eaduse (
) mõistes. Kraavis peab teehooldustöid tegema tee omanik või valdaja (Kuressaare linn), mitte piirneva kinnistu omanik. Uue aia ehitamiseks antud aeg on ebamõistlikult lühike ja aastaaeg ebasobiv (tl 14-15). Kuressaare Linnavalitsuse
Kraavis peab teehooldustöid teostama tee omanik või valdaja, mitte piirneva kinnistu omanik. Kraavi hooldamine on teehoiutöö (
). Vaideotsuse ja ettekirjutusega soovib linn kui Xxxxxx tänava omanik suunata oma kohustusi täitmiseks kaebajale.
Kraavi hooldamise kohustust sättest ei tulene. 2)
Kuressaare Linnavolikogu ei ole
lg 3) delegeerimisega teega piirneva kinnistu omanikule/valdajale on vastustaja ületanud oma pädevust. Kui seaduse tasandil on teeäärse kraavi tööde teostamiseks loodud erikord, ei saa kohaliku omavalitsuse õigusaktidega selle suhtes luua omakorda erikorda; 3) vastustaja osutatud KOKS § 36 lõikes 3 räägitakse territooriumist, mitte rajatisest. Kraav on sadevete ärajuhtimiseks mõeldud rajatis ega ole seetõttu puhastusala mõistega hõlmatud. Eesti suuremate linnade heakorraeeskirjades toodud puhastusala mõistetes puuduvad viited kraavidele. Oma arvamuse KOKS,
ja õiguse üldpõhimõtete koostoime kohta on 2
eadusega ja kuuluvad tee omaniku kohustuste hulka. 4) kaebaja oli sunnitud ettekirjutuses ja vaideotsuses pandud kohustuse täitmiseks ajapuuduse tõttu tellima kraavi hooldustööd, mille eest tasutud 1298 krooni on käsitletav avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuna. Kahju taotleb kahju hüvitamist. 3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) puhastusala ulatuse määramise põhialused on sätestatud KOKS § 36 lõikes 3 ja
lõikes 7, mille alusel on Kuressaare Linnavolikogu kehtestanud linna heakorraeeskirja täitmise koormised. Viidatud akti p 2 kohaselt on puhastusalaks kinnistu ja sellega külgneva sõidutee vahel olev kõnnitee, haljasriba ja muu ala. Kriteeriumiks kraavi puhastusalast välistamisel ei saa olla kraavi kuulumine teemaa koosseisu, sest peale sõidutee võivad kõik muud teemaa osad kuuluda puhastusala koosseisu. Praktikas on täiendav vajadus puhastusala piiritlemiseks tekkinud juhul, kui ala on ülemäära lai. Sel juhul on puhastusala suurus määratletud kokkuleppel kinnistu omanikuga. KOKS § 36 lg 3 sätestab, et koormise võib kehtestada isikutele nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Määruses nr 5 on puhastusala mõiste sisustamisel lähtutud nii KOKS § 36 lõikest 3 kui ka
lõikest 7; 2) vaidlusalune kraav piirneb vahetult Xxx-xxxxxxxxxxx xx kinnistuga, asub teemaal ja kuulub kaebaja kinnistu puhastusalasse. Kaebaja väited talle õigusvastaselt pandud koormatise kohta on alusetud. Kaebaja sisustab mõistet „puhastusala“ ühekülgselt vaid
Ka õiguskantsleri kirja teemaks on puhastusala ulatus tulenevalt nimetatud sättest.
