l on tollimaksumäär 860,56 kr/t ning tollimaks (A10), arvestades kauba kogust 118,54 tonni 102 011 krooni. Tollimaksust tingituna suureneb ka käibemaks (B00), mis arvutatakse, liites kauba tolliväärtuse 234 263, tollimaksu 102 011 ja ühendusesisese transpordikulu 12 275 ning korrutades selle käibemaksumääraga 18%, saades tulemuseks 62 739 krooni. Kokku kohustati kaebajat täiendavalt tasuma impordimakse 164 750 krooni. Maksuotsuse järgi saabus kaup Eestisse Ukrainast raudteetranspordiga, vagunitega nr 95 68 27 04 ja 95 34 67 22, mille kohta R OÜ esitas 02.05.2007 tollideklaratsiooni EE073370EE
p 5 järgi proov saadakse söödapartiist järgmiselt: 1) söödapartii erinevatest kohtadest võetakse valimid; 2) valimite segamisel saadakse lähteproov: 3) lähteproovi vähendamisel saadakse lõpp-proov, mille analüüsimisel määratakse sööda vastavus kehtivatele nõuetele.
määratleb valimite võtmise pakendamata söödast: 3) raudteeveeremi või sõidukiga veetavast söödapartiist võetakse valimid katuseluugi või muu ava kaudu söödapartii erinevatest kihtidest ja nii sügavalt kui võimalik. Kaebaja osutab, et tegemist on spetsiifilise kaubaga – granuleeritud maisitärklise tootmisjääkidega, mis on kindlasti kõikuva koostisega ja seetõttu ei ole võimalik tolli poolt teostatud viisil kauba proovivõtust saada objektiivset tulemit. Ka on keelatud (haldusorgani tegevuse üldprintsiibist lähtuvalt) erinevate analüüsitulemuste põhjal, kui mõnigi tulemus mahub lubatud piiridesse – teha otsust isiku kahjuks. Kehtiv Euroopa Komisjoni direktiiv 76/373 EMÜ söötade ametlikuks kontrollimiseks ettenähtud ühenduse proovivõtu- ja analüüsimeetodite kehtestamise kohta sätestab proovivõtumeetodid, proovivõtuvahendid, kvantitatiivsed nõuded, juhised proovide võtmiseks. Direktiivi nõuded on analoogsed Söödast proovide võtmise
le: kogu partii ulatuses teatud arvu valimite võtmine, valimite segamisel koondproovi saamine, lõppproovi saamine. Sellised reeglid tagavad söödas tõenäoliselt ebaühtlaselt jaotunud ainete tõttu objektiivse tulemi saamise. Ka
lg 1 järgi tuleb proovide ja näidiste võtmisel juhinduda vastavatest õigusaktidest. Seetõttu ongi proovide võtmisel tuvastatavad järgmised puudused: 1) proovivõtu protokollis puudub proovivõtu kirjeldus (p 12 lisalahter selles osas täitmata); 2) söödapartii erinevatest kohtadest valimeid võetud ei ole;
lisa 1 järgi oleks üle 80 t söödapartii puhul ühtlasel jaotunud aine ja toote kontrollimiseks minimaalne valimite arv 31 – 40. 3) eelnevast lähtuvalt ei olnud võimalik valimite segamisel saada lähteproovi
lisa 2 järg pakendamata sööda puhul lähteproovi minimaalne kogus on 4. 4) seega ei saadud ka lõpp-proovi, mille analüüsimiseks oleks õige määrata sööda vastavus kehtivatele nõuetele. Proovivõtu protokollis on täitmata lahter 6 selle kohta, millisest konkreetsest vagunist võetud prooviga on tegemist, mille kohta peab olema märgitud kauba kirjeldus, markeering jms. 3 Kuna protokollist ei nähtu võetud proovide kirjelduse eristamine kummagi vaguni kaupa, saab järeldada, et puudub täielikult konkreetsest vagunist võetud proovide kirjeldus. Kohtuistungil täpsustas avaldaja oma seisukohti: - - Söödaseaduse § 42 lõikest 5 tulenevalt Söödaseaduse § 37 lõike 2 alusel antud põllumajandusministri määrus „Söödast proovide võtmise kord” on kehtiv; proovivõtu protokolli alusel pole võimalik identifitseerida proovivõtu objektiks olnud söödapartiid; vagunist nr 956 82 704 võetu lisaproovi nr ET 000021 tulemust ei saa arvestada sest proov ei ole proovivõtu protokollis lisaproovina vormistatud ning see saadeti laborisse mitte 48 tunni jooksul nagu Kord ette näeb, vaid alles mõni kuu pärast, juulis 2007; vastustaja võtab proove oma praktikast lähtudes oskamata seejuures kasutatavat meetodit identifitseerida; on kaheldav, kas meie poolt kaebuses toodud põhimõte „on keelatud haldusorgani tegevuse üldprintsiibist lähtuvalt erinevate analüüsitulemuste põhjal, kui mõnigi tulemus mahub lubatud piiridesse teha otsust isiku kahjuks” ka tegelikult eksisteerib. Vastustaja kaebusega ei nõustu. Söödast proovide võtmise
