) ja pettuse (
Lepingutest tulenevalt oli hagejal õigus, mitte kohustus, kostjale raha maksmise asemel pakkuda talle vastu teist korterit. Asjaolu, et kostja ise korterit ei otsinud ning lootis hagejale, ei ole piisav ebasoodsate tingimuste tuvastamiseks. Kostja kohustus korter pärast selle müüki 4 vabastada ei ole käsitletav ebasoodsa tingimusena. Kostja ei ole tõendanud ega näidanud, et korteri ostuhind oli liialt madal.
kohaldamisel ei ole tähtsust, kas keelt mittevaldaval isikul oli võimalik otsida endale tõlk. Raskete asjaolude esinemisel ei ole oluline, kas kostja sai lepingut sõlmides lepingu tekstist aru. Kostja ei ole ka tõendanud oma rasket olukorda ega asjaolu, et hageja kasutas seda ära. Kostja ei olnud olukorras, kus ta oleks olnud raskete asjaolude tõttu sunnitud kostjaga lepingu sõlmima. Kohus arvestas ka asjaoluga, et hageja pakkus kostjale korterit, kuid kostjale see korter ei sobinud. Hageja ei pidanud lepingust tulenevalt kandma korterite hinnatõusu riski, mis oli tingitud kostja asjaõiguslepingu sõlmimise venitamisega. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostjal ei ole alust tühistada tehingut raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. 12.09.2005.a lepingu järgi oli kostja saanud hagejalt enne lepingu sõlmimist 163 000 krooni, kuid tegelikult kostja seda summat saanud ei ole. Kostja ei ole näidanud, et 163 000 krooni saamine kostja poolt kirjutati lepingusse eesmärgiga kallutada kostjat tehingut tegema. Kostjal tekib õigus nõuda hagejalt nimetatud summa väljamõistmist, kuid ta ei saanud pettuse alusel tehingut tühistada. Samuti põhjendusega, et tema tahe oli suunatud korteri vahetuslepingu sõlmimisele. Lepingust tulenevalt oli hagejal õigus, mitte kohustus, pakkuda kostjale vahetuskorterit. Kostjal oli võimalik lasta omale mõlemad lepingud tõlkida. Eeltoodu alusel tunnistas kohus kehtetuks Elfrida Zaharova poolt 12.12.2005.a tehtud notariaalse võlaõigusliku müügilepingu tühistamise avalduse. 12.09.2005.a notariaalse võlaõigusliku lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu korteriomandi üleandmiseks hagejale hiljemalt 13.12.2005.a. Kuna nimetatud võlaõiguslik leping oli kehtiv, oli kostjal kohustus sõlmida asjaõigusleping. Pärast asjaõiguslepingu sõlmimist oli kostjal kohustus teha tahteavaldus ka korteri omandiõiguse ülekandmiseks. Kuna kohus tuvastas, et kostja on kohustatud korteri omandiõiguse üle andma hagejale, tuli 12.09.2005.a lepingu alusel kohustada kostjat üle andma ka korteriomandi valduse 2 nädalat pärast asjaõiguslepingu sõlmimisest. Kohtus oli hageja pikendanud seda aega kolmele kuule kohtuotsuse jõustumisest. Poolte vahel ei olnud vaidlust asjaolu osas, et kostja ei ole korteri valdust üle andnud ja seega oli kostja korteri võlaõiguslikku müügilepingut rikkunud. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt valduse üleandmise viivitamisel leppetrahvi 0,025% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Hageja oli VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuna pole tõendanud, et ta oleks teatanud kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest. Kohus leidis, et hagejal tekkis leppetrahvi nõudmise õigus alles 28.12.2005.a, kui kostja pidi korteri valduse üle andma. Leppetrahvi nõudmine ei peatunud
