Obsah (5)

§ 63§ 6§ 64§ 65§ 651

3-08-658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-658 Haldusasi A.K kaeb

) §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist /tl 16-17/.

1. Justiitsministeeriumi
2. märtsi
3. a vaideotsusega nr 11-7/1977 jäeti rahuldamata A.K vaie Tallinna Vangla direktori
4. jaanuari
5. a käskkirja nr 61-d tühistamiseks /tl 11, 13-15/.
6. A.K esitas
7. aprillil
8. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori
9. jaanuari
10. a käskkirja nr 61-d tühistamiseks /tl 1-3, 34-38//. 1
12. mai
13. a määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse /tl 62-63/.
14. juulil
15. a esitas Tallinna Vangla kohtule kaebuse kohta oma kirjaliku seletuse /tl 74-76/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.K peab tema distsiplinaarkorras karistamist alusetuks. Kaebaja väiteil olid tal terviseprobleemid, mistõttu ta juba 2 nädalat tegi avaldusi arsti juurde pääsemiseks. 08.01.
16. a hommikul pöördus kaebaja taas inspektor-kontaktisik I.T poole palvega, et viimane küsiks arstilt, millal kaebaja kutsutakse vastuvõtule. I.T lubas seda uurida ja teatada kaebajale. Sama päeva pealelõunal, kui kaebaja pöördus sama küsimusega I.T poole, vastas viimane väidetavalt, et tema pole arst ja arst on teises majas, ja ise naeris. Kaebaja arvates peaks I.T lahendama kinnipeetavate probleeme, mitte tekitama probleeme. Vanglaametnik väidetavalt kuritarvitab oma ametiseisundit, diskrimineerib, alandab ja mõnitab kinnipeetavaid, mistõttu A.K on korduvalt tema kohta kaebusi kirjutanud. Süüdistus kaebaja vastu on fabritseeritud, kuna tema mingeid solvavaid väljendeid ei kasutanud. Karistus pöörati kohe täitmisele – 25.01.2008 hommikul tuli I.T ja teatas, et kaebaja peab oma asjad kokku panema ja et ta paigutatakse kartsa. Kaebaja küsis käskkirja näha ja I.T lubas selle üles otsida. Umbes 15 minuti pärast kutsuti kaebaja I.T kabinetti ja talle tutvustati käskkirja. Kaebaja leiab, et tal oli õigus käskkiri vaidlustada ja kuni selle ajani ei oleks tohtinud teda kartsa panna. Talle ei antud võimalust käskkirja vaidlustada. Sellega rikuti tema õigusi. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna Tallinna Vangla direktori 24.01.
17. a käskkiri nr 61-d on õiguspärane. Vaidlusaluse käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu. Vaidlustatud käskkirjaga määrati A.K-le distsiplinaarkaristus, kuna ta rikkus Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi – Kodukord) p 13.6 nõudeid, mille kohaselt peab kinnipeetav suhtlemisel teenistujaga või teiste isikutega järgima kõiki üldtunnustatud viisakus reegleid. Rikkumine seisnes selles, et A.K, olles IV-sektsiooni koridoris, takistas 08.01.
18. a kell 14.05 vanglaametnikku (inspektor-kontaktisik I.T IV-sektsiooni teostas kambrite ülevaatust) töökohustuste täitmisel, nõudes koheselt arsti juurde viimist, kuigi A.K oli eelnevalt teavitatud, et arst kutsub vastuvõtule avalduse alusel. Inspektor-kontaktisik selgitas olukorda uuesti, mille peale kinnipeetav hakkas vanglaametnikku sõimama ja solvama ning kasutas solvavaid väljendeid. Viitega

§ 63lg 1 ja § 64 ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi - VSk

E) § 97 ja 98 sätetele selgitab vastustaja distsiplinaarmenetluse käiku alljärgnevalt. Vangistuosakonna inspektor-kontaktisik I.T poolt on koostatud ettekanne nr 52 selle kohta, et A.K takistas 08.01.2008.a kell 14.05 vanglaametnikku töökohustuste täitmisel, nõudes arsti juurde viimist, kuigi A.K oli eelnevalt teavitatud, et arst kutsub vastuvõtule avalduse alusel. Inspektor-kontaktisik selgitas olukorda uuesti, mille peale kinnipeetav hakkas vanglaametnikku sõimama ja solvama ning kasutas solvavaid väljendeid. Kinnipeetav A.K esitas seletuskirja 08.01.

