← Eesti

2-05-19693/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Malle Seppik, Jüri Paap Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-19693 Tsiviilasi J. J. hagi G. T. vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.10.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. T.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad J. J. (ik XXXXXXXXXXX; XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX) ja tema esindaja Hannes Olli; G. T. (ik XXXXXXXXXXX; XXXXXX XX-XX XXXXXXX) ja tema esindaja Alla Jakobson RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Harju Maakohtu 05.10.2007 otsus osas, millega maakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui 50 000 krooni.
  2. Rahuldada hagi osaliselt, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
  3. Välja mõista G. T.’ilt 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni J. J. kasuks.
  4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta esimese- ja teise kohtuastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
  5. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2005 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-2/350/05 jagati hageja ja kostja ühisvara. Nimetatud menetluses jagati ühisvara osaliselt. Tegelikkuses kuulus abikaasadele abielu lõppemisel kaks elamuühistu osamaksu. Esimene neist aadressiga XXXXXXXX XXX XX ja teine XXXXXXXX XXX XX, millest abielu lahutamisel esimene jäi hagejale ja teine kostjale. Eeltoodud menetluses jagati üksnes XXXXXXXX XXX XX osamaks. Teise elamuühistu osamaksu omandamist abielu jooksul ja selle olemasolu abielu lahutamisel tõendab korteriühistu L. 29.06.2005 väljastatud tõend nr 4-15/
  6. Vastavalt tõendile oli G. T. EÜ L. liige 29.01.1998-30.03.2000, s.t pool aastat pärast abielu lahutamist, mil ta võõrandas nimetatud osamaksu J. J.le. Kuivõrd G. T. omandas osamaksu ning ta kanti elamuühistu liikmete nimekirja abielu jooksul, oli tegemist ühisvaraga.
  7. Tuginedes Riigikohtu praktikale on seaduse mõttes ühisvara jagamise aeg nõude menetlemine kohtus ning sellest tulenevalt peaks määratama hüvitis ühisvara jagamisel kohtumenetlemise aja seisuga. Seda olenemata asjaolust, millal kumbki pool ühisvara võõrandas, kuivõrd vara võõrandamisel turuhindades võimaldab see samal ajal uue samaväärse vara omandamise, mis aastate möödudes on aga turuhinna tõusu tõttu võimatu. Ühisvara jagamisel tuleb võtta arvesse ühisvara jagamise aja turuhind. Hagejale jäänud korter jagati tänaseid turuhindu arvestades. Hageja esitatud kinnisvarabüroo ekspertarvamuse kohaselt on XXXXXXXX XXX XX-X asuva korteri turuväärtuseks 22.01.2007 seisuga 750 000–780 000 krooni.
  8. Hageja palus jagada abikaasade ühisvara lähtuvalt poolte võrdsuse printsiibist pooleks. Kuivõrd kostjale jäi nimetatud osamaks, palus hageja kostjalt hüvitisena välja mõista pool nimetatud osamaksu harilikust väärtusest ehk 337 500 krooni. Alternatiivse nõudena on kohtul võimalik tuvastada, et pooled on abielu lõppedes ühisvara jaganud, mistõttu kuulub käesolevas menetluses väljamõistetav summa tasaarveldusele Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2005 otsusega nr 2-2/350/05 väljamõistetud summa ulatuses ning kumbki ei kohustu tasuma teisele poolele hüvitist enamsaadud summa osas. Kostja vastuväited
  9. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt müüdi jagatav osamaks märtsis 2000.a 100 000 krooni eest ning hageja sai pool osamaksu müügihinnast. Väär on hageja seisukoht, et kostjalt väljamõistetav hüvitis tuleb kindlaks teha lähtuvalt korteriomandi turuväärtusest käesoleval ajal. Ühisvaraks oli osamaks elamuühistus, mis ei võrdu korteriomandi hinnaga. Pooled võõrandasid osamaksu ning jagasid müügist saadud raha poolte vahel võrdselt. Ka juhul, kui kostja peab maksma hagejale hüvitise võõrandatud osamaksu eest, kuulub jagamisele osamaksu müügist saadud 100 000 krooni. Puudub alus arvestada hüvitise suurust lähtudes korteriomandi turumaksumusest käesoleval ajal. Kohtu põhjendused
  10. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis G. T.ilt hageja J. J. kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise 337 500 krooni. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
  11. Kohus leidis, et kuivõrd ühisvara jagamine toimub pärast abielusuhete lõppemist, tuleb ühisvara määrata kindlaks abielusuhete lõppemise aja 27.09.1999 seisuga, mil poolte abielu lahutati. Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2005 kohtuotsusega jagati poolte ühisvara, mille kohaselt tunnistati poolte ühisvaraks elamuühistu L. osamaks, mis anti üle EÜ-le XXXXXXXX XX. Nimetatud kohtulahendi kohaselt mõisteti J. J.lt G. T. kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitist 300 000 krooni ning riigilõiv 5 200 krooni.