alusel hagi esitamisega 16.02.2006.a, kuna hageja ei esitanud esialgses hagiavalduses leppetrahvi väljamõistmise nõuet. Kuna hageja esitas leppetrahvi nõude alles 10.01.2007.a, leidis kohus, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ning jättis hagi selles osas rahuldamata. Elfrida Zaharova palus vastuhagis Riho Mailalt välja mõista 12.09.2005.a lepingus märgitud, kuid saamata jäänud 163 000 krooni ning viivised 18 582 krooni. Kostja kinnitas oma allkirjaga notari juures, et ta on raha kätte saanud, kuid ei ole tõendanud, et ei ole raha saanud. Seega jättis kohus vastuhagi rahuldamata. Vastavalt hagi rahuldamisele leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 30% ulatuses hageja ning 70% ulatuses kostja kanda. 5 Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 17.05.2007.a. otsuse. Elfrida Zaharova palub jätta Riho Maila kantud menetluskulud tema kanda ja mõista Riho Maila´lt välja Elfrida Zaharova poolt kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas kohus oma otsusega apellandi kohustuse teha tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 18869701 kantud korteri omandiõiguse üleandmiseks vastustajale. Samas pole vastustaja 15.02.2006.a. hagiavalduses ega ka hiljem menetluse käigus sellist nõuet esitanud. Seega on kohus rikkunud TsMS § 439 sätestatud põhimõtet. Seetõttu tuleb Harju Maakohtu 17.05.2007.a. kohtuotsus tühistada. Kohus ei analüüsinud piisavalt kõiki tõendeid. Apellandi sooviks oli vahetada Xxxxxx xxx xx-x asuv korter väiksema korteri vastu. Vahetuse kord oli kokku lepitud müügiprotokollis. Müügilepingus muutusid müügitingimused oluliselt, mille kohaselt lisaks kõigele muule oli märgitud, et apellant oli saanud kätte 163 000 krooni, millist pole apellant kunagi saanud. Apellant leiab, et kohtuotsus pole kooskõlas TsMS § 442 lg 8 sätestatuga. Kohus on tuvastanud ebaõigesti, et müügitehingu puhul ei esinenud raskeid asjaolusid, kuna ei hinnanud müügiprotokolli ja müügilepingut kogumis ega arvestanud apellandi isikuga. Apellant ei ole nõus kohtu seisukohaga, et müügihinna müügilepingus erinevalt tegelikkusest makstuks lugemine ei ole aluseks tehingu tühistamiseks. Apellant ei oleks sõlminud lepingut ilma selle punkti lepingusse kirjutamata, kuna pooled leppisid kokku, et seoses hinnatõusuga hinnatakse korteri väärtus 163 000 krooni võrra suuremaks, mille ulatuses vastustaja saaks pakkuda apellandile ka vastavat korterit. Kohus jättis müügihinna tasumise fakti piisaval moel tuvastamata ning luges selle ekslikult tõendatuks pelgalt müügilepingus märgitud kinnituse põhjal. Apellant leiab, et kohus jättis ekslikult rahuldamata apellandi poolt vastustaja vastu esitatud vastuhagi summas 163 000 krooni, millele lisanduvad viivised. Vastustaja pole 163 000 krooni tasumise osas apellandi väidetele nimetatud summa tasumata jätmise kohta sisuliselt vastu vaielnud, millega on võtnud omaks asjaolu, et nimetatud müügihinna osa jäi apellandile tasumata. Vastustaja ei ole esitanud vastava summa tasumist tõendavat maksekorraldust ega sularahakviitungit. Vastustajate seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et ükski kaebuse väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused, millega kolleegium nõustub ning tuginedes TsMS § 654 lg 6 neid ei korda. 6 Apellant leiab, et 12.09.2005.a notariaalne tehing on sõlmitud tema jaoks raskete tingimuste ärakasutamise (
) ja pettuse (
) teel, millest tulenevalt on kostja 12.12.2005.a avaldus notariaalse võlaõigusliku müügilepingu tühistamiseks kehtiv. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et kohus on tuvastanud apellandi kohustuse teha tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks vaidlusaluse korteri omandiõiguse ülekandmiseks vastustajale (resolutsiooni p.3), sellist nõuet ei ole aga hageja ei hagiavalduses ega menetluse käigus esitanud. Hagiavalduses (kuigi mitte hagiavalduse lõpposas) on hageja selgesõnaliselt palunud hagi rahuldada ja tuvastada, et apellandil oli kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus, s.o. sõlmida asjaõigusleping korteriomandi omandi ülekandmiseks (I kd tl 6). Et maakohus luges võlaõigusliku müügilepingu kehtivaks, oli kostjal ka kohustus (lepingu p 5.1) asjaõigusleping sõlmida. Maakohus leidis õigesti, et kostja nõusoleku kinnisomandi ülekandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab
lg 5 järgi asendada kohtuotsusega, millega menetlusökonoomikast lähtudes tuvastatakse korraga mõlema tahteavalduse tegemise kohustus. Maakohus leidis õigesti, et hageja tahe oli hagiavaldusest arusaadav. Apellandi väidetega selles, et 12.09.2005.a notariaalne tehing oli sõlmitud tema jaoks raskete tingimuste ärakasutamise ja pettuse teel, kolleegium ei nõustu. Tõendamist ei leidnud apellandi väide, et tema sooviks oli vahetada korter väiksema korteri vastu. Nii lepingueelsete läbirääkimiste protokollist (I kd tl 55-56) kui ka võlaõiguslikust müügilepingust (I kd tl 1422) nähtuvalt oli poolte selgelt väljendatud tahteks kostjale kuuluv korter müüa ja osta, muud kokkulepet, millel oleks korteri vahetuse iseloom, kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis tõendeid igakülgselt hinnates õigesti, et kostja ei ole tõendanud
§-s 97 sätestatud asjaolusid tehingu tühistamiseks ja puudub alus tühistada tehingut raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Põhjendatud on kohtu järeldus, mille kohaselt sai apellant tehingu sõlmimise tulemusena enda omandisse 3-toalise korteri, tema võlg elamuühistu ees sai tasutud ning asjaõiguslepingu sõlmimisel saadud raha eest oleks võinud ta soetada enda omandisse teda rahuldava korteri. Apellant ei olnud olukorras, milles ta oleks olnud raskete asjaolude tõttu sunnitud hagejaga lepingut sõlmima, tal oli võimalus pöörduda mõne kinnisvarabüroo poole või otsida korterile ostja ajalehekuulutuse kaudu. Õige ei ole apellandi seisukoht ka selles, et 12.09.2005.a notariaalne tehing oli sõlmitud pettuse teel ja on seetõttu tühine. Apellant ei ole tõendanud, nagu maakohus õigesti leidis, et 163 000 krooni saamine kostja poolt kirjutati lepingusse eesmärgiga kallutada kostjat tehingut tegema. Samas on apellant ise kohtumenetluses väitnud, et tema sellise rahasumma saamisest midagi ei teadnud, kuna lepingut talle notari juures ei tõlgitud. Seega oleks kostja sõlminud lepingu ka ilma selle punkti lepingusse kirjutamiseta. Maakohus leidis õigesti, et apellandil tekib õigus nõuda hagejalt selle summa väljamõistmist, kuid pettuse alusel ta tehingut tühistada ei saa.
järgi ei anna tehingu tühiseks tunnistamiseks alust ka põhjendus kostja poolt apellandi eksimuses hoidmine tehingu tagajärje suhtes. Kostja ise loobus lepingu tõlkimisest notaribüroos ja nähtuvalt lepingueelsete läbirääkimiste protokollist ja võlaõiguslikust müügilepingust oli hagejal õigus, mitte kohustus apellandile vahetuskorterit pakkuda. Kostja vastuhagi rahuldamata jätmise kohta märgib kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et apellant kinnitas omakäeliselt allkirjaga 12.09.2005.a notariaalse lepingu p. 3.1, et on saanud hageja käest enne lepingu sõlmimist 163 000 krooni ja tehingu rahatust peab 7 tõendama apellant. Et apellant hagejalt raha mitte saamist tõendanud ei ole, jättis maakohus põhjendatult vastuhagi rahuldamata. Apellandi poolt täiendavate tõendite esitamise kohta märgib kolleegium, et TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuse põhjendama. Apellant ei ole põhjendanud, miks taotlus uute tõendite esitamiseks on esitatud alles ringkonnakohtule ning mis takistas neid esitamast maakohtule, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. Apellandi taotlus temale riigiõigusabi korras määratud advokaadi vahetamiseks ei ole taotluses esitatud põhjenduste kohaselt millegagi põhjendatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse vaidlustatud osa põhjenduste osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg 1 pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul apellant. Gaida Kivinurm Mare Merimaa Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.