2-06-18285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2008, Tallinn Tsiviilasja

§ 34. Kostja sõlmis käenduslepingu, tegutsedes äriühingu juhatuse liikmena.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista 312 248,97 krooni. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnistanud. Asjas tuleb kohaldada tarbijakäenduslepingu sätteid, sest kostja on füüsiline isik ja käenduslepinguga võetud kohustused ei seondu tema iseseisva majandus- ja kutsetegevusega.

§ 143

lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping, milles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, tühine. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole rahalise vastutuse maksimumsummas kokku lepitud, on 18.07.2005 sõlmitud käendusleping tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Hageja tõlgendas

-i sätteid tarbija kohta ebaõigesti. Kostja ei tegutsenud käenduslepingut sõlmides enda majandus- või kutsetegevuse eesmärgil. Maakohtu põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Harry Podneksilt Berner OY kasuks välja 312 248,97 krooni. Kohus jättis Berner OY menetluskulud Harry Podneksi kanda.
2. Hageja esitas kohtule tõenditena nõude tekkimise kohta arved perioodist 20.08.200420.09.2004 kokku summas 57539,23 eurot. Nimetatud arved esitas hageja Sunsport OÜle. Hageja ja Sunsport OÜ sõlmisid 18.07.2005 kokkuleppe eelnimetatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlgnevuse 628 036,31 krooni ja viivise 56 791 krooni tasumiseks. Kokkuleppe p-s 2 kohustus põhivõlgnik tasuma võlgnevuse osade kaupa ajavahemikul 18.07.2005-05.09.
3. Põhivõlgniku esindajana sõlmis kokkuleppe kostja Harry Podneks. Tegemist on võlatunnistusega

§ 30mõttes.

1. Tõendatud on, et 18.07.2005 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt käendab kostja hageja ees hageja ja Sunsport OÜ vahel 18.07.2005 sõlmitud kokkuleppest tulenevate nõuete täielikku täitmist, kui eelnimetatud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud kohustused täitmata. Käenduslepingu p 1.2 sätestas, et käendus on tähtajatu ja lõpeb tagatud kohustuste lõppemisega.
2. Vaidlust ei ole, et põhivõlgnik jättis oma kokkuleppest tulenevad kohustused osaliselt täitmata - põhivõlgnik tasus vaid 372 578,34 krooni. Kokkuleppe täitmise tähtaeg on möödas. Põhivõlgnik on jätnud täitmata kohustuse summas 312 248,97 krooni. 10.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt

§ 145lg-le 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja 2

§ 65

lg 1 kohaselt võib solidaarvõlgnike puhul võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 11.

-i mõttes on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 34). Analoogselt on tarbija mõiste sisustatud ka tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1.

1. Kostja sõlmis käenduslepingu küll füüsilise isikuna, kuid oli lepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku, Sunsport OÜ, juhatuse liige ning käendusleping tagab Sunsport OÜ kohustusi. Käenduslepingut sõlmides ei tegutsenud kostja oma eravajaduste täitmise või tagamise eesmärgil, vaid sõlmis käenduslepingu just oma töökohustustega seotult. Põhivõlgniku juhatuse liikmena tegutsedes oli ta tegev oma kutsetegevuses. Lepingu allkirjastamine oli suunatud eelkõige juhatuse liikme kohustuste täitmisele- tagada äriühingu efektiivne majandustegevus.
2. 18.07.2005 käendusleping ei ole tarbijakäendusleping ja on seetõttu kehtiv. Kuna põhivõlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, on käenduslepingust tulenevalt kohustuste täitmise kohustus kostjal. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 312 248,97 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
3. Harry Podneks palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
4. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kostja oli põhivõlgniku juhatuse liikmena tegev oma kutsetegevuses. Majandus- ja kutsetegevuse mõiste on seaduses määratlemata. Majandus- ja kutsetegevuse subjektiks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes tegutseb turul plaanipäraselt, et saavutada mingeid majanduslikke eesmärke. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsemine eeldab plaanipärast ja kasu saamisele suunatud majandustegevust. Plaanipärane ja kasu saamisele suunatud majandustegevus oli põhivõlgnikul, kes tegutses läbi oma juhtorgani, mille liikmeks kostja oli. Kostja tegi käenduslepingu sõlmimisel tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega.
5. Kohus sisustas käenduslepingu olemust ebaõigesti. Leping sõlmiti olukorras, kus põhivõlgnikul oli hageja ees tekkinud kohustus, mis oli kokkuleppe ja käenduslepingu sõlmimise hetkeks muutunud sissenõutavaks. Nimetatud asjaolule viitab kokkuleppe p 1.2, millest nähtub, et kokkulepe sõlmiti võlgnevuse kohta, mis oli tekkinud perioodil 20.08.2004-20.10.
6. Seega, kui kostja ja hageja sõlmisid käenduslepingu, ühines kostja kohustusega selle tagamise eesmärgil

