← Eesti

2-07-26401/5

Obsah (8)§ 468§ 416§ 142§ 420§ 410§ 413§ 138§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-2

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 420

lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 19.07.2007.a. esitas AA hagi IM vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni, mille kostja oli kohustatud tagastama koos intressiga 2 kuu pärast 06.11.2006.a. Kostja oma kohustust täitnud ega laenu hagejale tagastanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 99 000.00 krooni, millest 49 000 krooni on põhivõlgnevus ja 50 000 krooni viivis. Menetluse käik Kostja 02.10.2008.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja nõuetekohast taotlust istungi edasilükkamiseks koos mõjuvate põhjustega kohtule esitanud ei ole. Hageja palus 02.10.2008.a. toimunud kohtuistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 1 Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 413lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Asja materjalidest nähtuvalt kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 99 000.00 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 99 000.00 krooni. Menetluskulud 1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 174 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv summas 5250.00 krooni. Sellesisuline taotlus on kostjale koos hagi materjalidega kätte toimetatud ja kostjal oli võimalus selles osas oma seisukohta väljendada. Hageja kinnitas 02.10.2008.a. kohtuistungil, et jääb taotluse 1 juurde välja mõista menetluskulu summas 5250 krooni, seega on

174 lg 3 eeldused täidetud. 1 Kooskõlas

§ 138

lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 174 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 5250.00 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni.

§ 149

lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kaupo Paal Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.