Obsah (5)

§ 138§ 144§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 24.september 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-15001 Tsiviilasi AS

) § 124 lg 1, § 147 lg 1, § 162 lg 1, § 367 alusel. Kostja vastuväited ja selle põhjendused

1. Kostja vaidleb hagile vastu.
2. Kostja on kohaselt täitnud poolte vahel sõlmitud lepingut. Kostja on esitanud selle tõendamiseks maksekorraldused. Üksnes arve nr 270657 maksmisel on maksekorraldusel arve number märgitud teisiti (nr 270520), kui arvel kajastatud, kuid summa on kostja tasunud õigesti.
3. Lepingu p 3.1 kohaselt kuulus kostja poolt hagejale tasumisele igakuine hooldustasu summas 506,50 krooni (sh käibemaks). Hageja on aga ekslikult näidanud kostjale esitatud arvetes teenindustasu hinnaks 557,65 krooni, millele lisandub käibemaks, st kokku summas 658,03 krooni. Sellises summas ei olnud pooled kokku leppinud. Eeltoodu alusel on kostja oma teeninduslepingu p 3.1 tuleneva kohustuse hagi aluseks oleval perioodil kohaselt täitnud. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe muuhulgas kohase täitmisega.
4. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele välja mõista kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised õigusabikulud. Selline nõue on põhjendamatu ega põhine seadusel. Kohtu põhjendused
5. Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde. Kostja ja esindaja vaidlesid hagile vastu. 2
6. Kohus asub seisukohale, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
7. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et M V kui müüja ja R U kui ostja sõlmisid 06.05.2005.a kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu (t lk 10-19). Nimetatud lepingu kohaselt võõrandas M V kostjale xxx asuva kinnistu. Eelmärgitud lepingu p 3.2.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub sõlmima kommunikatsioonide hoolduslepingu AS-iga M(drenaaživõrkude, vee- ja kanalisatsioonivõrkude, siseteede ja haljasalade hoolduse, lumekoristuse, tänavavalgustuse, patrullteenistuseks). Vaidlus puudub poolte vahel selles, et pooled sõlmisid 06.05.2005.a teeninduslepingu nr 05/03 (edaspidi leping) (t lk 20-21). Lepingu p 3.
8. kohaselt kohustus tellija (kostja) tasuma täitjale (hageja) osutatud teenuste eest: teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside (tänavavalgustuse, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, drenaaži- ja sidetrasside) üldise korrashoiu ja patrullteenuse eest 506,50 krooni kuus (sh käibemaks 18%). Lepingu p 5 kohaselt maksetähtaegade rikkumise korral kohustus tellija tasuma täitjale viivist 0,2 % tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 6 kohaselt on lepingu mittekohase täitmise korral lepingu tingimusi rikkunud pool kohustatud hüvitama teisele poolele kogu tekitatud kahju, mis on otseselt tulenenud kahju tekitaja tegemistest või tegemata jätmistest nimetatud lepingus sätestatud toimingutest. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja eest on lepingu täitmiseks hagejale tasutud ajavahemikus oktoober 2007 kuni märts 2008 igakuiselt teenustasu 506,50 krooni (sh käibemaks) (t lk 48-54). Vaidlus on poolte vahel selles, kas hageja on õigustatud muutma kostja nõusolekuta teenuste hinda.
9. Lepingu p 3.3 lepingus fikseeritud teenuste hinda võib täitja muuta seoses hinnakirjade muutumisega, teatades hinnamuutusest vähemalt üks kuu enne uue hinna potentsiaalset rakendamist. Kõik teenuste hinnamuutused fikseeritakse lepingu lisas. Poolte vahel ei ole lepingu lisa hinnamuutuste kohta sõlmitud.
10. Ainetu on hageja väide, et tal on lepingu lisa, mis on kostja poolt allkirjastamata. Hageja väide, et kostjale saadetud arved on teatis hinnamuutuse kohta, ei ole tõsiselt võetav, kuna pooled peaksid va alt lepingu p 3.3 sõlmima teenustasu hinnamuutuse lepingu lisana.
11. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on ekslikult näidanud kostjale esitatud arvetes teenindustasu hinnaks 557,65 krooni, millele lisandub käibemaks, st kokku summas 658,03 krooni. Sellises summas ei olnud pooled kokku leppinud. Eeltoodu alusel on kostja oma teeninduslepingu p 3.1 tuleneva kohustuse hagi aluseks oleval perioodil kohaselt täitnud. Asjakohane on kostja osundamine VÕS § 186 p 1, mille kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Seega jätab kohus tähelepanuta hageja poolt kostjale esitatud arved teenindustasu maksmise kohta määras 557,65 krooni, millele lisandub käibemaks kuus, tasumata arvete saldo, kostjale esitatud pretensiooni (t lk 22-29, 32). Kuna kohustus puudub, siis ei tõusetu viivise saamise küsimust ja kohus jätab hageja esitatud viivise arve nr 28039 tähelepanuta (t lk 30).
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on 3 riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Va alt

§ 144p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Va alt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Va alt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson 4