2-08-60915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.november 2008 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 322lg 1 sätestatud korras 26.septembril 2008 (tl 21).

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kuna otsus ei kuulu eeldatavalt täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus arvestades

§ 444

lg 1 sätestatut tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 11 302 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Võru Tarbijate Ühistuga 10.augustil 2006 mööbli järelmaksu ostu- müügilepingu, mille täitmise tagamiseks sõlmiti Võru Tarbijate Ühistu ja hageja vahel käendusleping. Võru Tarbijate Ühistu esitas kohtusse 3.detsembril 2007 hageja vastu hagi 5 326 krooni nõudes. Hageja isa tasus võlgnevuse Võru Tarbijate Ühistule ja Võru Tarbijate Ühistu loobus esitatud hagiavaldusest hageja vastu.

1. veebruaril 2008 pöördus hageja inkassoteenust osutava Lõunalaenud OÜ (nõustaja) poole.
2. märtsil 2008 andis kostja võlatunnistuse, milles kostja tunnistab võlgnevust hageja ees. Võlatunnistuses lepiti kokku ka viivise tasumise kohustus. Kostja pidi tasuma võla osaliselt 10.aprilliks 2008, mida aga kostja ei teinud. Kostja võlgnevus hageja ees on 11 302 krooni, millest 5 676 krooni on võlgnevus põhiosa ja 5 626 krooni on hageja arvestanud viivist. Neil asjaoludel nõuab A. R. hagis J. L. vastu välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 11 302 krooni Lõunalaenud OÜ kontole. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 30 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1; 152 lg
3. VÕS §-de 8 lg 2; 30 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 millede kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 152 lg 1 läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. 2

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11 302 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162

lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: 3