1. a ja seletuskirjas oma süüd ei tunnistanud, vaid õigustas ennast. Distsiplinaarmenetluse protokollist, mis on koostatud vangistusosakonna inspektor – kontaktisiku S.R-i poolt, nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Protokolli on kinnipeetavale tutvustatud allkirja vastu. Karistuse ettepanekuks on toodud 2 kinnipeetava paigutamine 19 ööpäevaks kartserisse, kuna kinnipeetav eiras vangistusalaseid õigusakte. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaevatud Tallinna Vangla direktori 24.01.
3. a käskkirjaga nr 61-d määrati A.K-le

§ 63

lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel Kodukorra p 13.6 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 19 ööpäevaks ning piirati kinnipeetavale kartseri karistuse kandmise ajal täielikult

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Käskkirjas märgitu kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et A.K, olles IV-sektsiooni koridoris, takistas 08.01.

1. a kell 14.05 inspektor-kontaktisik I.T, kes teostas IV-sektsiooni kambrite ülevaatust, töökohustuste täitmist, nõudes, et inspektor-kontaktisik saadaks teda koheselt arsti vastuvõtule. Kinnipeetavale oli selgitatud eelnevalt, et tervishoiuosakonda kutsub arst avalduse alusel. Inspektor-kontaktisik selgitas olukorda uuesti, mille peale kinnipeetav hakkas sõimama ja solvama vanglaametnikku ning kasutas solvavaid väljendeid. Karistuse määramisel on arvestatud järgmiste asjaoludega (kaalutlused): distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud kinnipeetava poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu, mistõttu kinnipeetavat on vajalik karistada distsiplinaarkorras; raskendava asjaoluna asjaolu, et kinnipeetav häiris vanglaametnike töökohustuste täitmist, ohustades sellega vangla julgeolekut ning ebatsensuursete väljendite kasutamine näitab olulist lugupidamatust ametnike suhtes; rikkumine on korduv.
2. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et A.K kaebus on põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele. Kohus motiveerib oma seisukohta järgmiste õiguslike aluste ja faktiliste asjaoludega. 3.

§-s 67 on sätestatud kinnipeetava kohustused, sh julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kodukorra p 13.6 kohaselt peab kinnipeetav suhtlemisel teenistujaga või teiste isikutega järgima kõiki üldtunnustatud viisakus reegleid.

§ 63

lg-st 1 tulenevalt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Sama paragrahvi lg 3 järgi distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki.

§ 6

lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vastavalt

§ 64

lg-le 1 distsiplinaarmenetluse viib läbi ning asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda seletusi.

§ 64

lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Tulenevalt lg-st 41 distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise 3 päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates, ning lg-st 5 materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse. Vastavalt VSkE § 97 lg-le 1, kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll. Sama paragrahvi lg 2 sätestab protokolli kantavad andmed, sh peab protokollis sisalduma viide kinnipeetavalt võetud seletusele, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta, tunnistajate nimed. VSkE § 98 kohaselt protokollile lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ja õiend kartserisse paigutamise kohta. VSkE §-st 99 tulenevalt distsiplinaarkaristuse kohaldamine vormistatakse direktori (vormikohase) käskkirjana.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on inspektor-kontaktisik I.T teinud 08.01.
2. a vangla direktorile ettekande nr 52 samal päeval toimunu kohta, märkides selles ära konkreetsed solvavad väljendid, mida A.K tema suhtes kasutas /tl 19/. Samal päeval on võetud ka A.K-lt seletus, mille sisust võib teha järelduse, et kaebaja oma süüd ei tunnista /tl 20/. Läbiviidud distsiplinaarmenetluse kohta on koostatud 17.01.2008 vormikohane protokoll, mida on tutvustatud kaebajale /tl 18/. Nimetatud materjalide alusel on Tallinna Vangla direktor andnud 24.01.2008 vaidlusaluse käskkirja, mida on tutvustatud A.K-le 25.01.2008 /tl 16-17/. Arvestades ülalviidatud sätteid on kohtu arvates distsiplinaarmenetlus viidud läbi nõuetekohaselt, käskkirja on andnud selleks pädev isik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, käskkirjas sisalduvad vajalikud andmed, sh haldusakti asjakohane õiguslik ja faktiline põhjendus ning kaalutlused karistusliigi valikuks. Seega on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kuivõrd