  12. Jagamata jäi poolte ühisvara, milleks on XXXXXXXX XXX XX osamaks. Nimetatud osamaksu omandamist abielu jooksul ja selle olemasolu abielu lahutamisel tõendab korteriühistu L. 29.06.2005 väljastatud tõend nr 4-15/39 (t lk 21). Tõendist nähtub, et G. 2

(5)T. oli EÜ L. liige alates 29.01.
  1. 30.03.2000 sai osaku omanikuks J. J., 25.03.2004 sai osaku omanikuks Z. B..
  2. Hageja esitatud kinnisvarabüroo Ober Haus ekspertarvamuse (tlk 90-92) kohaselt on XXXXXXXX XXX XX-X korteri turuväärtus 22.01.2007 seisuga 750 000-780 000 krooni. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et puudub alus arvestada hüvitise suurust lähtudes korteriomandi turumaksumusest käesoleval ajal. Korteri turuväärtuse määramisel tuleb aluseks võtta kohtule esitatud tõendid korteri väärtuse kohta, mis tagab omandi kaotanud abikaasale võimalikult õiglase hüvitise. Kuivõrd hageja on kaotanud poole omandist ning pole kostja poolt võõrandatud osamaksu eest saanud hüvitist, tuleb hageja kasuks välja mõista õiglane hüvitis, mille kindlaksmääramise ajahetkeks tuleb võtta hagi esitamise aeg, st 09.11.2005 ning aluseks hageja poolt kohtule esitatud ekspertarvamus.
  3. Kohus kuulas tunnistajatena üle R. J., J. F., N. J., ja J. T.. Tunnistaja R. J. ütlustega leidis kinnitamist, et algselt kuulus vaidlusalune korter hagejale, kuid pärast vormistati ümber hageja endise abikaasa nimele. Hageja endine abikaasa sai müügist saadud raha endale. Tunnistaja J. F. ei tea ühisvara jagamisest midagi. Tunnistaja N. J. ütluste kohaselt vormistati vaidlusaluse korteri ost-müük notariaalselt ning korter maksis 100 000 krooni. Pärast notari juures dokumentide allkirjastamist andis tunnistaja kostjale kaks 50 000 kroonist rahapakki. Kostja kõrval seisis hageja ning tunnistaja juuresolekul andis kostja raha ülelugemiseks lahtivõetud paki hageja kätte. Tunnistaja N. K.ütles, et hageja pöördus tunnistaja poole palvega, et tunnistaja väidaks, et kostja ei ole hagejale raha andnud. Tunnistaja ei teadnud rahast midagi. Tunnistaja J. T. on kostjaga abielus alates XX.XX.XXXX. 1999.a sügisel leidsid kostja ja tunnistaja maja, mille alune maa ei olnud lõplikult erastatud, kuna dokumendid ei olnud korras. Tekkis võimalus vormistada dokumente ja tunnistaja soov oli vormistada maa kostja nimele. 03.03.2000 sõlmiti suvila ostu-müügi leping kostja nimele. Praegusel ajal on kinnistu vormistatud tunnistaja nimele.
  4. Hageja J. J. andis 11.06.2007 kohtuistungil vande all seletusi, mille kohaselt kuulus enne lahutust kostja omandisse eluruum XXXXXXXX XX-XX ja hageja omandisse XXXXXXXX XX-X asuv korter. Enne lahutamist vahetati korterid. Kostja pöördus hageja poole, et ta tahab oma osa müüa ning hageja andis selleks oma nõusoleku.
  5. Kuivõrd dokumentaalsete tõenditega ei leidnud kinnitamist, et hageja sai kostjalt 50 000 krooni XXXXXXXX XXX XX-X korteri osamaksu müügist, jättis kohus tunnistajate ütlused tähelepanuta, kuivõrd tunnistajateks olid kostja pragune abikaasa ning korteri ostnud J. J. sugulane, kes ei pruukinud tegelikkuses viibida ostutehingu sõlmimise juures. Nimetatud tunnistused ei saa olla objektiivsed ning aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et korteri ostu-müügi tehing sõlmiti notariaalselt, millega saaks kinnitada tunnistaja N. J. ütlusi, et kostja andis hagejale pärast notariaalselt sõlmitud tehingut üle 50 000 krooni sularahas. Kohus asus seisukohale, et hageja nimetatud summat kostjalt ei saanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  6. G. T. palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
  7. Kaebuse põhjenduste kohaselt uuris kohus tõendeid pealiskaudselt. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta tunnistajate ütlused, mille kohaselt sai hageja kostjalt 50 000 krooni XXXXXXXX XXX XX-X korteri osamaksu müügist. Hageja oli teadlik osamaksu müümisest, oli sellega nõus ja osales tehingus. Saadud 100 000 krooni jagati poolte vahel võrdselt. Kostja väide on tõendatud tunnistaja N. J. ja N. K. ütlustega. Hageja ei tõendanud, et kostja ei andnud talle raha osamaksu müügist, kinnitust ei leidnud hageja väide, et kostja kasutas osamaksu müügist saadud raha kinnistu ostmiseks. Tunnistaja J. T. seletas, et kinnistu ostmiseks kulutati tunnistaja isiklikku raha. Tunnistaja R. J. on hageja sõbranna ja tema ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. 3
(5)
  1. Väär on kohtu järeldus, et ühisvarasse kuulunud ja 2000.a võõrandatud osamaksu maksumus tuleb kindlaks määrata hagi esitamise aja seisuga. Kohus ei põhjendanud, miks tuleb kindlaks määrata ühisvara, mis jagamise aja seisuga ei ole alles, st võõrandati hageja nõusolekul lähtuvalt korteriomandi turuväärtusest jagamise ajal kehtinud hindadest. Hageja viited kohtupraktikale võivad puutuda olukorda, kus ühisvara on jagamise hetkel alles. Kohus otsustas võtta hüvitise kindlaksmääramise ajaks hagi esitamise aja, so 09.11.2005, kuid võttis aluseks Ober Haus Hindamisteenuste OÜ ekspertarvamuse, mis määras XXXXXXXX XXX XX-X XXXXXXXXX korteriomandi turuväärtuse 22.01.2007 seisuga. Eeltoodud kohtu lähenemine annaks võimaluse hageja õiguste kuritarvitamisele, oodates hagi esitamiseks hindande tõusu, et seeläbi teise abikaasa arvelt rikastuda.
