← Eesti

3-08-1701/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1701 Otsuse kuupäev 14.11.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Avo Puusepp’a avaldus vanaduspensioni saamiseks 08.10.2008; 28.10.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord seoses soodustingimustel Avalduse esitaja Avo Puusepp; Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja Kaja Oksa . Rahuldada Avo Puusepp’a avaldus ning lugeda tõendatuks, et Avo Puusepp töötas perioodil 01.10.1976-04.05.1993.a Jõgeva Kolhooside Ehituskontoris täistööpäeva ulatuses meistri ametikohal metsas (metsavarumisel) ja seetõttu on Avo Puusepp’al õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 järgi. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 27.08.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Avo Puusepp’a avaldus (t.l. 1) soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Avalduse kohaselt töötas A. Puusepp 01.10.1976.a - 04.05.1993.a Jõgeva Kolhooside Ehituskontoris metsavarumises metsameistrina. Töö toimus metsas – raielankidel ja metsalaoplatsidel terve tööpäeva ulatuses ning tööraamatus on avaldaja ametinimetuseks märgitud metsapiirkonna juhataja; metsajaoskonna juhataja ja tööstusvalitsuse asetäitja. Avalduse kohaselt olid eelnevad ametinimetused määratud kõrgema palga maksmiseks, kuid töö iseloom ja töökohustused samastusid 100%-lt metsameistri tööga. Avaldaja leiab, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII. pt.

  1. punkti kutseala nr 232 84 alusel, st. töötamise eest meistri ametikohal metsas (metsavarumisel). 16.09.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse avalduse täiendus (t.l. 13), milles avaldaja selgitab, et soovib taotleda soodustingimustel vanaduspensioni Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse § 1 punkti 2 alusel, mille kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensioni saada, isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi poolt kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja (edaspidi nimekiri 2) järgi. Käesolevas punktis nimetatud isikuna oleks avaldajal õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud vanusesse jõudmist. Kuna tööraamatusse on märgitud hoopis teine ametinimetus, kui see, millel avaldaja tegelikult töötas, soovib avaldaja tuvastada oma õigusi kohtus. Avalduse kohaselt töötas A.Puusepp tegelikult metsas ehk siis ülemises laos meistrina. Kuna tegelikku töö iseloomu ja töökohustusi ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada ning seda ei ole avalduse kohaselt võimalik tõendada ka Jõgeva Maa Arhiivi 12.09.2008.a teatisega nr 18-7-5.4/6470, mille avaldaja on lisanud oma kaebusele (t.l. 14-15), palub A.Puusepp vastavate asjaolude tõendamiseks kohtul üle kuulata tunnistajad Rein Mõts ja Igar Pae. 08.10.2008.a toimunud kohtuistungil selgitas A.Puusepp, et kui ta 01.10.1976.a Jõgeva KEKis tööle asus, oli tema ametinimetus metsapiirkonna juhataja. Avaldaja sõnade kohaselt selline ametinimetus pandi talle seetõttu, et eelmine töötaja enne teda oli olnud sama nimetusega, kuid oma tööülesannete käigus tegi avaldaja puhtalt metsameistritööd. Avaldaja tööülesanded seisnesid metsalõikamise tööde organiseerimises ja metsavarumises. Samuti tegeles avaldaja kasvava metsa lõikamise lubade väljaandmisega, ülevaatamisega, metsalõikamisega ja väljaveo organiseerimisega. Avaldaja märgib, et ametinimetuse küsimus oli suhtlustasandis ning see oligi peamine põhjus, miks tööraamatus oli avaldajal juhataja ametinimetus mitte metsameistri nimetus. Töökohustuste poolest oleks avaldaja ametinimetus võinud olla ka vanemmeister, kuna ta tegeles ka dokumentatsiooniga. Kui avaldaja tööle võeti, siis tööstusvalitsuse juhataja otsustas, millise ametinimetusega avaldaja tööle võeti. Avaldaja selgitas veel lisaks, et metsapiirkonna juhataja ja vanemmeistri ametinimetused ta samastaks, kuna tööülesanded nendel kahel ametikohal on samad, kuid tema ametinimetus oli kellegi poolt lihtsalt valesti pandud. Kuna ekkesüsteemis olid kolhoosid natuke kõrval riiklikust tasandist, siis pandi seal ametinimetusi nii nagu heaks arvati ning keegi seda otseselt ei jälginud. 