ei käsitle KOKS-st tulenevat kohaliku omavalitsuse õigust kehtestada oma haldusterritooriumil isikule koormisi. KOKS § 36 lg 3 alusel kehtestatav koormise ala võib sisaldada peale kõnnitee ka muud üldkasutatava territooriumi osa. Pole õige kaebaja väide, et mõiste „territoorium“ välistab sellel territooriumil asuvate rajatiste kuulumise puhastusalasse. Igasugune ehitis ja rajatis asub teataval territooriumil. 4. Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Kuressaare Linnavolikogu 26. aprilli 2004. a määrusega nr 5 on kinnitatud KOKS § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 4 ja p 361, § 36 ning
, § 3, § 14, § 25 lõigete 1, 3 ja 7 alusel Kuressaare linna heakorra eeskiri ja Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormised; 2) vastavalt KOKS § 6 lõikele 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas heakorra ning valla teede ja linnatänavate korrashoiu korraldamine, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS § 22 lg 1 p 4 ja p 361 kohaselt kuulub volikogu pädevusse koormiste määramine ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine. KOKS § 36 sätestab maksude ja koormiste kehtestamise alused. Neist sätetest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse pädevuses valla teede ja linnatänavate korrashoiu korraldamine. Volikogul on õigus ja kohustus korraldada oma haldusterritooriumil heakorra tagamiseks vajalikud tingimused ning kohalikule omavalitsusele pandud haldusülesannete täitmiseks võib volikogu määrata koormisi ja kehtestada heakorraeeskirju. Kuressaare linna heakorraeeskiri kehtestab heakorra nõuded. Heakorra tagamiseks on kinnitatud heakorraeeskirja täitmise 3
§-le 1 sätestab
eadus tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest.
§-des 2, 3 ja 14 on toodud tee, teemaa ja teehoiu mõisted.
lg 3 kohaselt korraldab valla- või linnavalitsus teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Vastavalt
lõikele 7 on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. Viidatud norm sätestab teega külgneva territooriumi kasutaja heakorratööde teostamise kohustused
eaduse alusel, kuid kuna kohaliku omavalitsuse pädevuses on valla teede ja linnatänavate korrashoiu korraldamine, ei välista
eaduse sätted kohalikel teedel teehoiu korraldamist KOKS alusel vastuvõetud eeskirjades; 4) kaebaja väitel ei kuulu kraav puhastusalasse, kuna kraav ei ole kõnnitee, haljasala, muu ala ega territoorium ehk maa-ala, vaid on eriotstarbeline rajatis
eaduse mõistes.
lg 2 p 2 mõistes kuuluvad tee koosseisu muude rajatistena nii kraav, haljasala kui ka eraldus- või haljasriba. Kuna eespool viidatud sätted käsitlevad teede (st kõigi tee koosseisu kuuluvate rajatiste) korrashoidu, ei välista ainuüksi asjaolu, et kraav kuulub tee koosseisu, selle käsitlemist puhastusala koosseisus muu alana. Hinnates põhiseaduse § 2, KOKS § 2 ja
sätteid maa-ala ja territooriumi mõiste kasutamise osas ning asjas esitatud väiteid, pole alust asuda seisukohale, et territooriumi mõiste kasutamisel tuleb sellel asuvaid ehitisi ja rajatisi eraldi käsitleda; 5) kuna kaebaja taotlused haldusaktide tühistamiseks ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka taotlus hooldustööde kulude hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Margus Prosese apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus jättis tähelepanuta KOKS § 6 lõikes 1 sätestatu, et omavalitsusüksus korraldab heakorda ja linnatänavate korrashoidu vaid siis, kui nende tagamiseks vajalikud ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kaebaja kohustused sätestab
lg 7, mille kohaselt on linnas teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel asuval kõnniteel.
lg 3 kohaselt korraldab ülejäänud teehoidu kohalikel teedel linnavalitsus.
Seega pole seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada kinnistuomanikele muid kohustusi kui kõnniteede hooldamine. Kraaviga seotud täiendavate kohustuste panemisega on vastustaja ületanud oma pädevust ning rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid õigusi; 2) kohus jättis tähelepanuta kaebaja
Nimetatud säte ei välista muu tänavaala kui kõnnitee määramist koormisalaks. On õige, et
lõike 7 järgi on linnatänavate korrashoiu kohustus määratud vaid kõnnitee osas ja muus osas jääb
