Obsah (7)

§ 11§ 10§ 6§ 9§ 15§ 19§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-2103 Haldusasi M.N kaebus Julgestuspolitsei liiklusjäreleva

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

korrakaitseosakonna KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

2. oktoobri 2008 määruses kohus leidis, et esitatud kaebuse läbivaatamine võib kuuluda Tallinna Halduskohtu pädevusse ja et tasutud on riigilõiv. Samas olid kaebuses kõrvaldatavad puudused ning seetõttu jättis kohus kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest.

1. Kohus märkis selles määruses järgmist: „
2. Kaebusematerjalist nähtuvalt on Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talitus 18.10.2008 koostatud kaebuse esitaja suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, kuna isik juhtis 18.10.2008 sõidukit Opel Vectra xxx xxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, ja eiras tahtlikult sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Samal päeval koostas Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talitus samade rikkumiste tõttu ka väärteoprotokolli 20081018579501 ning määruse menetlusalluvuse muutmise kohta, suunates väärteomaterjali menetluse jätkamiseks Põhja Politseiprefektuurile. Vaatamata kaebuse ilmsele ebaselgusele, võib sellest siiski aru saada, et M.N väitel ta sõidukit sel õhtul ei juhtinud. Samas on kaebaja tegelik tahe arusaamatu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse otsuses oli märgitud, et otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul esitada vaie Julgestuspolitsei juhile või pöörduda kaebusega halduskohtusse

-s sätestatud korras. Kaebaja ongi esitanud kaebuse halduskohtule, millest võiks järeldada, et kaebaja eesmärgiks on just nimetatud otsuse vaidlustamine (eeldusel, et kaebaja ei ole esitanud vaiet Julgestuspolitsei juhile, juhul, kui vaie on esitatud, siis tuleb kohtule sellest viivitamatult teatada). Samas alluks asi halduskohtule ka siis, kui kaebaja sooviks vaidlustada mingeid Julgestuspolitsei toiminguid, mida kaebuses kirjeldatakse. 4.

§ 10

lg 1 p 3 sätestab, et kaebuses tuleb märkida kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus vastavalt

§-le 6.

§ 10

lg 2 p 2 kohaselt tuleb kaebuses märkida vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu. Nende kahe nõude täitmise koostoimes peab selguma, mis on kaebuse ese ja mida isik soovib, et kohus vastava haldusakti või toimingu suhtes teeks.

§ 6

kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist; peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Lisaks võib taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemist. Kuna kaebuse ese on ebaselge ja

kohast taotlust, mida kohus saaks menetlema hakata, ei ole esitatud, siis tuleb kaebajal kaebust vastavalt täiendada. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja soovib vabaneda vaidlustatud otsusest, siis on otstarbekas esitada kohtule taotlus Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse 18.10.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamiseks. Tühistamistaotlus oleks ka tähtaegne tulenevalt

§ 9lg-st 1.

Samas ei ole kohtule arusaadav, mida kaebajale annaks sellest otsusest vabanemine – väärteomenetlus jätkub omasoodu. Kui kaebaja soovib aga Julgestuspolitsei mingite toimingute õigusvastasust tuvastada, siis tuleb lisaks nende toimingute konkreetsele äranäitamisele märkida oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 10lg 3).

5. Peale nõuetekohase taotluse esitamist, peab kaebus vastama ka teistele

§ 10

nõuetele, mille kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane (

§ 10

lg 2 p 3) s.t, milliste õigusnormide vastu otsuse tegija on eksinud, samuti tuleb märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab (

§ 10lg 2 p 4).

Seega tuleb kaebuse esitajal kaebust vastavalt täiendada, arvestades seejuures, et

§ 15

lg 3 ja § 16 lg 2 kohaselt kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega.

1. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis jääb mõnevõrra arusaamatuks, mida kaebajale annaks otseselt Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse 18.10.2008 kaebuse esitaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamine. Kui M.N väitel ta sõidukit sel õhtul üldse ei juhtinud, kuid väärteoprotokoll nende rikkumiste kohta on koostatud ja väärteomenetlust viib läbi Põhja Politseiprefektuur, siis oleks kaebaja õiguste kaitse efektiivsemaks viisiks keskenduda oma õiguste kaitsele just selles menetluses. Menetlusalluvuse muutmise määruses on selgitatud isiku õigusi selles menetluses: tutvuda väärteotoimikuga, esitada väärteoasjas taotlusi, tõendeid ja vastulause 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Nimetatud tähtaeg ei ole veel möödas. Ühtlasi kohus selgitab, et kui kaebaja asub oma õigusi teostama/kaitsma väärteomenetluses, siis väärteomenetluse seadustiku (VMS)
2. jaotises sätestatakse kaebamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale,
3. peatüki
4. jaos aga kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse esitamine. Tulenevalt VMS §-st 114 on isikul õigus esitada kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsuse peale kaebus maakohtule. Järelikult niisuguste kaebuste läbivaatamiseks on nähtud ette teistsugune menetluskord kui