08.10.2008.a toimunud kohtuistungil lisas avaldaja veel, et tema tööpäevad olid üldjuhul 10 tundi pikad ning töö oli seejuures väga raske. Avaldaja usub, et just raske töö tõttu sai ta endale tervistkahjustava tõve, mistõttu on avaldaja hetkel 40% töövõimetu ja on ühtlasi ka suhkruhaige. 28.10.2008.a toimunud kohtuistungil lisas avaldaja, et ta töötas raielankidel põhiliselt Jõgeva metsamajandis, Suure-metsa majandis ja Tudu metsamajandis. Avaldajale allusid metsaraietöölised, kelle eest ta vastutas ja kellele ta palka maksis. Avaldaja märkis, et tema kui meister vastutas 1978.a käskkirja nr 88 punktides väljatoodud tööde eest ning kuigi
  2. aastal oli ta tööraamatu järgi metsajaoskonna juhataja, oli avaldaja käskkirja nr 85 järgi siiski metsameister. Samuti ei muutunud alates 1977.aastast tema tööiseloom. Avaldaja märkis, et metsajaoskonna juhataja ja metsameistri ametikohta võrdsustati. 2 Samuti selgitas avaldaja lisaks, et 1984.a oli ta tsehhimeister tööraamatu järgi, kuid sel ajal töötas ta ikkagi metsas. Tööstusvalitsuse liinipersonalis olid abitootmise meistrid: metallimeister, betoonimeister, laudsepameister, puidutöökojameister. Säilikus nr 332 ja 335 on meistrid loetletud samad, aga metsameistri nimetust enam ei ole, vaid on metsajaoskonna juhataja (kes tegi meistri tööd). Säilikus nr 381 on loetletud 19 liinipersonalil töötavat inimest, nendest nimedest keegi teine peale avaldaja meister ei olnud ja keegi neist ei töötanud ka metsas. Kuna metsameistri nimetust ei olnud seal kirjas, siis oli avaldaja metsajaoskonna juhataja ja meister ühes isikus. Tulenevalt eeltoodust soovib avaldaja taotleda soodustingimustel vanaduspensioni alates
  3. septembrist 2008.a ning minna 5 aastat varem pensionile, kuna sisuliselt täitis avaldaja metsameistri tööülesandeid. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT Tartu Pensioniameti seisukoht A.Puusepp´ale soodustingimustel pensioni määramises on alljärgnev: Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile 63-aastasel mehel, seega õigus soodustingimustel vanaduspensionile nimekirja nr 2 alusel on 58-aastasel mehel. SVPS § 2 kohaselt võivad isikud, kellel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, pensioni taotleda mis tahes ajal pärast pensioniõiguse tekkimist ning olenemata viimasest töökohast. Soodustingimustel vanaduspension määratakse pensioni taotlemise päevast, kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast. Pension määratakse pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Avo Puusepp´a sünniaeg on 25.09.1950.a, seega tekiks temal õigus soodustingimustel vanaduspensionile 25.09.
  4. a. Vabariigi Valitsuse 16.07.
  5. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus" järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus raielankidel, metsalaadimispunktides, ülemistes ja vaheladudes töötaval meistril ja vanemmeistril (kood 23284). SVPS § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. 3 SVPS preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione RPKS-ega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades SVPS-ist tulenevaid erisusi. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.
  6. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Vastavalt Riigikohtu erikogu määrusele tsiviilasjas 3-2-1-104-03 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03 kuulub pensioniõigusliku staaži tuvastamine halduskohtu pädevusse. Kohtule esitatud avaldusele lisatud, Avo Puusepp’ale 04.03.1974.a väljastatud tööraamatus ja 27.11.