kohaselt kohustuse täitjaks kohalik omavalitsus. See aga ei välista põhiseaduse §-st 157 tulenevat omavalitsuse õigust panna seaduse alusel isikutele peale koormisi. Koormise kehtestamise eeldused on antud juhul täidetud. Omavalitsusele on ülesanded antud seadusega (KOKS § 6 lg 1,
lg 3) ning seadus annab omavalitsusele õiguse ülesanne koormisena kehtestada (KOKS § 36 lg 3); 2) väide, et mõne teise Eesti linna heakorraeeskirjad sellesisulist koormist ei kehtesta, pole määrav, sest põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused seaduse alusel tegutsedes iseseisvalt. Õiguskantsleri 30. juuni 2003. a kiri pole asjakohane tõend, kuna selle teemaks on
eadusest tulenev puhastusala ulatus ning selles ei käsitleta kohalikule omavalitsusele KOKS §-st 36 tulenevat õigust kehtestada oma haldusterritooriumil isikutele koormatisi; 3) väide kraavi tarbetusest pole õige. Ehkki linna kanalisatsioonisüsteem on suures osas juba rekonstrueeritud, ei ole kõnealuses kvartalis kõik tänavad ja kinnistud kanalisatsioonisüsteemiga hõlmatud. Xxxxxx tänava kraavi juhitud sadevete hulk on oluliselt vähenenud. Praegu on juhitud läbi nimetatud kraavi kollektorisse sadeveed mõnest selle piirkonna kinnistul asuvast kraavist. Kraavi regulaarsel heakorrastamisel seal võsa ei kasva. Kõnealuses kraavis võsa ei ole. Kraavi kinniajamine kinnistu omaniku poolt on keelatud ning seda ei saa ka panna kinnistuomanikule kohustuseks. Kraavide likvideerimine toimub lähiaastatel vastavalt kogu linna hõlmava kanalisatsioonivõrgu valmimisele; 4) taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks Kuressaare Linnavolikogu 24. aprilli 2008. a määruse nr 7 „Kuressaare linna heakorraeeskiri“ suhtes pole asjakohane, sest vaidlustatud ettekirjutuse aluseks ja kohtuasja lahendamisel kohaldatavaks õigustloovaks aktiks on Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määrusega nr 5 kehtestatud „Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormised“, mille suhtes kohus seadusest tulenevalt hindab selle põhiseadusega kooskõlas olemist. 5
lg 1 kohaselt korraldab teehoidu tee omanik Euroopa lepingu, Riigihangete seaduse ning
alusel antud õigusaktide kohaselt. KOKS sellesse loetellu ei kuulu ning seetõttu on kohatu tsiteerida KOKS § 36 lõiget 3, mis käsitleb koormatiste kehtestamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Vaidlus on selle üle, kas nimetatud kraav on puhastusala hulka kuuluv muu ala Kuressaare Linnavolikogu
§-s 25 ja kohalik omavalitsus ei saa oma kohustusi kaebajale panna. Ringkonnakohus, nii nagu vastustaja ja halduskohus, kaebaja seisukohti ei jaga.
määratleb teehoiu korraldajad.
lg 1 näeb ette, et teehoidu korraldab tee omanik Euroopa lepingu, riigihangete seaduse ja
eaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks.
lg 7 näeb ette, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. 11. KOKS § 6 lõikest 1 tulenevat heakorra ning linnatänavate korrashoiu korraldamise ülesannet, samuti
lõikest 3 tulenevat kohalikel teedel teehoiu korraldamise kohustust ei ole seadusega muus kui kõnniteel heakorratööde korraldamise kohustuse osas (
Teehoiu korraldamise kohustus ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel tuleks töö endal teostada. Korraldamise ülesanne hõlmab õigust otsustada täitmise viisi ja täitja üle. Kohaliku tee hoidu võib kohalik omavalitsus korraldada ka KOKS § 36 alusel kinnistuga vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorda tagava koormise kehtestamisega. Kinnistuga vahetult piirnev kraav, olgugi et tegemist on teemaal asuva ja tee koosseisus oleva rajatisega, võib olla puhastusalaga hõlmatud muu ala koormist kehtestava määruse tähenduses ja üldkasutatav territoorium KOKS § 36 lg 3 tähenduses. On õige, et KOKS ei kuulu
lõikes 1 nimetatud õigusaktide, mille kohaselt tee omanik teehoidu korraldab, hulka. See aga ei tähenda keeldu lähtuda KOKS sätetest, kui
lõikes 1 märgitud õigusaktid teehoiu korraldamise viisi osas ettekirjutusi ei sisalda. 12. Poolte väitlus selle üle, kas ja kuivõrd täidab kõnealune kraav jätkuvalt sadevete ärajuhtimise funktsiooni, ei ole määrava tähtsusega. Kuni kraavi pole kinni aetud, tuleb see silma riivavast prahist linna heakorra tagamiseks puhastada. Kraavist lehtede riisumine ja prahi koristamine ei ole tegevusluba nõudev tegevus (
MS § 229 lõikele 1 on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaebaja poolt esitatud õiguskantsleri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.