§ 178lg 3 mõttes.

1. Tarbijaks ei loeta ettevõtjat, kes teeb tehinguid oma ettevõtluse edasiarendamiseks või uue ettevõtlusega tegelemiseks. Äriühingu tegevjuht on tarbija, kui ta käendab äriühingu poolt võetud laenu või võtab kohustuse üle täitmise tagamise eesmärgil. Füüsilise isiku poolt sõlmitud käenduslepingud on valdavalt tarbijakäendused.
2. Kostjat tuleb käsitleda tarbijana

§ 34tähenduses.

Kuivõrd kostja poolt 18.07.2005 sõlmitud käenduslepinguga võetud kohustused ei seondu iseseisva majandus- ja kutsetegevusega, kuulub viidatud lepingu osas kohaldamisele tarbijakäenduslepingu kohta sätestatu. 3

§ 143lg 2 alusel tühine.

Hagejal puudub nõue kostja vastu. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Berner OY ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja Sunsport OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid 18.07.2005 võlalepingu summas 684 827,31 krooni, mille käendajaks oli 18.07.2005 poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt kostja. Vaidlust ei ole ka selle üle, et põhivõlgnik ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja välja on kuulutatud põhivõlgniku pankrot. Tasumata kohustusi on kokku 312 248,97 krooni, mis moodustub põhivõlgniku poolt tasumata põhivõlast 255 475,97 krooni ja viivisest 56 791 krooni. 23.

§ 34, mis määratleb tarbija definitsiooni sisaldab kahte olulist tarbija tunnust.

Esiteks on tarbija alati füüsiline isik ja teiseks on tarbija isik, kes teeb tehingu väljaspool iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Seaduse poolt sätestatud tarbija mõiste ei ole universaalne igasuguste lepingute jaoks ning igal konkreetsel juhul tuleb kindlaks teha, kas isik konkreetses võlasuhtes vastab tarbija tunnustele või mitte. Hinnangu andmisel, kas käenduse andnud füüsilise isiku näol on tegemist tarbijaga või mitte, on seejuures määravaks asjaolu, kas füüsilisest isikust käendaja peab kandma ise sõlmitud lepingust tulenevaid riske.

1. Kõnealusel juhul käendab kostja füüsilise isikuna äriühingu tegevusest tekkinud kohustusi ning seetõttu tuleb tema poolt antud käendust pidada tarbijakäenduseks. Sõlmitud lepingu kohaselt lasub käendusega võetud kohustute täitmise koorem isiklikult kostjal, mitte äriühingul, mille juhatusse ta kuulub. Käenduse andmise ajal äriühingu juhatuse liikme ameti pidamine ei võta füüsiliselt isikult vastutuse piiramise ja hoiatusfunktsiooni näol tarbija jaoks seadusega tagatud kaitset, kuna pelgalt äriühingu juhtorganisse kuulumine ei ole iseseisev majandus- ega kutsetegevus. Asjaolu, et kostja võis käendust andes pidada muuhulgas silmas tema poolt juhitud ettevõtte huve, ei välista samuti tarbijale ettenähtud kaitset, kuna ka tarbijast käendaja puhul võib surve käendust anda olla põhjustatud huvist põhivõlgniku käekäigu vastu. Mingeid põhjendusi, mis takistas hagejal lepingut sõlmides märkimast lepingusse käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat, kohtule esitatud ei ole.
2. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kõnealuses käenduslepingus ei ole pooled käendaja rahalise vastutuse maksimumsummas kokku leppinud, on käendusleping

§ 143lg 2 alusel tühine ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 26. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta Ts

MS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 4