kohaselt kehtestatakse sellega Söödaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostatava järelevalve ajal söödast proovide võtmise kord. Käesoleval juhul ei ole vastustaja teostanud järelevalvet Söödaseaduses sätestatud nõuete täitmise üle, vaid kontrollinud tollideklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust. Tolliseaduse § 39 lg 7 sätestab, et kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise
kehtestab rahandusminister määrusega. Vastavaks
ks on Kauba läbivaatuse ning sellest proovide võtmise kord, millest toll ongi lähtunud. Euroopa Komisjoni direktiiviga 76/732 „Seitsmes komisjoni direktiiv,
l enam kehtivat volitusnormi ning sellest tulenevalt on see kehtetu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 12.05.2000 otsuse 3-4-1-52000 p-des 29 ja 30 märkinud, et „põhiseaduse § 87 p 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab määruse seaduse kehtivuse ajaks, milles on määruse jaoks delegatsiooninorm. [...] riigivõim on kohustatud tagama mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla põhiseaduse ja seadustega, vaid ka jälgima varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega. Määruse kooskõla uue seadusega tähendab ka seda, et kui uus seadus kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb selle delegatsiooninormi alusel anda uus määrus. Eelmise seaduse alusel antud määrus tuleb tunnistada kehtetuks. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust. Eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on see sõnaselgelt ette nähtud.” Lisaks eeltoodule on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 22.02.2001 otsuse nr 3-4-1-3-01 p-s 10 asunud seisukohale, et kehtetuks tunnistatud seaduse alusel antud määruse kehtivus peale delegatsiooninormi sisaldava seaduse kehtetuks tunnistamist on vastuolus Põhiseaduse § 87 p 6 eesmärgiga, mille kohaselt Riigikogul on juhtiv roll õiguse kehtestamisel, samuti on see vastuolus õiguskindluse printsiibiga. Ülaltoodust tulenevalt on tolliametnikud proovide võtmisel järginud kehtivaid proovide võtmiseks ettenähtud regulatsioone ning ei saanud ega tohtinudki lähtuda Söödast proovide võtmise
st. Väite kohta, et proovide võtmisel ei olevat arvestatud tärklise ebaühtlast jaotumist söödapartiides, leiab vastustaja, et ka tema poolt pärast vaide saamist tellitud analüüs vagunist nr vaguni nr 956 82 704 võetud lisaproovist nr ET 0000211 andis ju tulemuseks 30,5%, mis on lähedane esimese analüüsi resultaadile 30,9%. Kohtuistungile täpsustas vastustaja oma seisukohti: - - söödapartii, millest proovid võeti on identifitseeritav proovivõtu protokolli lahter 5 järgi kus selgelt osundatakse tollideklaratsioonile, millega R OÜ kauba importis; protokollis on ära toodud ka vagunite numbrid milles kaup Eestisse jõudis; proovivõtuprotokolli järgi on 4 proovi puhul kindlaks tehtav vagun, kust see võeti; kuivõrd tegemist oli ühe ja sama kaubaga kahes vagunis (pakendis) pole 2 5 - - - - proovi määratlemise võimatus vagunite lõikes taunitav; pealegi on proovide võtmise juures viibinud R OÜ esindaja osanud hiljem viidata kõikide proovide võtmise õigele kohale; põhiproovina on vastustaja käsitlenud endale jäänud proove, lisaproovidena aga kauba omanikule antud proove; põhi- või lisaproov, see on ainul terminoloogia küsimus; on tõepoolest üks proovidest jõudunud dokumentide kohaselt laborisse alles juulis; millistes tingimustes proovi seni hoiti ja kas see mõjutas šroti tärklisesisaldust ei ole teada; siiski, võrreldes mõlema vagunist nr 956 82 704 võetud proovi nr ET 00000210 ja ET 0000211 analüüsitulemust, saab järeldada, et kuivaine tärklisesisaldus sõltumata hoiutingimustest ei ole muutunud; analüüsitulemus, mille kohaselt šroti tärklisesisalduseks oli ühel juhul 27,9% - see on mõõtemääramatusest (1,1%) tulenev; praktika ei ole näidanud tärklise ebaühtlast jaotumist kaubas sõltuvalt selle asukohast vaguni vertikaalses kihis; analüüsitulemust tärklisesisalduse kohta kuivaines 25,5% ei ole võimalik arvestada kuivõrd proov on võetud Korda eirates ilma tolliametniku juuresolekuta ja pole teada, kas see pärines samast kaubast;
