← Eesti

3-08-917/14

Obsah (5)§ 26§ 28§ 11§ 93§ 92

3-08-917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2008. a. Tallinn Haldusasja number 3-08-917 Haldusasi V.O kaebus Murru

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 28; § 31 lg 4).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.V.O esitas Murru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 16 300 krooni. Nõuet põhjendas V.O sellega, et viibides Murru Vanglas erinevatel aegadel kartseris kokku 28 päeva pidi ta kasutama tualetti samas kambris viibivate kinnipeetavate juuresolekul, mis oli temale alandav .V.O taotles inimväärikuse ja religioosse alandamise eest kahju hüvitamist.. Taotluse kohaselt on mõistlikuks ja õiglaseks hüvitiseks 600 krooni ööpäeva eest. 1 2.Murru Vangla jättis 06.03.2008 kirjaga nr 6-10/455-1 taotluse rahuldamata põhjendusel, et taotleja ei ole tõendanud temale tekitatud kahju. Taotlusest ei selgu, milles kahju väljendub. Seoses väidetega usuvabaduse piiramisest märkis Murru Vangla, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta on seotud religioosse ühendusega või võtnud omaks sellise usuühenduse tavad ja põhimõtted, mistõttu tema kartseris viibimine teiste kinnipeetavatega koos võimalik ei ole. 3. 13.03.2008 pöördus V.O Tallinna Halduskohtusse Murru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudega inimväärikuse alandamise eest summas 16 200 krooni (haldusasi nr 308-497). Tallinna Halduskohus tagastas 14.03.2008 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-08497 kaebuse

§ 11lg 3.1 alusel põhjendusel, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud Vang

S § 1.1 lg 5 sätestatud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks sätestatud korrast. Kaebuse esitajale selgitati, et tal tuleb läbida vaidemenetlus. 24.03.2008 esitas V.O Justiitsministeeriumile vaide, milles ta taotles kahjunõude taotluse rahuldamist. Justiitsministeerium jättis 30.04.2008.a. vaideotsusega vaide rahuldamata põhjendusel, et kinnipeetaval puudub antud asjas vaideõigus 09.05.2008 esitas V.O Murru Vangla põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebuse halduskohtusse. II KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS

  1. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja, viibides 18.06.2007-26.06.2007 ja 08.01.200828.01.2008 Murru Vangla kartseris kasutama tualetti kaaskinnipeetavate silme all, sest kartserites nr 125 ja 140 ei ole tualettruum kartseri muust osas kuidagi eraldatud.. Kaebaja on seisukohal, et Murru Vangla õigusvastaseks tegevuseks, millega kaebuse esitajale kahju põhjustati, on kartseris nõuetele vastavate tingimuste mitteloomine ning sellega alandati kaebaja inimväärikust.
  2. Kaebuse esitaja taotleb Murru Vangla poolt põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest summas 16 200 krooni , lähtudes kahjuhüvitisest 600 krooni ööpäeva eest ( 27 ööpäeva) III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  3. Murru Vangla peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.
  4. Esmalt vaidleb vastustaja vastu kaebuses märgitule kartseris viibimise ajale ning väidab, et vangiregistri andmetel viibis kaebaja kartserikambris ajavahemikel 27.03.200630.03.2006( kamber 128), 30.03.2006-06.04.2006 ( kamber 124), 21.07.2006-25.08.2006 ( kamber 126), 21.06.2007-26.06.2007 ( kamber 125), 21.04.2008-14.05.2008 ( kamber 123), ,kusjuures kaebuse esitaja ei ole alati viibinud kambris kahekesi, vaid ka üksi. 8.Avalike ülesannete täitmisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses,sealhulgas RVastS § 9 lg 1 sätestab, millistel juhtudel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peab seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu kannatanul olema tekkinud kahju, seega peab olema kaebuse esitajale tekitatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna. Isiku alandust ja solvumist võib eeldada õigusvastasel karistamisel, millega käesoleval juhul tegemist ei ole.Kaebuse esitaja ei ole ka kartserisse paigutamist vaidlustanud.
  5. Iga üleelamine mittevaralist kahju ei tekita ja ka mittevaralise kahju põhjustamine ei anna alati alust hüvitise väljamõistmiseks.PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju 2 tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine.Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka näiteks vabandamisega kannatanu ees. 10.WC kasutamine kellegi silme all võib tekitada ebamugavustunde. Kaebuse esitaja paigutamisel nimetatud kartseritingimustesse ei tekitatud kaebuse esitajale mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega. Kuigi kartserikambrid on aegunud, vastavad need siiski miinimumnõuetele, neis on lühiajaliselt võimalik viibida.
  6. Kartserikambris viibimine on erirežiim kinnipeetavatele, kes on toime pannud distsipliinirikkumise. Sellest tulenevalt on kartserikambris ka minimaalsed tingimused, mis on sätestatud õigusaktides ja Murru Vangla kartserikambrite tingimused vastavad vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 toodud nõuetele. Kinnipdamisasutuse kartser ei ole eluruum, kinnipidamisasutuses tuleb arvestada kinnipidamisasutuse eripäraga. Isikute arvu osas on vangla järginud norme. 12.Vastustaja arvates ei tekitanud kaebaja kartserisse paigutamine, kus privaatne WC kasutamine tagatud ei olnud, kaebajale olulist närvitegevuse häiret ega tervisekahjustust.Kaebaja ei ole temale väidetavalt tekitatud kahju tõendanud. IV TÄIENDAVAD TAOTLUSED JA DOKUMENDID
  7. Kaebuse esitaja viitab vastustaja seletusele ja märgib, et vangla on põhjendamatult märkinud nagu oleks kaebuse esitaja oma kaebuses kartseris viibimise ajana toonud ”18.06.08-”, sest kaebuses on märgitud 18.06.2007-16.06.
  8. Kartseris viibis kaebuse esitaja 18.06.2007-21.06.2007 ( 3 ööpäeva), mida vastustaja registris märgitud ei ole.21.06.2007 lisati 5 ööpäeva 21.06.2007-26.07.2007, mis on registreeritud vastustaja poolt. Samas ei ole 20 ööpäeva täitmisele pööramist registreeritud, kuigi distsiplinaarkaristuste väljavõttest nähtub , et kaebuse esitajat on karistatud kaebuse esitaja poolt märgitud aegadel 20 ööpäeva kartseris viibimisega.
  9. Vastustaja on täiendavalt esitanud kaebaja kartserikambrites viibimise varasemad perioodid ja vangiregistri väljavõtted kaebaja vaidlustatavate kartseris viibimiste ajavahemike osas. Vastustaja lisab, et kaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju väljamõistmist seoses alandatuse tundega viibimisel 18.06.2007-26.06.2007 kartserikambris 125 ja 08.01.2008-28.01.2008 kartserikambris 140, samas on ta viibinud kartseris ka varasemalt , kuid seoses alandatuse tundega WC kasutamisel või sellega seonduvalt kaebust mittevaralise kahjuga seonduvalt esitanud ei ole. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  10. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  11. Riigivastutuse seaduse ( RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Nimetatud alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eespooltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna RVastS § 9 lg 1 näeb süüliselt väärikuse alandamise eest ette õiguse rahalise hüvituse nõudmiseks, siis juhul, kui kohus 3 tuvastab Murru Vangla poolt süüliselt kaebuse esitaja väärikuse alandamise, tuleb ka eeldada kaebuse esitajal mittevaralise kahju olemasolu. 17.Käesolevas haldusasjas ei vaidle menetlusosalised kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristuse - kartserisse paigutamise seaduslikkuse üle, vaid vaidlus on selle üle, kas Murru Vangla kartseriruumides nr 125 ja nr 140 valitsenud tingimuste tõttu, mille all kaebuses on silmas peetud WC kartseri muust osast eraldamatust, on kaebuse esitajale tekkinud mittevaraline kahju. Kaebuse kohaselt alandati kaebaja inimväärikust sellega, et kaebuse esitaja pidi kasutama WC-d kaaskinnipeetavate silme all.
  12. Kartserisse paigutamine on kinnipeetava põhiõigusi intensiivselt riivav karistus ning kuigi kinnipeetav on kohustatud taluma temale seaduslikul alusel ja korras määratud distsiplinaarkaristust , lasus Murru Vanglal samas kohustus järgida seaduse nõudeid ja säilitada kaebajale seadusega tagatud õigused, st et ruum kuhu ta paigutati karistuse kandmisele, pidi vastama ettenähtud nõuetele. EIÕK artikkel 3 keelab mistahes tingimustel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse, olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitustest Rec

