Kohtumäärus saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht 21.11.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Marko Zerel´i kaebus Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ostis M.Zerel Tartu Vangla kauplusest telefoni kõneaega kaardile 100 krooni väärtuses, kuid ta ei ole saanud lähedastele helistada, kuna kõneaega ei ole siiani kõnekaardile kantud. Kaebaja märgib, et raha on tema arvelt maha võetud 18.11.2008.a, aga kõneaega ei ole kaebuse esitamise seisuga (so 20.11.2008.a) peale kantud. M.Zerel leiab, et sellega on talle tekitatud nii moraalset kui ka rahalist kahju ja taotleb, et tema arvelt maha võetud 100 krooni kantaks kõnekaardile ning et Tartu Vanglalt mõistetaks välja moraalne kahju summas 1000 krooni. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud 1 vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud Riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, on seisukohal, et M.Zerelil on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu kuulub antud kaebus tagastamisele. Kohtule esitatud kaebuses ei ole märgitud, et kaebuse esitaja oleks eelnevalt esitanud vaiet Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile ja et Justiitsministeerium oleks kas vaide lahendanud või vaide tagastanud või ei oleks vaiet tähtaegselt lahendanud. Samuti ei ole kaebuses märgitud, et M.Zerel oleks esitanud kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale ja et Tartu Vangla oleks taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebusele ei ole lisatud ka ühtegi dokumenti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine ei ole kohtu arvates ka tõenäoline, kuna vaidlustatav toiming leidis aset 18.11.2008.a. Kaebus kohtule aga on esitatud juba 20.11.2008.a. Vaide läbivaatamise tähtaeg Justiitsministeeriumis on VangS § 11 lg 7 alusel 30 päeva. Tartu Vangla lahendab kahju hüvitamise taotluse Riigivastutuse seaduse § 18 lõikest 1 tulenevalt kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Seega saab kohus järeldada, et antud asjas ei ole vaiet Justiitsministeeriumi poolt või kahju hüvitamise taotlust Tartu Vangla poolt läbi vaadatud. Kohus kordab, et kiinipeetaval või vahistatul ei ole VangS § 11 lg 5 kohaselt võimalik kaebust halduskohtusse esitada enne vaidemenetluse läbimist. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimist. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks selgitada, kaebuse esitamisel tuleb kõik olemasolevad tõendid ja materjalid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta kohtule esitada kaebuse esitajal koheselt koos kaebusega.
lg 5 kohaselt esitatakse kaebus ja tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule, ehk vähemalt kahes eksemplaris. Kohus tagastab kaebuse, kui antud nõue on täitmata. Kohtule esitavalt kaebuselt tuleb tasuda ka riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 56 lg 10 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamise eest riigilõivu 80 krooni. Sama seaduse § 56 lg 11 kohaselt - halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks tasutakse kaebuse esitamisel riigilõivu 3 % summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 80 krooni. Kui kaebuses on esitatud mitu alternatiivset nõuet, tasutakse riigilõivu lähtuvalt nõudest, mille esitamise eest on ette nähtud suurima riigilõivu tasumine. Antud asjas kuulub kaebus
Eda Muts kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.