§ 65

lg 1 kohaselt üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe, siis ei ole midagi õigusvastast selles, et vangla pööraski A.K-le määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele kohe käskkirja andmisele järgmisel päeval, pärast käskkirja kaebajale tutvustamist. Erand karistuse kohesest täitmisele pööramisest on sätestatud

§ 65

lg-s 2: vangla direktor võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Et antud juhul vangla direktor ei kohaldanud vaidlustatud käskkirjaga kaebaja suhtes katseaega, siis võis vangla vaba kartserikoha olemasolul asuda karistust kohe täide viima. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et karistuse koheselt täitmisele pööramisega ei antud talle võimalust käskkirja vaidlustada – kaebaja on läbinud enne käesolevat kohtuvaidlust nõutava vaidemenetluse.

1. Lõpuks peatub kohus Tallinna Vangla direktori 24.01.
2. a käskkirja nr 61-d sisulisel õiguspärasusel. Kohus on seisukohal, et käskkirjas märgitud distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud vanglaametniku ettekandega. Ehkki menetluse käigus ei ole kogutud tunnistajate (kas neid üldse oli, on teadmata) seletusi ja esineb nn vanglaametniku sõna kinnipeetava sõna vastu, peab kohus usaldusväärsemaks ametniku ettekandes märgitut järgmistel põhjustel. A.K-le on juba 29.11.2006 tutvustatud järgmisi õigusakte:

