2-07-30345/8

Tsiviilasi nr 2-07-30345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30345 Tsiviilasi K.H.i hagi S.R. vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja K.H. ( isikukood xxx, elukoht xxx Hageja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider ( Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, 10140 Tallinn) Kostja S.R. ( isikukood xxx, elukoht xxxx Kostja esindaja vandeadvokaat Sven Sillar ( Advokaadibüroo Sven Sillar, Maakri 23A, 10145 Tallinn) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja K.H. ja tema esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Kostja S.R. ja tema esindaja vandeadvokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON Jätta K.H.i hagi S.R. vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulud Jätta menetluskulud K.H.i kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-07-30345 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub tunnistada kehtetuks poolte vahel 25.07.2002.a Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, kuna abielu oli algusest peale näilik. Hagiavalduse kohaselt pöördus 2002.a hageja poole sõber, kes palus temalt teenet. Sõbral olevat naistuttav Usbekistanis, kes soovib saada Eestisse elamisluba ja selleks oleks naistuttaval vaja leida keegi, kes on nõus temaga abielu registreerima fiktiivselt. Läbimõtlemata toimingu tagajärgi oli hageja nõus sõlmima fiktiivse abielu, et sõpra aidata. Kostjat hageja ei tundnud, ei olnud teda varem kohanud. Abielu registreeriti 25.07.2002.a. Abielu sõlmides ei olnud pooltel soovi luua perekonda. Lepiti kokku, et abiellumisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Pooled ei ole koos elanud mitte ühtegi päeva ja ei suhtle omavahel. Hagejal on elukaaslane, kellega elab koos aadressil xxx. Kostja elab ja on hagejale teadaolevalt elanud kogu aeg aadressil xxx. Aadressil, milline on näidatud poolte elukohana rahvastikuregistris, s.o. xxxx, ei ole pooltest kumbki elanud. Kostjal oli abielu sõlmimise eesmärk saada elamisluba Eestis, hagejal ei olnud abielu sõlmimiseks mitte mingisugust eesmärki, oli nõus sõpra aitama. Abielu registreeriti juriidilise näivuse eesmärgil, mitte perekonna loomise eesmärgil Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kirjalikult esitatud vastuväidete kohaselt on hageja faktiväited väärad. Hageja ja kostja vahel eksisteerisid abielulised suhted. Hageja vastupidised väited on kantud eesmärgist vabaneda abielu kestel soetatud ühisvara jagamise kohustusest. Poolte vahel sõlmitud abielu ei olnud TsÜS § 89 lg 1 mõttes näilik ja selle kehtetuks tunnistamiseks puudub seaduslik alus. Kostja möönab, et käesolevaks ajaks on abikaasade vahelised suhted muutunud äärmiselt halvaks, mistõttu on abieluliste suhete jätkamine tõenäoliselt võimatu. Kohtuistungil ei tunnistanud kostja jätkuvalt hagi ja seletas, et 2001.a septembris tuli koos pojaga Eestisse õele külla. Kohtus hagejaga tihti, oli sel ajal abielus Vadim Rezaeviga. Sai aru, et hagejal on tunded tema vastu ja ta armus hagejasse. Hageja tegi talle abieluettepaneku septembris 2001.a, usaldas hagejat, hageja lubas talle perekonda. Abiellus kostjaga perekonna loomise eesmärgil. Abielusuhted kestsid 2002-2004 a. Kostja väidetel tahab hageja abielu kehtetuks tunnistada seepärast, et neil on ühisvara ja hageja ei taha seda jagada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskuud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Perekonnaseaduse ( PkS ) § 33 lg 1 kohaselt tunnistab kohus abielu kehtetuks üksnes siis, kui abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse paragrahvide 3 ja 4 sätteid, samuti kui sõlmiti 2 Tsiviilasi nr 2-07-30345 näilik abielu või kui abielu sõlmimise nõusolek saadi abielluja tahte vastaselt pettuse või sunniga. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Abielu kui kahepoolse isikuõigusliku lepingu sõlmimise eelduseks on mõlema abielluja tahteavaldus jõustada abielu õiguslikud tagajärjed, luua perekond, tekitada abikaasadele vastastikused õigused ja kohustused. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti 25.07.2002.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr
