KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12. novembril 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2216 Haldusasi V.S kaebus Kodakondsus- ja

§ 11lg 31 p 5).

2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri kaebuse esitajale. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kümne

) § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigsust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Eeltoodud säte kehtib

-s alates

1. septembrist 2006 ning eelnõu seletuskirja kohaselt on uue regulatsiooni eesmärk vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad.
2. Kuigi kaebuse pealdises on kaebajaks märgitud E.C, on kaebusele alla kirjutanud kaebuse pealdises kolmanda isikuna märgitud E.C tütar V.S. Samuti nähtub kaebuse tekstist, et kaebus on koostatud lähtudes vaidlustatud otsuse võimalikust faktilisest mõjust V.S, mitte E.C huvidele. Nii näiteks esitab V.S vastuväiteid haldusaktile seonduvalt temal endal ema Venemaal elamisega tekkivate kuludega ning lähtudes enda kui Eesti kodaniku õiguslikust seisundist Eesti Vabariigis. Eeltoodust saab kokkuvõtlikult järeldada, et olenemata asjaolust, et kaebuse pealdises on kaebajaks märgitud E.C, tuleb kaebuse sisust lähtudes pidada kaebuse esitajaks kaebuse allakirjutanud V.S-i. Asjaolu, et E.C ei ole volitanud V.S-i enda eest 1 kaebust esitama, tõendab ka see, et 1) kaebusele ei ole lisatud nõuetekohast volikirja ning 2) kaebuse taotlusest nr. 2 (kaebuse lk. 2) nähtuvalt lubab V.S alles võtta Venemaal elava E.C-ga ühendust talle KMA otsuse teatavaks tegemiseks.
3. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud juhul tuleb kaebus tagastada V.S-ile

§ 11

lg 31 p 5 alusel halduskohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna vaidlustatud otsus ei riku V.S-i õigusi. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on otsuse adressaadiks E.C, mitte V.S.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaidlustatud otsus võib rikkuda E.C, mitte aga V.S-i õigusi. V.S-i õigusi rikkuvaks ei saa pidada vaidlustatud haldusakti negatiivset mõju V.S materiaalsetele huvidele.

§ 23

lg 1 p 5 võimaldab kohtul pärast kaebuse menetlusse võtmist kaebus läbi vaatamata jätta, kui õigustatud isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Käesoleval juhul puudub kohtul alus ka kaebuse volikirja esitamata jätmise tõttu käiguta jätmiseks, kuna volikirja esitamine ei kõrvaldaks kaebusest nähtuvat olulist puudust, mille kohaselt on kaebus koostatud V.S isiklikes huvides ega väljenda seetõttu väidetava kaebuse esitaja E.C seisukohti. 4. Kohus märgib, et kaebuse tagastamine V.S-ile ei võta E.C-lt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras halduskohtusse. E.C kui kaebuse esitaja nimel võib kaebusele alla kirjutada ka V.S, esitades kohtule enda volitusi tõendava dokumendi ning selgitades esindajana seda, miks vaidlustatud otsus E.C õigusi rikub ja millal E.C otsusest teada sai ning miks on vaidlustatud otsus E.C arvates õigusvastane. Tiina Pappel kohtunik 2