusele 20.04.2006 langetatud Saue valla ehitusdokumentide läbivaatuse komisjoni koosoleku protokollilis punktis 13.1 langetatud otsust peatada detailplaneeringu koostamine kuni projektide T11 Tallinna Ringtee ja T8 Tallinn-Paldiski valmismiseni (t.l. 4) endale siduvana (t.l. 33) ja ei ole vaidlustanud selle kehtivust. Seega on nimetatud otsus kehtiv kohtul tuleb hinnata selle õiguspärasust.
48. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõige 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. § 5 lg 4 sätestab, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem, kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Planeerimisseaduse § 6 kohustab haldusorganit menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel (uurimispõhimõte). Riigikohus on oma
49. oktoobri 2002 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-42-02 punktis 17 öelnud:”Kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, sealhulgas detailplaneeringu vastuvõtmise küsimuse lahendamiseks, peab kohalik omavalitsus planeeringu koostajat ja vajadusel ka teisi puudutatud isikuid kaasates koguma otsustamiseks täielikumat teavet…”.
50. Kohus leiab, tuginedes käesolevas asjas kogutud tõenditele ja kaasatud isiku poolt kohtuistungil antud ütlustele Tallinn-Paldiski maantee rekonstruktueerimisprotsessist ja vastustaja 22.01.2007 vastusele kaebusele (t.l. 33-34), et vallavalitsus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on ebaselged asjaolud, mis omavad planeeringumenetluses olulist tähendust. Kohus nõustub vastustajaga, et planeerimismenetluse jätkamine ja isegi võimalik lõpuleviimine enne lõpliku teetrassivaliku selgumist oleks vastuolus haldusorgani haldusmenetluse seadusest §-st 6 tuleneva kohustusega välja selgitada asjas olulist tähtsust omavad asjaolud ja võib põhjustada kõigile protsessis osalejatele täiendavat kulu. Kohaliku omavalitsuse poolt sellises olukorras detailplaneeringu edasine menetlemine ja võimalik kehtestamine oleks vastuolus Haldusmenetluse seaduse § 6 ja Planeerimsseaduse § 4 lg 2 väljendatud uurimiskohustusega.
51. Kavandatava Tallinna-Paldiski maantee rekonstrueerimistööde käigus on võimalik, et teetrass hakkab läbima kaebaja kinnistuid. Maanteeameti 02.05.2007 kohtule esitatud arvamusest nähtub, et käesoleval hetkel on tegemist kaebaja kinnistuid läbiv teetrass üks võimalus kolmest. Maanteeameti esindajate kohtus antud seletustest nähtub, et esialgsel hinnangul on see avalikkusele soodsam variant, kui olemasoleva Hüüru küla poolitava maantee, mis on täna olemas kehtivas maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus, ümberehitus (t.l. 85). Seega on võimalus, et valik tehakse nimetatud teetrassi kasuks reaalne.
52. Sellises situatsioonis võib kaebaja taotletud detailplaneeringu kiiret lõpuni menetlemist käsitleda põhjendamatu eelise loomisena eraisikule valdava avaliku huvi arvelt. Võimalik avalikkusele otsuse edasilükkamata jätmisega põhjustatav kahju kaalub käesoleval juhul selgelt üles eraisikust arendajale ka positiivse lõpplahenduse (teetrassivalik tuleb väljaspoole tema kinnistut) puhul arendusprojekti kavandatust hilisemast käivitamisest tekkivad võimalikud täiendavad kulutused. Samuti kaitseb selline otsuse langetamise edasilükkamine nende isikute huve, kes võiks sellises õiguslikult ebaselges olukorras omandada detailplaneeringuga ettenähtud elamukrundid oma kodu rajamiseks ja hiljem avastada, et need krundid sundvõõrandatakse maantee ehitamiseks. Kohus leiab, et kaebaja kohtuistungil esitatud väited detailplaneeringuga kaetud maa-ala kõrgemast hinnast sundvõõrandamisel teeniksid käesoleval juhul ainult arendaja spekulatiivset erahuvi, mille realiseerumise eeltingimuseks oleks võimalike ostjate teadmatuses hoidmine või lausa eksitamine. Adekvaatse informatsiooni kor- 6 ral ei tõstaks isegi detailplaneeringu kehtestamine antud juhul maatüki turuväärtust sundvõõrandamisel, sest juba praegu on teada, et ehituse alustamine enne teetrassi lõplikku valikut ei ole kooskõlas hea usu ja tavapärase hoolsuse põhimõtetega. Kohus peab põhjendatuks ja avalikke huve teenivaks ka kaasatud isikute väidet, et suurem võimalik sundvõõrandamismenetluse läbirääkimispartnerite arv toob kaasa suuremad kulud, mille ärahoidmine on praegu võimalik ja teenib avalikke huve.