  7. a täidetud tööraamatu vahelehel on järgmised andmed töötamiste kohta: 1) 01.04.1969 - 25.01.1974 õpingud Eesti Põllumajanduse Akadeemias; 2) 22.08.1973 - 01.10.1973 Tartu Metsakombinaadi ajutine ettevalmistus meister; 3) 01.03.1974 - 30.06.1974 Tartu Metsakombinaadi ettevalmistus meister; 4) 01.07.1974 - 01.10.1976 Tartu Metsakombinaadi meister; 5) 01.10.1976 - 30.09.1987 Jõgeva KEK-i metsavarumise piirkonna juhataja; 6) 01.10.1987-31.12.1990 Jõgeva KEK-i tööstusvalitsuse juhataja asetäitja ja metsajaoskonna juhataja; 7) 01.01.1991 - 04.05.1993 Jõgeva KEK-i metsajaoskonna juhataja; 8) 05.05.1993 - 31.07.1993 AS Imeko Mets tegevdirektor; 9) 01.08.1993 - 05.08.1994 AS Imeko Mets metsaosakonna juhataja; 10) 08.08.1994 -31.07.1996 AS ARBOR EXPRESS Jõgeva filiaali juhataja; 11) 01.08.1996 - 26.11.1998 AS ARBOR (ametikoht nimetamata); 12) 27.11.1998 -12.04.1999 AS Saetalu Metsandus osakonna juhataja; 13) 13.04.1999 jätkab samal ametikohal töötamist AS-is WOODWELL. Seoses vajadusega täpsustada nimekirjas nr 2 toodud ametikohtadel töötamist esitas Avo Puusepp Rahvusarhiivi Jõgeva Maa-arhiivi 12.09.2008.a arhiiviteatise nr 18-7-5.4/6470, mille kohaselt olid Avo Puusepp´a ametinimetused Jõgeva KEK-is aastatel 1976 -1993 järgmised: 01.10.1976 metsavarumise piirkonna juhataja; 01.01.1977 TÖÖSTUSVALITSUSE LIINI PERSONAL metsajaoskonna juhataja; 01.10.1987 TÖÖSTUSVALITSUS valitsuse juhataja asetäitja - metsajaoskonna juhataja; 4 02.04.1990 PÕLTSAMAA SAEKAATER meister; 01.01.1991 PÕLTSAMAA SAEKAATER metsajaoskonna juhataja; 22.04.1993 metsajaoskonna juhataja. Arhiiviteatise kohaselt on arhiivifondi palgakontokaartidel Avo Puusepp´a ametinimetused järgmised: 1976 – metsavarumispiirkonna juhataja; 1977 – metsajaoskonna juhataja; 1978 – metsajaoskonna juhataja; 1979 – metsajaoskonna juhataja; 1980 – metsajaoskonna juhataja; 1981 – ametinimetus puudub; 1982 – ametinimetus puudub; 1983 – ametinimetus puudub; 1984 – tsehhi meister; 1985 – metsajaoskonna juhataja; 1986 – metsajaoskonna juhataja; 1987 – metsajaoskonna juhataja; 1988 – TV juhataja asetäitja, metsajaoskonna juhataja; 1989 – TV juhataja asetäitja, metsajaoskonna juhataja; 1990 – TV juhataja asetäitja, metsajaoskonna juhataja; 1991 – metsajaoskonna juhataja; 1992 – metsajaoskonna juhataja; 1993 – ametinimetus puudub. Avo Puusepp´a poolt esitatud dokumentidest ei ole võimalik arvestada temale soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat staaži. SVPS-iga ja RPKS-iga ei ole ette nähtud erandeid pensionistaaži tõendamiseks ja soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Soodustingimustel vanaduspensionide määramisel peab täpselt juhinduma nimekirjas nr 2 loetletud ametikohtade nimetustest ja tunnistajate ütlustega töö iseloomu ja –kohustusi tõendada ei saa. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaoluga, et Avo Puusepp ei ole tõendanud töötamist SVPS § 1 punktis 2 nimetatud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel nimekirja nr 2 järgi vähemalt 12 aastat ja kuus kuud, ei ole kaasatud isiku arvates Avo Puusepp´al õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Avo Puusepp´a ametinimetused Jõgeva KEK-is töötamisel on dokumentidega (tööraamat, arhiiviteatis) tõendatud ning vastavad dokumendid on säilinud, mistõttu ametinimetuste tõendamiseks tunnistajate ütlustega puudub vajadus. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole võimalik arvestada Avo Puusepp´a väitega, mille kohaselt täitis ta kogu aeg ühesuguseid, meistri tööülesandeid. Avaldaja väide, et tema ametikohad on vastavate nimetustega seepärast, et tal oleks olnud võimalik saada suuremat palka, võib olla tõene, kuid pensioniamet on seisukohal, et sooduspensioni määramiseks vajalikku pensioniõiguslikku staaži tuleb arvestada dokumentide alusel, kui viimased on säilinud. 28.10.2008.a toimunud kohtuistungil selgitas kaasatud isiku esindaja, et halduspraktika, millest pensioniamet lähtuma peab, on see, et tööde ja kutsealade ametite puhul tuleb rangelt lähtuda ainult Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 aasta määrusega kinnitatud loeteludest ning 5 mitte laiendada neid uute ametinimetustega. Käesolevas asjas on avaldaja ametinimetus koguaeg olnud vaieldamatult teine.