-s. 2 Kokkuvõtteks: kaebaja peab endale selgeks tegema, mida ta soovib saavutada ja kuidas oma õigusi kaitsta. Vastavalt sellele siis tuleb tal kas täiendada haldusasjas esitatud kaebust kooskõlas seadusnõuetega või esitada oma taotlused, tõendid ja vastulause väärteoasjas ning vajadusel sellest tulenevad kaebused VMS-s ettenähtud korras.“

1. Ehkki kaebaja on jätnud täitmata nõude saata kohtule viivitamatult elektrooniliselt kinnitus määruse ärakirja kättesaamise kohta, nähtub kohtule 28.10.2008 saabunud vastusest, mille teemana on näidatud „kohtumääruse edastamine haldusasjas nr 3-08-2103“, et M.N on eelviidatud kohtumääruse kätte saanud. Kahjuks on kaebaja jätnud täielikult tähelepanuta kõik kohtu seal antud juhised ja selgitused ning sellega seoses ka oma kaebuse puudused kõrvaldamata.
2. Kohus kiirustas nimetatud määruse tegemisega võimaldamaks kaebajal oma õigusi parimal moel kaitsta selleks ettenähtud korras – väärteo asjas, kuna selleks ettenähtud tähtaeg ei olnud veel möödunud. Kohtule on teadmata, kas M.N neid soovitusi järgis. Igaljuhul ei anna täpsustatud kaebuses halduskohtule esitatud taotlus „Soovin selle protokolli tühistamist“ selleks piisavalt lootust. Väärteoprotokoll ei ole nimelt halduskohtus vaidlustatav, nagu kohus eelnevalt juba on selgitanud. Eeltooduga seoses leiab kohus järgmist. M.N algsele kaebusele olid lisatud nii Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse poolt 18.10.2008 koostatud kaebuse esitaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, määrus menetlusalluvuse muutmise kohta kui ka väärteoprotokoll 20081018579501, kaebuses oli kirjeldatud mitmeid väidetavalt põhjendamatuid Julgestuspolitsei toiminguid, kuid ei algses kaebuses ega selle täienduses ole esitatud selget ja halduskohtus menetletavat taotlust. Et

§ 19

lg 7 kohaselt halduskohus vaatab kaebuse läbi selles esitatud taotluse ulatuses, olemata seotud kaebuse sõnastusega, siis on ilmne, et kohus ei saa hakata lahendama kaebust, milles soovitakse „selle protokolli tühistamist“. Isegi kui eeldada, et kaebaja peab silmas just Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse poolt 18.10.2008 koostatud väärteoprotokolli 20081018579501, siis niisuguse kaebuse läbivaatamine ei oleks halduskohtu pädevuses ja kaebus kuuluks

§ 11lg 4 alusel tagastamisele.

Seega on eelkõige ebaselge kaebuse ese ja kaebaja tahe, kuigi kaebaja tegelikule tahtele vaidlustada siiski just nimetatud väärteoprotokolli 20081018579501 viitab 28.10.2008 saabunud kaebuse täpsustuse esimene lause: „Mina M.N esitan süüdistuse julgestuspolitseile, kuna süüdistavad mind auto juhtimises ja eest ära sõitmises“, samuti lause: „Ja kuna ma olin joonud loodeti kellegile süü ju kaela määrida.“ Kohus märgib, et kuigi vastus kohtumäärusele saabus kiiresti, ei kiirustanud kohus siiski käesoleva määruse koostamisega, jättes kaebajale võimaluse kohtu antud 15päevase tähtaja jooksul kaebuse puudused täiendavalt kõrvaldada. Kaebaja seda ei aga teinud, mistõttu kaebus kuulub selle ebaselguse ja puuduste (eeldatavasti ka selle halduskohtu pädevusse mittekuuluvuse, kuid see pole üheselt tuvastatav) tõttu kaebajale

§ 11lg 3 alusel läbivaatamatult tagastamisele.

6. Kohus selgitab kaebajale, et tal on vastavalt

§ 84lg 4 p-le 1 õigus tasutud riigilõivu tagastamisele.

Riigilõivu tagastamise taotlemine ja tagastamine ise toimuvad riigilõivuseaduse 3. jaos (§ 12 jj) ettenähtud korras. Hurma Kiviloo Kohtunik 3