53. Kohus leiab, et antud juhul on kohalik omavalitsus õigesti kaalunud avalikku ja erahuvi ning leidnud, et teetrassi valiku ja tulevase maantee ehitusega seotud avalik huvi, kaalub üles veel hoonestamata maatüki omaniku erahuvi see kiiresti majanduslikku kasutusse võtta. Samuti kaitseb taoline otsus võimalike krundiomanike huve, vältides neile kahju Detailplaneeringu menetluse jätkamine enne teetrassivaliku tegemist oleks vastuolus nii avaliku huvi kui ka seadusega. Saue Tartu Linnavolikogu on detailplaneeringu vastuvõtmise küsimuse otsustamisel kaalunud kollektiivset ja üksikhuvi ning erinevaid vastandlikke hüvesid ning kasutanud oma õigust ja võimalust valida antud üksikjuhtumil sobivaim toimimisviis. Eeltoodust leiab kohus, et vastustaja on detailplaneeringu menetlust peatades järginud seadust ja käitunud õiguspäraselt. Vaidlustatud menetlustoiming on tehtud kooskõlas seadusega ja menetluse peatamine on kujunenud olukorras proportsionaalne vahend nii avalike kui erahuvide kaitseks.
54. Vastustaja ja kaebaja vahel 29.06.2005 sõlmitud halduslepingus nr 112-05 (t.l. 10-11) ei ole ette nähtud tähtaega, mille jooksul Saue Vallavalitsus peaks detailplaneeringu vastu võtma ja esitama vallavolikogule kehtestamiseks. Selle punktis 2.2.5 on sätestatud vastustaja kohustust sooritada kõik toimingud vastavuses kehtivate õigusaktidega ei ole vastustaja rikkunud. Kuna kohus jõudis järeldusele, et vastustaja ei ole detailplaneeringu menetlust peatades rikkunud seadust ega muid õigusakte, ei ole vastustaja rikkunud ka halduslepingut.
55. Ekslik on ka kaebaja väide, et kaebaja on peatanud lepingu täitmise. Vastupidi – kaebaja täidab lepingut vastavalt selle sättele 2.2.
56. Kaebaja tunnistas kohtuistungil, et juhul kui ei esineks temast mittesõltuvat takistust – ajutist määramatust teetrassi valikul – oleks võimalik detailplaneering ilmselt vastu võtta. (t.l. 84). Aga niikaua kui teetrassi valik on ebaselge ei ole vald veendunud, kas detailplaneering on teostatav ja seega ei saa seda detailplaneeringut enne teetrassi valiku selgumist vastu võtta ja heaks kiita. Kohus leiab eelpooltoodule tuginedes, et vastustaja täidab sõlmitud halduslepingut ja puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
57. Kohus peab vajalikuks peatuda eraldi vastustaja väidetel, mis seonduvad talle detailplaneeringu peatamisega tekitatud võimalike kahjudega. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kaebaja poolt kruntide müügi eellepingute sõlmimisel tegutses kaebaja omal riisikol. Riigikohus on oma 20.12.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-15-01 selgelt väljendanud, et planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega. Sellest Riigikohtu hiljem korduvalt korratud seisukohast tuleneb, et igasugune kaebaja äriline tegevus, mis on suunatud alles toimuvast planeeringumenetlusest eeldatava planeeringu kehtestamisega tekkivate õiguste teostamisele, toimub täielikult kaebaja riisikol. Enne detailplaneeringu jõustumist selle realiseerimiseks lepinguid sõlmides võttis kaebaja endale teadlikult riski, mille jagamist ei saa vastustajalt nõuda ega sellega põhjendada vastustaja kohustust planeering igal juhul kiiresti ja olulisi asjaolusid selgitamata vastu võtta. Kohus jagab siinjuures vastustaja rahvatarkusel “Üheksa korda mööda, üks kord lõika!” tuginevat seisukohta, et käesolevas asjas oleks detailplaneeringu kinnitamine enne teetrassi valiku selgumist enneaegne ja vastutustundetu. Lisaks eelpooltoodule on kaebaja ja vastustaja halduslepingu punktis 2.
58. selgelt kokku leppinud, et “Vald ei ole kohustatud Finantseerijale hüvitama käesoleva 7 lepingu täitmisega seonduvalt Finantseerija poolt tehtud mistahes kulutusi.” Seega oli kaebaja alates lepingu sõlmimisest teadlik, et kõik lepingu täitmisega seotud kulutused teeb ta oma riisikol.
59. Asjakohatu on kaebaja viide planeerimisseaduse § 15 ettenähtud ehituskeelu kohaldamise võimalusele planeeringu koostamise ajal. Nimetatud normi sõnastusest nähtub selgesti, et nimetatud norm on suunatud koostatava planeeringu alal ajutise ehituskeelu rakendamisele juhul, kui on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailpaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Käesoleva vaidluse puhul ei ole teemaks mitte varasemate võimalike ehitusõiguste piiramine, vaid uute ehitusõiguste andmine ja seega ei oma nimetatud norm puutumust asjaga selle praeguses staadiumis.
60. Kohus leiab, et eelpooltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta täielikult rahuldamata.
61. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Kohus on menetluse käigus teinud kohtukuludena kulutusi 30 krooni ulatuses menetlusdokumentide paljundamiseks, mis lähevad kohtukuludena HKMS § 83 lg 3 p 4 alla. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab lähtudes HKMS § 93 lg 3 kaebajalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 30 krooni. Daimar Liiv Kohtunik 8