lg 1 p 7 on lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks hagita asi.
kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada kuni kolm aastat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui isikuõiguste kaitse abinõu rakendamist menetletakse seoses perekonnasuhtega, siis kohaldatakse täiendavalt seaduses hagita perekonnaasjadele sätestatut, kui seadustiku 55.peatükist ei tulene teisiti. 2 Lähtudes eeltoodust oli hagejal vaja täpsustada, kas tegemist on üksnes isikuõiguste kaitseks esitatud hagita asjaga või kahjunõudega, märkida kostja isikukood või tema sünniaasta kuu ja päev ning, kostja elukohast tulenevalt, täpsustada avalduse kohtualluvust Kohus palus ka VÕS § 1055 lg 2 ja 2 tulenevalt täpsustada, kas avalduses märgitud kostja tegevuste suhtes (hageja ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine) on pöördutud kriminaalmenetluse alustamiseks politsei poole, kas kostjalt, kes lisatud sünnitunnistuse kohaselt on lapse isa, on lapse suhtes vanema õigused ära võetud või on määratud lapsega suhtlemise kord, mida kostja on rikkunud. Nimetatud alustel jättis kohus 10.09.2008.a. määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määruse kättesaamisest alates 10 päeva. Kohus juhtis määruses tähelepanu ka sellele, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohtumäärus võeti hageja esindaja poolt vastu 15.09.2008.a., mille kohta ta andis allkirja. Seega puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtajaks oli 25.09.2008.a. 22.09.2008.a. saabus kohtusse hageja esindaja avaldus puuduste kõrvaldamiseks, milles hageja täpsustas, et tegemist on isikuõiguste kaitseks esitatud hagita asjaga, politseisse pole pöördutud, suhtlemiskorda lapsega pole kindlaks määratud ning kostja viibib alates 07.09.2008.a. Rakvere Arestimajas. Muud andmed hagejal puuduvad.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja hagiavaldus tuleb tagastada esitajale. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole täitnud kohaselt kohtu korraldusi hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindaja küll teatas, et tegemist on isikuõiguste kaitseks esitatud hagita asjaga, kuid nõuetekohaselt vormistatud avaldust hagita menetluses kohtule esitatud ei ole. Vastavalt
on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (antud asjas ka alaealine laps ning sellest tulenevalt, vajadusel, ka kohalik omavalitsus). Kohus ei saa esitatud hagiavaldust automaatselt lugeda avalduseks hagita menetluses ega määratleda menetlusosalisi ning ei pea võimalikuks ka esitatud puudustega avaldusi asjaosalistele väljastada. Kuna avaldaja on jätnud kohtu nõude puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt täitmata, siis keeldub kohus hagi menetlusse võtmast.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Riigilõiv kuulub tagastamisele
Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 15. detsembril 2008.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.