2-08-7466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-7466 Otsuse kuupäev Jõhvi,
(4)2-08-7466 17.06.2008.a oli poolte ühine laps hageja ülalpidamisel, siis puudub alust selle aja eest kostjale elatise maksmiseks. Sellepärast hageja nõue elatise maksmisest vabastamise osas on põhjendatud.. TsMs §440 lg2 alusel kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, pole tuvastatud, mistõttu TsMS §444 lg1 alusel kohus rahuldab hagi selles osas lihtsustatud vormis ja vabastab hageja kostjale elatise maksmise kohustusest alates 01.07.2006.a kuni 17.06.2008.a.
- Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
- Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS §61 lg1 tulenevalt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et kuni kohtuistungi toimumise päevani oli laps hageja ülalpidamisel. Kostja seletuste kohaselt ostis ta vastavalt oma võimalustele lapsele asju küll, kuid lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks pole ta hagejale raha andnud ega lapse vajaduste rahuldamiseks kõiki vajalikke asju ostnud. Seega ei täitnud kostja lapse ülalpidamiskohustust ajal, mil laps asus hageja juures. See, et alates
- ajuunikust alates laps hakkab elama kostja juures, et vabasta teda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest.
- PkS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist. Sama seaduse §70 lg2 alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi esitamist. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Hageja soovib saada elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi välja selgitada. Ei pea kohus vajalikuks välja selgitada ka hageja varalist seisundit, sest ta nõuab elatusraha möödunud perioodi eest ja tema varaline seisund, ükskõik milline see ei oleks, ei välista tema nõudeõigust seadusega kehtestatud minimaalmääras elatise saamiseks. Vaidluse lahendamisel kohus analüüsib, kas kostja on võimeline maksma elatusraha hageja poolt nõutud ulatuses ning kas tema suhtes esinevad PkS §61 lg5 või lg6 sätestatud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks.
- Kostja ei esitanud tõendeid enda sissetulekute kohta. Tema seletuste kohaselt saab tema sotsiaaltoetuse 31.33 euro (491 krooni) päevas ehk 10 821 krooni kuus, üksikema toetuse 36 euro (565 krooni) kuus ning teisele lapsele määratud lapsetoetuse 110 euro (1 727 krooni) kuus. Kokku 13 113 krooni kuus. Kostja varaks on kahetoaline erastatud korter asukohaga Säde 12-10, Jõhvi (t. lk. 45).
- Eeltooduga tuvastas kohus, et tegelikult kostja varaline seisund võimaldab maksta elatusraha hageja poolt nõutud ulatuses, mistõttu kohus rahuldab hagi hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast alates, s.o alates 01.09.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a kuni 17.06.2008.a summas 2 175 krooni kuus. 3