  8. aastal oli ta atesteeritud metsameistriks, kuid pensioniamet ei ole kindlaks teinud, et avaldaja oli raielankidel töötav meister. Kaasatud isiku esindaja lisas, et analoogsete juhtumite puhul, kus ametinimetus on olnud teistsugune, kui soodusnimekirjas toodud, on pensioniametil kästud juhinduda nimekirjast. Kaasatud isiku esindaja leidis, et fakt on see, et avaldaja on olnud metsajaoskonna juhataja, kuid kuna paljud dokumendid on käesolevaks ajaks hävinenud või kaduma läinud, ei ole võimalik kindlalt väita, et Avo Puusepp täitis Jõgeva KEK-is ainult metsameistri ülesandeid. Kaasatud isiku esindaja nentis 28.10.2008.a toimunud kohtuistungil, et esitatavatest tõenditest nähtub vasturääkivusi. Kuigi 1977.aastal ei olnud Avo Puusepp metsajaoskonna meister, kuna ta oli tööle võetud kaadrikäskkirja järgi metsajaoskonna juhatajaks, nähtub 1977.a aprillikuu premeerimiskäskkirjast, et premeeritakse metsameister Avo Puusepp’a. Eeltoodust tulenevalt palub kaasatud isik halduskohtumenetluse seaduse § 26 lõike 1 punkti 6 ja § 92 lõike 1 alusel jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalise ning tunnistajate ütlused, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvad tingimused, maksmise ja määramise kord on sätestatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduses (edaspidi SVPS), Vabariigi Valitsuse
  9. juuli 1992.a määruses nr 206, millega on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (edaspidi loetelu 2), riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS) ja viimase alusel antud määrustes. Käesolevas asjas taotletakse õigust soodustingimustel vanaduspensionile loetelu 2 järgi. Loetelu nr 2 XII peatüki „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus raielankidel, metsalaadimispunktides, ülemistes ja vaheladudes töötaval meistril ja vanemmeistril (kood 23284). Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse
  10. jaanuari
  11. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Riigikohtu erikogu 29.10.2003.a lahendis nr 3-2-1-104-03 järeldab, et halduskohtu pädevusse kuulub ka soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate faktide tuvastamine. A.Puusepp’a kohtule avalik-õigusliku õigussuhte olemasolu kindlakstegemiseks esitatud avaldusest on üheselt arusaadav tema tahe tõendada 6 oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni. HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine halduskohtu pädevusse. A.Puusepp on pöördunud kohtusse avaldusega soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks so avalik-õigusliku õigussuhte ja selle aluseks oleva fakti tuvastamiseks. Seega on antud juhul halduskohtu pädevuses hinnata kahtluse korral muuhulgas ka tema tööraamatu kannete õigsust. Samas oleks põhimõtteliselt olnud enne halduskohtusse pöördumist võimalik tööraamatu ebaõige kanne vaidlustada ka töösuhte raames individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel näiteks maakohtus. Kuid sel juhul oleks seda pidanud tegema enne halduskohtusse pöördumist. Samuti oleks see ilmselt keerukas võimaliku tööandjapoolse õigusjärglase puudumise ning asja aegumise tõttu. Tegelikult oli avalduse kohaselt avaldaja kogu aeg teadlik tööraamatu väidetavalt ebaõigest kandest, kuid ei vaidlustanud seda töösuhte raames. