lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise.
lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit ja lg. 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis olla vähem kui pool kehtivast palga alammäärast. Alates 01.jaanuarist 2008.a. on elatise alammäär seega 2175 krooni. Kohtul puudub alus kahelda, et nõutavas suuruses elatis oleks hagejale tema töötasu ja igakuiseid vältimatuid kulutusi arvestades vajalik ning hageja poolt loetletud kulud lapse jaoks on põhjendatud. Oma töötasu suurust on hageja tõendanud tööandja poolt ühe kuu palga kohta antud väljavõttega. Hageja juures elab kõige vanem laps, kelle vajadused on suuremad kui kostjaga koos elavatel lastel, kes on sündinud 2005.a. ja 2007.a.
5 mõtte kohaselt ei tohi kohustatud isiku teised lapsed elatise väljamõistmisel osutuda aga vähemkindlustatuiks kui laps, kelle ülalpidamiseks elatist nõutakse ja selle vältimiseks võib kohus määrata elatise eespool nimetatud alammäärast madalamana. Kostja sissetulekut ja igakuiseid vältimatuid kulutusi arvestades on ilmne, et hagetavas suuruses elatise määramisel jääksid kostja teised lapsed materiaalselt halvemasse olukorda. Kohtul ei ole alust kahelda kostja poolt esitatud tõendites oma töötasu suuruse kohta, tema vajaduses eluasemelaenu võtmiseks ja igakuistes vältimatuses kuludes- auto kasutamine töölkäimiseks, tasu lasteaia eest, tasud telefoniside, elektrienergia ja muude teenuste eest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ka kostja materiaalne olukord on raske, kuid puudub ka alus hagi rahuldamata jätmiseks, sest ühise lapse vajadused ja kulud nende rahuldamiseks võrreldes senise elatise määramise ajaga 2003.a. on suurenenud. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks määrata elatise suuruseks 2000 krooni kuus.
MS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kantud menetluskulud täies ulatuses kummagi poole enda kanda, mida on antud juhul otstarbekas teha. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.