§-de 8 lg. 2, 76 lg.1, 100, 101 lg. 1, 108 lg. 1 alusel II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 30.06.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest laenu on tema nimel võtnud hoopis teine isik K K . Kostja leiab, et laenu peab maksma tagasi see isik, kes ka varem on võtnud kostja eest SMS laenu ja on selle Tartu Maakohtus üles tunnistanud, mille kohta on ka kohtuotsus olemas. Kostja lisab, et jäi lootma, et K.K maksab laenu, sest ta pidevalt lubas seda teha, aga nüüd on K.K kadunud. Kostjal on lisaks tekkinud veel telefoniarved K.K ’e tagaotsimise pärast. 29.09.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses kostja kordab, et laenu võttis K K , 2 kes peab laenu ka tagasi maksma. Viimane on seda korduvalt lubanud ka teha. Samuti on K.K Tartu Maakohtus tunnistanud, et on võtnud SMS laene teiste isikute nimel. III. Asja kohtulik arutelu ja maakohtu otsuse põhjendus. 23.10.2008.a. kohtuistungil kostja selgitab, et tema ei ole seda laenu võtnud ja tema pole ühtegi laenu võtnud. K.K on endine töökaaslane ja palus, et kostja teeks tema jaoks arve, sest K.K ise ei tahtnud endale arvet teha. Kostja ütleb, et arve number, kuhu raha on kantud, on õige, kuid tema pole seda arvet kasutanud, seda tegi volituse alusel K.K le. Seda, et K.K seda arvet kasutas, on näha konto väljavõttelt. Seda, et K.K ka rohkem laene kostja nimelt võttis, seda on ta ise tunnistanud. Selle laenu, mis K.K kostja Private Loan Solutions OÜ-lt võttis, see sai antud Tartu Prokuratuuri ja selle pidi Kaido ise ära maksma. Kostja ütleb, et pöördus kevadel ka selle SMS laenu pärast politseisse, kui sai hagejalt nõude, kuid politseis avaldust vastu ei võetud, et on aegunud. Praegu sellist raha pole, et võlg ära maksta. Kostja ütleb, et SEB Pangas on see arve ikka alles, kuid seda ta ei kasuta, aga pole seda ka sulgenud. Kostja ütleb, et temal endal on arve Hansapangas. Kohus, kuulanud ära kostja seletuse ja vaadanud läbi asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leidis, esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust.
kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas.
ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda.
1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja on kohtuistungil hagi aluseks olevad asjaolud õigeks võtnud, et arve kuulub temale. Pangakonto väljavõtte tõendab, et hageja on sellele kontole kandnud SMS laenusumma 3 000 krooni. Kostja kinnitab, et ta pole seda summat tagasi maksnud, sest summa on saanud tegelikult kolmas isik. Samas kostja avaldas, et ta ise tegi arve kasutamise võimalikuks kolmandale isikule. Kostja ja kolmanda isiku vaheline suhe on aga nende endi otsustada, see ei puutu hagejasse ega saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud. Seega kuulub hagi 3 rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on nõude esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid pole esitatud. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus
§-de 76, 85, 100, 101, 108, 113, 396, TsMS §-de 162, 440442, 630 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 15. detsembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.