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on selge avaldaja tahe soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, mistõttu on halduskohtu pädevuses tööraamatu kande õigsuse hindamine. Kohtu arvates, Tartu Pensioniamet on oma 29.09.2008.a kirjas nr 1.1.1.TA22/1176-2 tõlgendanud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 (kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse) grammatiliselt. Kohus leiab, et antud juhul ei saa sätet kohaldada nii kitsalt, et avaldaja ei saaks kohtusse pöörduda või ta ei saaks kohtus esitada muidu tõendeid, kui pensioniõigusliku staaži tõendamise korra §-s 2 (ja ka §-s 21) nimetatud dokumendid. Kohus leiab, et olukorras, kus avaldaja on vaidlustanud tööraamatu kande õigsuse, ei oma ka selle kande alusel koostatud muud dokumendid sellist tähendust, et nende õigsust peaks eeldama ning välistama muude tõendite lubatavuse kohtumenetluses. Kohtupraktika kohaselt (haldusasjas 3-07-2330, 3-08-971 jt) on asutud seisukohale, et tunnistaja ütlustega saab tõendada töö iseloomu ja töökohustusi. Seega ei ole õige Sotsiaalkindlustusameti vastuses toodud väide, et halduspraktika kohaselt ei saa tunnistajate ütlustega tõendada töö iseloomu ja –kohustusi. Ka pensioniõigusliku staaži tõendamise korra §-s 2 nimetatud dokumentide olemasolu ei välista kohtu arvates tunnistajate ütluste kasutamist tõendina. Kohus on pädev ise hindama, milliseid tõendeid antud asjas võib esitada ning kuidas neid tõendeid hinnata. Toimiku materjalidega on tõendatud, et avaldaja tööraamatus perioodil 01.10.1970.a kuni 04.05.1993.aastani, kui ta töötas Jõgeva Kolhooside Ehituskontoris, oli tema ametinimetuseks märgitud metsapiirkonna juhataja, metsajaoskonna juhataja ja tööstusvalitsuse asetäitja, kuid faktiliselt töötas ta metsavarumises metsameistrina ja töötoimikus metsaraielankidel ja metsalaoplatsidel terve tööpäeva ulatuses. Tunnistaja Rein Mõts seletas kohtus, et tegelikult töötas A. Puusepp täielikult metsameistrina. Tema tööülesanneteks olid kasvava metsa vastuvõtmine ning ta tegeles kõigi töötajatega. A.Puusepp viis brigaadid metsa kohale ning jagas neile tööd. Samuti pidi ta lõigatud metsa töötajatelt vastu võtma. R.Mõts seletas, et ametinimetuse määramise osas oli tema vast kõige suurem süüdlane. Tööülesanded olid A.Puusepp’al küll metsameistri omad, kuid selleks et ta 7 saaks paremini suhelda metsavahtide ja metsaülemustega, oli otstarbekas talle anda kõrgem ametinimetus. Metsapiirkonna juhataja nimetus on tunnistaja R.Mõts’i väitel tema pandud, et lihtsalt anda A.Puusepp’ale kõrgemat staatust. Töömaht oli sealjuures küllalt suur, kuna igal aastal oli vaja umbes 8000-10 000 tihumeetrit üles ehitada. Avo Puusepp’ale allusid otsesed töölised ning töökäsud ja materjaliaruanded olid kõik Avo Puusepp’a tehtud. Tunnistaja R.Mõts’i seletuse kohaselt ei oska ta täpselt öelda, miks ei suudetud võtta teist meistrit abiliseks tööle. Töökohtade juurdesaamine ei olnud sealjuures lihtne, kuna struktuuri, bilansi ja palgafondid kinnitas Jõgeva KEK-i volikogu ning selle järgi oligi antud ainult üks ametikoht. Avo Puusepp oli tunnistaja R.Mõts’i otsene alluv. R.Mõts peab võimalikuks, et Avo Puusepp’a ametijuhend võib olla säilinud, kuid kui Jõgeva KEK likvideeriti, viidi kõik dokumendid katlamajja ja põletati ära. Tunnistaja R. Mõts’i seletuse kohaselt oli tollel ajal kaadriosakonna juhatajaks Kriska, kuid tunnistaja ei oska öelda, miks ta ei vaadanud ametinimetusi, et kontrollida nende õigsust. Kuna Jõgeva KEK ei olnud päris riiklik organisatsioon, siis sellest kõigest nii väga lugu ei peetud. Tunnistaja Igar Pae seletas kohtus, et Avo Puusepp töötas metsameistrina Jõgeva KEK-is. Tema tööülesannete hulka kuulus saeveski