3. Hageja väidetel puudus pooltel abielu sõlmides soov luua perekond. Lepiti kokku, et abiellumisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Abielu registreeriti juriidilise näivuse eesmärgil ja hageja väidetel oli kostjal abielu sõlmimise eesmärgiks saada elamisluba Eestis. Hagejal endal ei olnud mingisugust eesmärki, oli vaid nõus sõpra aitama. Kostja hagi ei tunnistanud ja ega pidanud sõlmitud abielu näilikuks. Abiellus perekonna loomise eesmärgil. Selleks, et otsustada abielu kehtivuse või kehtetuse üle, tuleb kohtu hinnangul eelkõige kindlaks teha poolte tahteavaldused abielu sõlmimisel - kas pooled sõlmivad abielu perekonna loomise eesmärgil abielusuhete tekitamiseks või pooltel on kavatsus (tahe) mitte täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi ja abielu sõlmitakse vaid eesmärgiga saada Eestis elamisluba ( näilik abielu). Sõlmitud abielu näilikuks tunnistada saab üksnes sel juhul, kui leiab tuvastamist, et pooled olid eelnevalt kokku leppinud, et abielu sõlmimisel tehtud tahteavaldused ei too neile kaasa abielust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Tunnistaja M.M ütlustest nähtub, et ta tunneb kostjat alates 2001.a-st. Tema ja kostja õde L.R arutasid, kuidas kostja saaks Eestisse jääda ja ainukeseks variandiks oli sõlmida abielu ja jääda Eestisse selleks, et saada elamisluba. Tunnistaja tegi ettepaneku sõlmida fiktiivne abielu ja valis hageja kui korraliku inimese ning rääkis sellest hagejale. Hagejaga rääkisid Ljudmilla ja kostja, kumb enne, seda tunnistaja ei tea, kuna vestlused toimusid temata ja jutuajamise sisust ei ole ta teadlik. Hiljem sai tunnistaja hagejalt teada, et hageja oli nõus fiktiivse abieluga. Samuti kinnitab tunnistaja, et ta ei olnud hageja ja kostja kohtumiste juures. Tunnistaja L.R ütlustest nähtub, et 2001.a tuli tema õde, kostja, Eestisse puhkusele koos pojaga ja ta tutvus hagejaga. Kostja oli sel ajal abielus. Hageja ja kostja suhtlesid korduvalt, hageja ei olnud sel ajal abielus. Hageja ütles, et tunnistajal on hea õde, et tal oleks vaja naine leida, abielluda ja pere luua. Tunnistaja ütles pooltele, et mõelge, kostjal on alaealine laps ja asi on tõsine. Kostja sõitis tagasi Usbekistani, lahutas abielu. Hageja küsis korduvalt, millal kostja tagasi tuleb. Juunis 2002.a tuli kostja koos pojaga Eestisse. Pooled esitasid avalduse 3 Tsiviilasi nr 2-07-30345 perekonnaseisuametisse ja abiellusid. Tunnistaja ütluste kohaselt abiellusid pooled eesmärgiga luua pere, nende vahel oli sümpaatia, nad suhtlesid. Tunnistaja G.R ütluste kohaselt tulid nad koos kostjaga (emaga) kostja puhkuse ajal 2001.a Eestisse. Kostja sai hagejaga tuttavaks. Poole aasta pärast tulid Eestisse tagasi ning hageja ja kostja abiellusid. Eestist äraoleku ajal suhtlesid pooled telefonitsi. Kostja armastas hagejat, poolte vahel tekkis suhe. Esialgu olid suhted poolte vahel head, aga siis hakkasid halvenema. Tunnistaja A.K ütluste kohaselt oli ta teadlik, et hageja abiellub. Enne abielu sõlmimist teatas hageja talle ja tema tütrele fiktiivse abielu sõlmimisest. Tunnistajat pani imestama asjaolu, et hageja kohtub tema tütrega, aga abiellub kellegi teisega. Nii hageja kui tunnistaja tütar Irina ütlesid talle, et see abielu on fiktiivne ja see on eesmärgiga aidata inimest Eestisse tulla. Tunnistaja V.K ütlustest nähtuvalt olid tema tütre Irina ja hageja vahel head suhted ja tütar rääkis talle mingisugusest fiktiivsest abielust. Tunnistaja A.H ütluste kohaselt kohtus hageja temaga 2002.a alguses ( kevadel) ja avaldas talle, et soovib aidata üht naist ja registreerida temaga fiktiivne abielu. Sel ajal elas hageja Mahtra tn. asuvas korteris. Kostjat tunnistaja kordagi seal ei näinud, samuti ei olnud seal korteris naistele kuuluvaid asju. Miks kostja soovis hagejaga abielluda, tunnistaja ei tea. Tunnistaja M.H ütlustest nähtub, et hageja rääkis talle fiktiivsest abielust ja et soovib aidata inimest, kes elab väga kaugel ja et ta saaks siia jääda. Samuti kinnitab tunnistaja, et hageja elas Mahtra tn korteris üksinda, kui abielu sõlmis. 