KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2008; Tallinn Haldusasja number 3-08-1803 Haldusasi D.S-i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Keskli

§ 11

lg 4) ja et vastavasisulise märke politsei registrist kustutamise nõue oleks praegu ennatlik ja perspektiivitu (

§ 11lg 31 p 5); RESOLUTSIOON 2.

Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8).

1. D.S (avaldaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel T.P koostas 09.05.2008 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli selle kohta, et avaldaja juhtis mootorsõidukit kiirusega 49 km/h teel, kus lubatud sõidukiirus oli 30 km/h. Esitatud materjalist nähtub, et (väidetava) rikkumise kohta kohaldati tulenevalt väärteomenetluse seadustiku § 53 lõigetest 1 ja 2 suulist hoiatust. Kaebuse esitaja leiab, et (isegi) suuline hoiatus oli põhjendamata, sest liiklusjärelevalve teostajad eksisid ja sõiduki peatamine toimus tegelikult sellisel alal, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Avaldaja on viidanud kaebuses ka Riigikohtu lahendile 3-3-1-17-07, millest nähtub, et suulise hoiatuse tegemine välistab kehtiva õiguse pinnalt igasuguse võimaluse pöörduda selle otsustuse vaidlustamiseks kohtusse. Seega pöördus avaldaja kaebusega halduskohtusse ning taotleb ka väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamist, sest eelnimetatud seaduse ja paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et sama seaduse § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale ei saa kaebust esitada.
2. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg 1 p-st 2 kontrollitakse kõigepealt, kas kaebus üldse kuulub halduskohtu pädevusse. 3.

§ 3

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik - õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide ja toimingute peale on võimalik kaebust esitada. Antud juhul nähtub kaebusest, et see on esitatud seoses väärteomenetluses tehtud suulise hoiatusega.

1. Väärteomenetluses tehtud otsuseid vaidlustatakse väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras ja vastavat kaebemenetlust maakohtus on reguleeritud eelnimetatud seadustiku
2. peatükis. Seega on väärteomenetluse seadustikus vastav kord ette nähtud, mis tähendab seda, et kohtuvälise menetleja otsuseid halduskohtus vaidlustada ei saa. VTMS § 114 lg-s 2 on küll sätestatud, et sama seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale ei saa kaebust esitada, kuid see ei tähenda seda, et sellise erandi kehtestamisega kaasneks automaatselt halduskohtu pädevus. Olemuslikult jääb vähetähtsa väärteo korral kohaldatav hoiatusmenetlus või menetlusaluse isiku suuline hoiatamine väärteomenetluse raames lahendatavaks küsimuseks ja ka vaidlustada saab seda lähtuvalt sellest regulatsioonist ja nendes piirides, mida nimetatud seadustik võimaldab. Väärteomenetluse seadustikus sätestatud erandite põhiseaduspärasust ei ole samuti võimalik halduskohtu kaudu kontrollida, sest põhiseadusele vastavuse küsimust saab hinnata konkreetse normikontrolli raames, mis tähendab seda, et kaebuse esitaja poolt viidatud VTMS § 114 lg 2 peaks olema asjassepuutuv ja kohtuasja lahendamisel olulise tähendusega. Kohtuvälise menetleja otsuste vaidlustamine aga halduskohtu pädevusse ei kuulunud ja seetõttu ei saa seda regulatsiooni antud juhul asjassepuutuvaks pidada. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli puhul on tegemist menetlustoimingu protokolliga väärteomenetluse seadustiku tähenduses ja selliseid toiminguid ei saa samuti halduskohtus eraldi vaidlustada. Kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on ette nähtud väärteomenetluse seadustikus (paragrahvid 76-80). Mis puutub vastavasisulise märke politsei registritest kustutamisse, siis kuuluks see teatud juhtudel küll formaalselt halduskohtu pädevusse, kuid andmete kajastamine registris üldjuhul õiguslikke tagajärgi kaasa ei too ja ei saa ka seetõttu kaebuse esitaja õigusi rikkuda või vabadusi piirata. Antud juhul oleks aga nõue ilmselgelt perspektiivitu veel seetõttu, et haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole väärteoasjas tehtud otsustust seni tühistatud ja seega ei oleks alust vastava kande registrist kustutamist taotleda. Perspektiivitud nõuded tuleb aga lähtuvalt

§ 11lg 31 punktist 5 koheselt tagastada.

5. Kaebuse tagastamise korral on soovi korral võimalik taotleda ka riigilõivu tagastamist, kuid selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „ Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ paragrahvis 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri ja muude sellekohaste andmetega (

§ 84lg 4 p 2).

Enno Loonurm Kohtunik