6, 6, § 633 lg. 7). ei saa apellatsioonkaebust apellatsioonkaebust esitada. esitada. I. Asjaolud ja asja kohtulik arutelu. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu on registreeritud xxxx.a. Rakvere Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ja selle kohta on tehtud vastav kanne nr. xxxx. Abielust on sündinud tütar, kes on täisealine. Pooled elasid ühises korteris xxxx kuni umbes aasta tagasi kostja lahkus elama teise mehe juurde. Pool aastat tagasi tuli ta uuesti elama ühisesse korterisse koos oma uue mehega. Seejärel lahkus hageja elama mujale. Hageja on seisukohal, et kooselu jätkamine kostjaga ei ole enam võimalik, mistõttu hageja palub abielu lahutada kohtul, kuna kostja pole nõus abielu perekonnaseisuasutuses lahutama. Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada, sest abielu ei ole võimalik enam jätkata. Hageja seletab, et abielusuhted on lõppenud umbes kolm aastat tagasi, elatakse eraldi. Kostja elab teise mehega ja lahutamise põhjus on kostja truudusetus. Hageja ütleb, et leppida ei soovi ja muid vaidlusi ei ole. Kostja kohtuistungil abielu lahutamisega nõus ei ole, arvab, et võiks lahutamise edasi lükata. Kostja seletab, et tegelikult oli hageja see, kes esimesena hakkas teiste naiste juures käima. Aga siis oli laps väike ja jäi jutt, et kui tütar saab suureks, siis räägime lahutusest. Kostja ütleb, et abielusuhted on lõppenud umbes poolteist aastat tagasi, tütar on täisealine, ühisvara õieti polegi, aga sellegi jagamine on võimalik kokkuleppel. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada, sest PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada, leppimine hageja poolt on välistatud. Hageja kinnitas ka kostjale vastava küsimuse peale, et ta ei pöördu kostja juurde tagasi. Kohus on seisukohal, et vägisi ei ole võimalik abielu säilitada pelgalt selletõttu, et üks pooltest pole lahutamisega nõus, samas kui abielusuhted on lõppenud vähemalt poolteist aastat tagasi, ühine pereelu puudub, kummalgi on uued suhted ja hageja on välistanud abielu jätkamise. Alaealisi lapsi pole, ühisvara jagamise üle vaidlust pole. Seega pole takistusi abielu lahutamiseks ja hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimeseaduse § 11 lg. 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud kostja soovib jätta abieluaegse perekonnanime –Š.
1 kohaselt võivad pooled esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kohus juhindus PKS §-de 29 lg. 2,
§-de 164, 441-442, 630 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 15. detsembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.