lõiget 1, kus sätestatakse, et lisaks tollile võib proove ja näidiseid võtta ka akrediteeritud laboratoorium või muu pädeva uurimist teostava isiku esindaja tolliametniku juuresolekul, juhindudes vastavatest õigusaktidest, tuleb tõlgendada nii, et „vastav õigusakt” ongi Kord mida mittetolliametnikust proovivõtja peab oma töös silmas pidama. Kohtu seisukoht Asjas vaieldakse selle üle, millise õigusaktiga kehtestatud proovide võtmise meetodist tuli Raplasse 02.05.2007 saabunud maisišroti vagunitest tolli poolt kauba tariifse kvalifikatsiooni määramiseks proovide võtmisel juhinduda ning kas seejuures esines puudusi protokolli vormistamisel ja millist tähtsust need võimalikud puudused vaidlustatud maksuotsuse seisukohalt võisid omada. Tolliseaduse § 37 lõike 7 kohaselt kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise
kehtestab rahandusminister määrusega. Vastav määruse nr 83
kehtestamiseks on rahandusminister välja andnud 22.04.2004. Määrus ei sea sisse mingit erilist ainsat toimimisviisi proovide ja näidiste võtmiseks, sätestades üldiselt, et juhinduda tuleb vastavatest õigusaktidest, proovi võtmine ei tohi kaupa kahjustada ning proovi omaduste säilimise eest proovi võtmise ja uurimisele saatmise ajal vastutab toll (§ 4). Käesolevas asjas võeti Ukrainast Rapla raudteejaama saabunud kahest maisišroti vagunist katuseluugi kaudu pealmisest kihist tolliasutuse poolt kummastki 3 proovi, millest kuivaine tärklisesisalduse määramiseks analüüsiti akrediteeritud laborites 5 valimit. Saadud tulemused vaguni nr 953 46 722 osas olid 31 ja 30,8 protsenti ning vagunist nr 956 82 704 võetud proovidel 30,9, 30,5 ja 27,9 protsenti. 6 Kaebuse peamiseks väiteks on, et proovide võtmine ainult vaguni pealmisest kihist viis ebaõige tulemuseni kuna maisitärklis on šrotis sõltuvalt kihist jaotunud ebaühtlaselt. Miks peaks tärklise jaotus kihiti olema ebaühtlane, ehk millisel põhjusel on tärklis maisišrotis kogunud vaguni ülemises kihis olevasse kooki avaldaja selgitada ei osanud. Tavateadmistest lähtudes ei ole tärklise selline kihiti ebaühtlane jagunemine põhjendatav ning sama on kinnitanud analüüsi teostanud Põllumajandusuuringute Keskuse Taimse Materjali laboratoorium, väites, et „ tärklisesisaldus jaotub terades ja produktides (jahud, koogid, šrotid) ühtlaselt, s.t. ei sõltu sellest, millisest kihist proov on võetud.” Eelneva põhjal saab sedastada, et tolli poolt proovide võtmine katuseluugi kaudu ainult šroti pealmisest kihist ja ainult 3-st vaguni punktist ei ole viinud ebaõigete analüüsitulemusteni ning kaebaja vastavad kahtlustused on alusetud ega anna alust maksuotsuse tühistamiseks. R OÜ soovitatud lahendus võtta eeskujuks Söödaseaduse § 42 lõikest 5 tulenevalt kehtiva põllumajandusministri 03.06.2005 määrusega nr 62 kehtestatud Söödast proovide võtmise
s toodud metoodika, mille kohaselt raudteeveeremist võetavad valimid tuleb võtta söödapartii erinevatest kihtidest ja nii sügavalt kui võimalik, seejärel segada valimid lähteprooviks ning lähteproov vähendada lõpp-prooviks on asjakohane söötade kvaliteedi komplekssel kontrollimisel, kui tulenevalt tingimuste erinevusest vaguni põhjas ja pealmises kihis võib sööda kvaliteet tõepoolest oluliselt kõikuda. Tärklisesisalduse määramiseks, mille sisaldus kihist ei sõltu, on selline lahendus ebaotstarbekas. Et tärklisesisaldus antud juhul on määratud kuivaines siis ei oma tähendust ka võimalikud kõikumised toote niiskusastmes tema erinevates kihtides. Saab märkida, et mõõtmistulemuste põhjal otsustades on tärklis toote kuivaines tegelikult üsna ühtlaselt jaotunud. Nii on vagunist nr 953 46 722 võetud valimite puhul analüüside resultaadiks praktiliselt kokkulangevad 31 ja 30.8 protsenti, üsna vähe erinevad üksteisest ka teise vaguni kahe analüüsi näitajad 