3-4 aastat tagasi kohtus hageja naisega, kellega elab praegu koos, enne seda olid tal suhted Irinaga. Tunnistaja J.M ütlustest nähtub, et hageja rääkis talle fiktiivsest abielust ja kostja on tema fiktiivne abikaasa. Hageja sõbrad palusid tal sõlmida fiktiivne abielu ühele naisele elamisloa saamiseks ja ta oli sellega nõus. Tunnistaja kinnitab, et pooled ei ole kunagi koos elanud. Tunnistaja V.S ütluste kohaselt oli hageja neil kuus aastat tagasi külas ja rääkis, et kavatseb sõlmida fiktiivse abielu naisega, kes elab Usbekistanis, kuna tahab teda aidata, et see naine saaks elada koos oma õega. Tunnistaja V,S ütlustest nähtuvalt on ta kuulnud, et M.M oli teinud hagejale ettepaneku tuua tema töötaja õde Usbekistanist Eestisse fiktiivse abielu sõlmimise teel. Millal pooled kohtusid, seda tunnistaja ei tea öelda. Tunnistaja on veendunud, et see abielu on fiktiivne, samuti kinnitab tunnistaja, et pooled ei ole koos elanud. Tunnistaja A.B, kes on hageja naaber, kinnitab, et kostja ei ole kunagi hageja juures elanud. Tunnistaja L.M, kes töötas aastatel 1996 kuni 2005 Mahtra tn 21 majahoidjana, ütluste kohaselt ei ole ta kostjat kordagi seal majas näinud, hagejat nägi iga päev. Eelpool toodud tunnistajate AK, MH, HK, J.M V.S ja V.S ütlustega on leidnud tõendamist, et hageja pidas kostjaga sõlmitud abielu fiktiivseks ja ta abiellus üksnes selleks, et kostjat aidata ning rääkis sellest tunnistajatele. Ka kinnitavad tunnistajad, et pooled ei elanud koos xx tn korteris ja hagejal olid suhted teiste naistega. Tunnistajate xxx ja xxx ütlused tõendavad samuti kostja mitteelamist xx tn korteris. Ükski nimetud tunnistajatest ei ole tõendanud hageja ja kostja vahelist kokkulepet sõlmida näilik abielu elamisloa saamiseks Eestis ja 4 Tsiviilasi nr 2-07-30345 milline oli kostja tahe ning eesmärk abiellumisel. Tunnistaja xxx ütlused jätab kohus tähelepanuta, kuna tema ütlused poolte fiktiivse abielu kohta tulenevad tütre poolt räägitust. Tunnistaja xxx ütlustega ei ole samuti leidnud tõendamist hageja ja kostja vaheline kokkulepe näiliku abielu sõlmimiseks, s.o. asjaolu, et poolte poolt abiellumisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele õiguslikke tagajärgi ning neil puudus soov luua perekond. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta küll ettepaneku fiktiivse abielu sõlmimiseks ja rääkis hagejaga, kuid hageja ja kostja kohtumiste juures ta ei olnud ja üksnes hagejalt sai ta teada, et viimane oli nõus fiktiivse abieluga. Asjaolu, et kostjal oli soov ja tahe abiellumisel abielusuhteid hagejaga mitte tekitada ja ta avaldas seda ka hagejale ning pooled leppisid kokku sõlmida abielu vaid selleks, et kostja saaks elamisloa Eestis, tunnistaja ütlustest ei nähtu. Kohtuistungil on kostja väitnud, et ta armus hagejasse, hageja tegi talle abieluettepaneku 2001.a ja abiellumisel oli tema eesmärk pere luua. Kostja väited on tõendatud ka tunnistajate xxx ja xxx ütlustega selles, et enne abielu registreerimist pooled suhtlesid, kostja armastas hagejat ja pooled abiellusid eesmärgiga luua perekond. Ülaltoodust järelduvalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel 25.07.2002.a sõlmitud abielu ei ole näilik abielu ja selle kehtetuks tunnistamiseks PkS § 33 lg 1 alusel puudub alus. Asja sisulisel arutamisel ei ole leidnud tõendamist, et pooled oleksid eelnevalt enne abielu sõlmimist kokku leppinud, et abielu registreerimine ja abielu sõlmimisel tehtud tahteavaldused ei too neile kaasa abielust tulenevaid juriidilisi tagajärgi. Juhul, kui üks pooltest ei soovinud sõlmida tegelikku abielu, teine aga soovis seda, ei ole tegemist näiliku abieluga. Asjaolul, kas pooled hakkasid abielu sõlmimise hetkest koos elama või mitte ja kas nende vahel olid abielusuhted ja ühine majapidamine, ei oma abielu näilikuks tunnistamise otsustamisel tähtsust. Olulised olid nii hageja kui kostja tahteavaldused abielu kui kahepoolse isikuõigusliku lepingu sõlmimisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud jätta hageja kanda. Katrin Saar Kohtunik 5