(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta tulenevalt eeldab vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine ja kinnipeetavate kohtlemine julgeolekuabinõude ja distsipliiniga arvestamist, kuid samal ajal tuleb tagada vanglas tingimused, mis ei riiva inimväärikust. Euroopa Vanglareeglistiku p 18.
  1. kohaselt tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu- ja hügieeninõuete järgmine, ventilatsioon, valgustus ja küte. Murru Vangla tegevus peab vastama ka Eesti Vabariigi kehtivatele seadustele ning ei tohi olla vastuolus karistuse kandmise tingimustega, mis puudutavad kartseri nõudeid. 19.Vangistusseaduse (VangS) § 651 lg 1 kohaselt peab kartser vastama VangS § 45 lg 1 näidatud nõuetele. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Ehitusseadus sätestab samuti olulise kriteeriumina eluruumi nõuete osas ohutuse inimese elule ja tervisele. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 on ehitusseaduse alusel sätestatud eluruumidele kehtestatud nõuded, sealjuures viiidatud määruse punkt 9 kohaselt peab eluruum olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 näeb kartseri sisustusse kuuluvana ette WC. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks sellise privaatse toimingu nagu WC kasutamine ei või olla kartseriruumis mingilgi määral varjatud. Kohus leiab, et kui eluruumis on ehitatud WC nii, et ta varjab vastavad toimingud, siis puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks olema toimingud varjatavad kinnipidamise tingimustes , sealhulgas kartseris viibimisel. Kui kinnipeetav peab olema jälgitav, siis ei ole vastustaja esitanud ühtegi põhjendust, et selle kohustuse täitmiseks ei ole mingitki WC eraldatust ( näit.osaline barjäär vms) võimalik tagada. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 22.03.2006 otsuses nr 3-3-1-2-06, et vanglas, sealhulgas ka kartseris kinnipeetavatele nõuetekohaste tingimuste tagamine on vangla administratsiooni kohustus. Kohus leiab, et Murru Vangla ei ole ülalnimetatud nõudeid ja kohustusi piisavalt täitnud - kaebuse esitajale vajalikku privaatsust WC kasutamisel tagatud ei olnud ja seega on Murru Vangla rikkunud hoolsuskohustust ning vastustaja tegevus kaebaja paigutamisel kartseritingimustesse, mis ei taganud vajalikku privaatsust WC kasutamisel, oli õigusvastane. 4
  2. Riigikohus on eespoolviidatud otsuses nr 3-3-1-2-06 rõhutanud, et üksnes olulised puudused kartserile kehtestatud nõuete täitmisel on piisavad selleks, et hinnata kartseris viibimist inimväärikust alandavaks. Seega on ekslik järeldada, et igasugune kartserikambri nõuetele mittevastavus alandab õiguspärast distsiplinaarkaristust kandva kinnipeetava inimväärikust ja tekitab põhjendamatuid piinu. Inimväärikuse alandamine on muuhulgas seotud ka hingeliste kannatuste tekitamisega. Kohtu hinnangul võib kaaskinnipeetavate juuresolekul WC kasutamine tekitada ebamugavus- ja piinlikkustunde, ent tegemist ei ole Murru Vangla poolt kartserikambrile kehtestatud nõuete niivõrd olulise ja kaebuse esitaja suhtes kestva rikkumisega, mille raskus annaks aluse pidada kaebuse esitaja kohtlemist inimväärikusele mittevastavaks. Väärikuse alandamisena ei ole käsitletavad igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei viita sellisele õiguste riivele. Siinkohal on oluline märkida, et kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses esile toonud ühtki teist puudust kartserile kehtestatud nõuete täitmisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Murru Vangla tegevusest ,mis seisnes kartseris nõuetele vastavate tingimuste loomise ja tagamise mittetäitmises osas, mis seisnes WC muust ruumist eraldamata jätmises, isikule saabunud tagajärjena tema väärikuse kahjustamine tõendatud ei ole.
  3. Kuna kohus ei ole tuvastanud kaebuse esitaja inimväärikusele mittevastavat kohtlemist, puudub käesoleval juhul mittevaralise kahju hüvitamiseks RVastS § 9-s lg 1 nimetatud vastutuse alus (väärikuse alandamine). Eeltoodust tulenevalt esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. VI MENETLUSKULUD 22.

§ 93

lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud.

§ 92lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

Kuna vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, siis menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.