30,9 ja 30,5 protsenti. Ainult kaebuse esitaja poolt lisaproovist tellitud analüüsi tulem 27,9 protsenti on veidi erinev kuid seejuures tuleb osundada kolmele aspektile: 1) arvestades mõõtmisviga 1,1% ei kinnita ka see tulem, et tärklisesisaldus maisikoogi kuivaines oleks kindlasti kaupa rubriiki klassifitseerivast 28 protsendist väiksem; 2) väikesed erinevused analüüsitulemustes on lisaks mõõtmisveale seletatavad ka analüüsitava aine koostise tavalise, üldise ja vähese kõrvalekaldumistega keskväärtusest ehk absoluutse homogeensuse puudumisega; 3) tulemite liitmine, mis on mõneti võrreldav kaebaja poolt soovitud valimite segamisega lähteproovi valmistamiseks annab tärklise sisalduseks maisikoogi kuivaines (30,9 + 30,5 + 27,9) : 3 = 29,77%, so kindalt rohkem kui 28%. Kahtlust ei ole, et proovid on võetud Ukrainast Rapla raudteejaama saabunud kahest maisišroti vagunist (proovivõtu protokolli lahter 2) millele muuhulgas osundab ka protokolli lahtris 5 viidatud tollidokument ning vagunite numbrid lahtris 6. Lisalahtrist 12 selgub 4 proovi kuuluvus vagunite lõikes, lisaproovid (ET 0000208 ja ET 0000209) on jäetud firmale ning nende võtmise asukohta vagunite kaupa määratletud ei ole (lahter 7). Õige on, et protokollis puudub proovivõtu kirjeldus. Samas on menetlusosalised 7 üksmeelel, et proove võeti katuseluugi kaudu šroti pealmisest kihist (vt näiteks tl 6, 45) ning kaebajale on teada ka talle üleantud lisaproovide eristus vagunite järgi. Mis puutub väitesse, et nelja vastustajale jäänud proovi puhul pole märgitud, millised neist on lisaproovid siis
§-st 5 tulenevalt võetakse lisaproov koos prooviga ning nad peavad olema omadustelt identsed. Seetõttu on võimalik nõustuda vastustajaga arvamusega mille kohaselt proovi ja lisaproovi eristamine on pelgalt sildistamise küsimus. Kui proovid on identsed, siis on lisaproov see, mis saadetakse laborisse esmase uurimistulemuse ülekontrollimiseks. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustajale jäänud proovidest kahe proovi etiketiga „Lisaproov” märgistamata jätmine ja proovivõtuprotokollis proovivõtu kirjelduse puudumine ning kahe vastustajale üle antud lisaproovi pärinevuse määratlematus protokollis vagunite lõikes oleks viinud ebaõigele otsusele.
Kuivõrd kaebaja poolt 25.05.2007 taimse materjali laboratooriumile analüüsiks saabunud proov oli võetud ühepoolselt, pole selle analüüsitulemusi (tl 49) võimalik arvestada. Ei vastustajal ega kohtul saa olla veendumust, et proov pärineb kõnealustest vagunitest pärit kaubast.
lg 1 kohaselt võetud proov saadetakse koos saatekirjaga laboratooriumisse hiljemalt proovi võtmise päevale järgneval tööpäeval. Kaebaja on osundanud, et proov tähisega ET 0000211 saadeti vastustaja poolt tollilaborisse alles 11.07.2007 ning palub selle analüüsitulemust mitte arvestada. Samas on ka kaebaja ise lisaproovid esitanud mitte 03.05.2007 vaid alles 31.05.2007 (tl 19-20). Õigeaegselt on esitatud vaid vastustaja proovid ET 0000210 ja ET 0000213 (tl 22-23). Siiski on kohus arvamusel, et antud juhul ei ole hoidmistingimused väljaspool laboratooriumi šroti tärklisesisaldust mõjutanud millele viitavad ka üsna sarnased analüüsitulemused. Kord iseenesest ei välista, et proovimaterjali võib kuni analüüsimiseks esitamiseni hoida ka väljaspool laboratooriumi kui materjali omaduste säilimine tagatakse (§ 7 lg 3). Vastavalt HKMS § 92 lg 1 menetluskulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti. Samuti esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 93 lg 1). Nende esitamata jätmise
l menetluskulusid välja ei mõisteta. Kantuks loetakse ainult sellised kohtukulud, mille eest on reaalselt tasutud (3-3-1-16-02). Arve nr 353 ei ole tasutud. Neil põhjustel kaebuse esitaja taotlust kohtukulude väljamõistmiseks ei rahuldata. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1 kohus 8 o t s u s t a s: 1. Jätta R Osaühingu kaebus rahuldamata ja kantud kohtukulud välja mõistmata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.