  2. Kohus ei põhjendanud, miks 2000.a võõrandatud osamaksu maksumus võrdub käesoleval ajal olemasoleva korteriomandi turuväärtusega. Ühisvaraks oli osamaks elamuühistus, mis ei võrdu korteriomandi hinnaga. Puudub alus määrata kindlaks osamaksu väärtus lähtudes käesoleval ajal kehtivatest korteriomandi hindadest.
  3. Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostja peab maksma hagejale hüvitise võõrandatud osamaksu eest, kuulub jagamisele osamaksu müügist saadud raha ja kostjalt väljamõistetav hüvitis peab olema 50 000 krooni. 100 000 krooni vastas osamaksu turuväärtusele selle hageja nõusolekul võõrandamise ajal – vastav ekspertarvamus on asja materjalide hulgas.
  4. Kohus ei andnud hinnangut kostja väitele, et poolte ühisvara on jõustunud kohtuotsusega jagatud. Nimetatud menetluses ei esitanud hageja nõuet vaidlusaluse osamaksu jagamiseks, kuna ta sai osamaksu müümisest raha. Vastus apellatsioonkaebusele
  5. J. J. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
  6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  7. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte jagamata ühisvaraks on XXXXXXXXX XXXXXXXX XXX XX asuva elamuühistu osamaks. Maakohus on õigesti märkinud, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, tuleb selle koosseis PkS § 18 lg 2 kohaselt määrata kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus on seejuures aga jätnud tähelepanuta poolte ühisvara koosseisus täna valitseva faktilise olukorra ning vara kooseisu osas kujundatud eksliku eelduse tõttu teinud seadusele mittevastava kohtulahendi.
  8. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et 29.01.1998 omandatud XXXXXXXXX XXXXXXXX XXX XX asuva elamuühistu osamaks oli poolte ühisvara. Poolte abielu lahutati 27.09.1999, seega tuleb osamaks poolte ühisvarana arvesse võtta. Vaidlust ei ole ka selle üle, et osamaks võõrandati 30.03.2000 J. K.le hinnaga 100 000 krooni. Võõrandamise tõttu ei ole kõnealune elamuühistu osamaks enam poolte ühisvara hulgas ning seetõttu ei ole täna võimalik osamaksu poolte vahel jagada. Poole jagamata ühisvaraks, mida tänase seisuga jagada saab, on osamaksu väärtus. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et osamaksu võõrandamisel saadi raha 100 000 krooni ja hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et osamaksu väärtus võõrandamise ajal oleks olnud suurem, võib hageja põhjendatud nõudeks olla ühisvara jagamisel maksimaalselt 50 000 krooni saamine. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad varas võrdseks.
  9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt osamaksu võõrandmisel saadud rahast hagejale 50 000 krooni üleandmine ei ole tõendamist leidnud ning 4
(5)kolleegium ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata. Maakohtu hinnang raha väidetavat üleandmist puudutavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning ringkonnakohtul ei ole alust võtta nende suhtes teistsugust seisukohta.
  1. Kuna ühisvaraks, mida poolte vahel on võimalik jagada, on elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud raha, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu, milline võis olla müüdud osamaksu tegelik väärtus hagi esitamise ajal või aastal 2007 (tl 90-92). Ühisvara jagamine käesolevas menetluses ei välista küll hageja võimalikke ühisvara võõrandamisega seotud kahjuhüvitusnõudeid kostja vastu, kuid nende maksmapanemise väljavaated on kolleegiumi hinnangul kaheldavad, kuna poolte vahel ei ole seni olnud vaidlust selle üle, et osamaks müüdi 2000.a alguses valitsenud turuväärtusega ning et hageja on andnud osamaksu võõrandmiseks 02.03.2000 oma nõusoleku (tl 39).
  2. Eeltoodu põhjal tuleb poolte ühisvara jagada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 50 000 krooni.
  3. Hagi osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMSRakS § 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 põhjal menetluskulud poolte endi kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Jüri Paap 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.