varustamine palgiga. Ta pidi organiseerima raiumist metsades, väljavedu, toomine saeveskisse, sorteerimine. See toimus kõik metsas. Avo Puusepp vastutas materiaalselt metsas ning tõi tunnistajale palke ning vormistas dokumentatsiooni. Tunnistaja I.Pae vastutas materiaalselt saeveskis, kuid vaatamata sellele, et ta oli koguaeg ühe töökoha peal, muutus tema ametinimetus sealjuures pidevalt, kuna struktuuris tehti reorganiseerimisi. Igar Pae lisas, et tema ei ole soodustingimustel vanaduspensioni saanud. Seega on tõendatud, et avaldaja faktiliselt töötas metsavarumises meistrina ja tema töö toimus metsas raielankidel ja metsalaoplatsidel terve tööpäeva ulatuses. Peale ülalnimetatud tunnistajate ütluste tõendavad alljärgnevad dokumentaalsed tõendid, et Avo Puusepp teostas metsameistri tööülesandeid ja töötas metsavarumises, töö toimus metsas – raielankidel. Tööraamatu sissekande nr 6 kohaselt oli Avo Puusepp võetud tööle metsavarumise piirkonna juhataja ametikohale 01.10.1976.a (tl 4). Arhiivifondi aastate 1976-1993 palgakonto kaartidel on Avo Puusepp´a ametinimetused järgmised: 1976 – metsavarustuse piirkonna juhataja; 1977–1980 ja 1985-1987 – metsajaoskonna juhataja; 1981-1983 – ametinimetus puudub; 1984 – tsehhi meister; 19881990 – TV juhataja asetäitja, metsajaoskonna juhataja; 1991-1992 metsajaoskonna juhataja; 1993 – ametinimetus puudub (tl 15). Erinevad ametinimetused dokumentides ei välista seda, et Avo Puusepp faktiliselt täitis metsameistri tööd. See kinnitab seda, et Jõgeva KEK-is ei peetud kinni korrast, et faktiline töö vastas ametinimetusele. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Avo Puusepp tegi koguaeg ühte ja sama metsameistri tööd. Jõgeva KEK-i allüksuste šifraatori järgi (tl 51) tööstuses metsajaoskonnas ei olnud metsameistri ametit, oli ainult metsajaoskonna juhataja (A. Puusepp) ning tunnistajate ja avaldaja ütluste kohaselt avaldaja täitis metsameistri tööülesandeid, kuid ametinimetuse poolest oli metsajaoskonna juhataja. 8 Jõgeva KEK-i juhataja 18.01.1977.a käskkirjaga nr 18 on kinnitatud seoses koosseisude struktuuri muutumisega liinipersonal (vanemmeistrid, meistrid) ja metsavarumise piirkonna juhataja on seega selle lisas nr 1 võrdsustatud vanemmeistri ja meistriga (tl 57-58). Jõgeva KEK-i juhataja 28.04.1977.a käskkirjaga nr 67 on premeeritud metsameister Avo Puusepp´a (tl 61). Jõgeva KEK-i 25.05.1978.a käskkirjaga nr 25 on premeeritud Avo Puusepp´a
  12. aasta metsa raiefondi ennetähtaegse ülestöötamise ja väljaveo eest (tl 62). Eeskirjas töötajate vastutuse kohta töökäskude vormistamisel ning töö- ja lisatasude arvestamisel on töödejuhataja võrdsustatud meistriga (tl 64). Jõgeva KEK-i juhataja 05.05.1983.a käskkirjaga nr 68, 10.05.1984.a käskkirjaga nr 56, 25.06.1985.a käskkirjaga nr 116, 29.08.1986.a käskkirjaga nr 1986 ja 20.06.1988.a käskkirjaga nr 99 on Avo Puusepp´ale makstud preemia seoses 1983.a, 1984.a, 1985.a, 1986.a ja 1988.a raskete metsa ülestöötamise ja väljaveo tingimustega (tl 78, 81, 92, 95, 98). Ülalnimetatud tõendid kogumikus kinnitavad seda, et avaldaja Avo Puusepp töötas perioodil 01.10.1976 – 04.05.1993.a Jõgeva Kolhooside Ehituskontoris täistööpäeva ulatuses meistri ametikohal metsas (metsavarumisel) ja seetõttu on Avo Puusepp’al õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 järgi. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus rahuldab Avo Puusepp´a avalduse. Tamara Hristoforova kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.