, VSkE ja Kodukord /tl 21/. Järelikult oli ta teadlik nii kinnipeetava kohustustest kui ka vanglas tervishoiuteenuse osutamise korrast (vastavalt vajadusele ning vangla võimaluste piires), sh arsti juurde pääsemise taotlemise/kutsumise korrast. Nii näeb Kodukorra p 9.3 ette, et vanglas on kinni peetaval isikul võimalik arsti ja õe ambulatoorsele vastuvõtule pääseda Vangla direktori käskkirjaga kehtestatud kirjaliku taotluse alusel. Kinni peetav isik märgib taotluse blanketile kaebuse kirjelduse. Vastavalt p-le 9.4 taotlused antakse vanglaametnikule, kes edastab need 4 valves olevale õele taotluse vastuvõtmise päeva õhtul. Valveõde registreerib taotlused vastavas kaustas ning selekteerib taotlused vastavalt kaebuse raskusastmele (s.o abi osutamise ajalise faktori alusel). Kodukorra p-de 9.5 ja 9.6 järgi õde võtab kinni peetava isiku vastu vähemalt taotluse esitamisele järgneval tööpäeval ning üld- ja/või perearst võtab kinni peetava isiku vastu mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Järelikult, kui kaebaja 08.01.2008 hommikul juba teatas inspektor-kontaktisik I.T-le oma soovist arsti juurde pääseda (puuduvad aga tõendid, et A.K oleks esitanud sel hommikul vastava kirjaliku avalduse), siis puudus tal eelmärgitud sätteid arvestades igasugune alus hakata sama päeva pealelõunal vanglaametnikku tülitama küsimusega, millal arst kinnipeetava vastu võtab: esiteks, isegi kui eeldada, et vanglaametnik pidi reageerima ka suulisele avaldusele, võis I.T selle soovi edastada meditsiiniosakonnale alles 08.01.2008 õhtul ning teiseks, vastava eriharidusega isikud otsustavad, kes (õde või arst) ja millal saab/peab vajalikuks kinnipeetava vastu võtta, tulenevalt tema terviseprobleemi ägedusest. Kaebaja on ise möönnud, et väidetavalt viis ametniku suhtumine ta endast välja ja ta hakkas kõvema häälega rääkima (tõstis häält). Samuti võttis kaebaja omaks, et ta ütles vanglaametnikule, et viimase asi ei ole salgas ringi käia ja probleeme tekitada, vaid kinnipeetavate probleeme lahendada /tl 2, 102/. Seega, kui kaebaja läks endast välja, tõstis vanglaametnikuga suheldes häält ja tegi talle ülalmärgitud etteheiteid, siis on kaheldav kaebaja väide, et ta säilitas vanglaametniku suhtes viisakuse ning ei öelnud seda, mida talle süüks pannakse. Kaebaja kergesti ärrituvuses ning korraldustele, selgitustele ja juhistele raskesti alluvuses võis kohus veenduda ka ise kohtuistungil. Seetõttu, arvestades ka seda, et I.T ei ole rahvuselt eestlane, peab kohus usutavaks, et ta ei mõelnud ise välja konkreetseid ettekandes toodud väljendeid „inspektor käib ja haisutab siin sitahaisuga“. Puudub mõistlik selgitus, miks vanglaametnik pidanuks põhjusetult raiskama oma aega ettekande kirjutamise peale, kui kinnipeetav oleks käitunud eeskirjadekohaselt. Ettekande usaldusväärsust tõstab ka tõsiasi, et A.K on tema kinnipidamise aja jooksul väga palju kordi distsiplinaarkorras karistatud – uus rikkumine ja sellele järgnev karistus on tulnud oluliselt varem, kui eelmine jõuaks kustuda /tl 22/, mistõttu ei saa kaebaja sõna omada suuremat usaldusväärsust kui vanglaametniku oma. Lisaks eelmärgitule juhib kohus tähelepanu sellele, et isegi sel juhul, kui vanglaametnik ise ei järgi õigusaktide nõudeid (antud juhul selle kohta tõendid puuduvad), siis ei õigusta see kinnipeetava poolt omakorda õigusaktide nõuete rikkumist. Seda on õigesti märkinud ka Justiitsministeerium vaideotsuses, selgitades, kuidas peaks kinnipeetav reageerima vanglaametniku väidetavale õigusrikkumisele /tl 11/. 6. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla direktor on teostanud ka talle antud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. Käskkirjas on õigesti märgitud, et distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse distsipliinirikkumise raskust ja laadi, kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti isiku suhtumist rikkumisse, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. A.K-le karistuse määramisel ongi kõike seda arvestatud. Vastavalt

§ 651

lg-le 4 kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vangla osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kuivõrd, kaebajal oli 7 kehtivat distsiplinaarkaristust (sh määratud lühemad kartserikaristused), oma süüd ta ei tunnistanud (oma eksimusest aru ei saanud), vanglaametniku segamisega töökohustuste täitmisel ohustas ta vangla julgeolekut, siis vastas kaebaja kartserisse paigutamine 19 ööpäevaks (kui maksimaalselt on võimalik 45 ööpäevaks) ning kinnipeetavale kartseri karistuse kandmise ajal teatud õiguste piiramine igati vangistuse eesmärkide parema saavutamise huvidele. Järelikult on A.K kaebus tervikuna alusetu. Et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane haldusakt ja sellisena ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, siis jääb A.K kaebus täielikult rahuldamata. 5 Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad ka kaebaja võimalikud kohtukulud tema enda kanda. Tallinna Vangla ei ole omapoolset kohtukulunõuet kaebaja vastu esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 6