KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 01.august 2008.a. kell 9.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-08-14537 Tsiviilasi M. P. hagi R. T. vastu alaealistele lastele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Hageja:M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx Kostja:R. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xxx xxxxx xxxx Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 18.juuli 2008 RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi ja suurendada R. T. Põlva Maakohtu 30.04.1999.a. otsusega M. P. kasuks alaealiste laste S. G. T. (sündinud xx.xx.xxxx), J. M. T. (sündinud xx.xx.xxxx) ja C. C. T. (xxxxxxxx xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatist. 2.Mõista alates 01.augustist 2008 R. T. M. P. kasuks välja igakuiselt elatis alaealiste laste ülalpidamiseks 4500 (neli tuhat viissada) krooni kuus kuni S. G. T. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxx xxxx.x., edasiselt 3000 krooni kuni J. M. T. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxx xxxx.x. ning seejärel 1500 krooni kuni C. C. T. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxxx xxxx.x. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 01.augustist 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks Põlva Maakohtu 30.aprilli 1999.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 500 krooni ühele lapsele. Nimetatud elatis ei korva enam käesoleval ajal laste esmavajaduste rahuldamiseks vajalikke kulutusi. Neil asjaoludel on hageja pöördunud kohtu poole, taotledes R. T. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamist igakuiselt 1500 kroonini ühele lapsele. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et taotleb suurendatud elatise väljamõistmist alates 01.augustist 2008.a. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt on kostja teinud kõik endast sõltuva, et täita laste ülalpidamiskohustust. Keskmiselt on ta igas kuus maksnud lastele 1531 krooni, lisaks sellele on teinud laste vajaduste rahuldamiseks ühekordseid suuremaid kulutusi, näiteks andnud 10 000 krooni Inglismaa reisiks, mis jäi ära, kuid raha jäi siiski hageja kätte. Igal aastal on kostja tasunud naise ja laste elukoha kütmiseks vajaminevate küttepuude eest 6000 – 12 000 krooni, soetanud lastele digitaalse fotoaparaadi, mobiiltelefoni, jalgratta ja ATV. Kostja on soetanud xxxxxx korteri eesmärgiga, et seda saaksid kasutada hageja ja lapsed. Hageja saaks asuda xxxxxx tööle ning sellega anda ka omapoolse panuse laste ülalpidamiseks. Lastel oleks soodsam käia xxxxxx koolis. Korteri remontimiseks on kostja võtnud väikelaenu. Arvestades ka neid laste heaks tehtavaid kulutusi,sealhulgas laenu tagasimakseid, teeb kostja käesoleval ajal igakuuliselt laste ülalpidamiseks kulutusi vähemalt 4635 krooni ulatuses. Seega kostja väitel ei ole ta ülalpidamiskohustust rikkunud, mis on eelduseks elatise väljamõistmisel. Lisaks sellele on kostja esile toonud, et tema varaline sesiund ei võimalda maksta elatist hageja poolt taotletud ulatuses. Kostja keskmine sissetulek on 6541,50 krooni kuus, millest pärast laenumaksete tasumist jääb kätte 2841,5 krooni. Elatise väljamõistmine hageja poolt taotletud ulatuses on R. T. suhtes ebamõistlikult koormav ega võimalda tal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Ka hagejal on laste vanemana kohustus anda lastele ülalpidamist, kuid kostja hinnangul ei ole ta teinud kõike selleks, et anda oma osa laste ülalpidamiseks. Lapsed, vanuses 10-12 aastat ei vaja enam vanema pidevat järelevalvet, kuid hageja ei ole soostunud endale tööd leidma. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise 2
(5)elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest,osundatud paragrahvi 3.lõike alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.Tulenevalt PKS § 61 lg 4 (14.05.2004 jõustunud redaktsioonis) ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Laste sünnitunnistustega (tl.3-5) on tõendatud, et S. G. T. on sündinud ., J. M. T. on sündinud xx.xx.xxxx.a. ja C. C. T. 29.novembril 1996.a. ning nende vanemad on R. T. ja M. P. . Tl.6 on kohtuotsuse ärakiri 30.04.1999.a., mille alusel on R. T. välja mõistetud igakuine elatisraha 1500 krooni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta. Kostja on esitanud oma kontoväljavõtted perioodi 01.01.- 18.07.2008 kohta (tl.21-23 ja 28), tõendamaks asjaolu, et ta on täitnud elatise maksmise kohustust. Kontoväljavõtetelt nähtub ülekannete tegemine M. P. ja laste kontodele. Elatisraha katteks on M. P. ja S. G. T. kontole teinud ülekandeid ka kostja ema L. M. , kelle kontoväljavõte on esitatud ajavahemiku 22.05.2007-22.05.2008 kohta (tl.24-25). AS G4S Lääne-Eesti palgatõendi kohaselt (tl.26) töötab T. R. ettevõttes alates 13.02.2008 ning on saanud veebruari- ja märtsikuus palka kokku 11033 krooni. Tõendamaks, et kostja on teinud ületunde ja töötanud pühade ajal, et teenida oma perele ülalpidamist, on kostja esitanud oma tööaja graafikud (tl.27-31). Kostjal on laenude tagasimaksmise kohustused, mis tulenevad Vector Vara OÜ-ga sõlmitud laenulepingust (tl.32-34) ning Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl.36-37).Igakuiselt peab kostja nimetatud lepingute maksegraafikute alusel tasuma 3700,50 krooni kuni 18.08.2011 ning seejärel kuni 13.08.2012 1527,50 krooni. Kostjale kuulub korteriomand xxxxxx linnas, xxxx xx.x-x (tl.35), mille suhtes on kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge ja kaks hüpoteeki. Hageja on esitanud omakäelise kokkuvõtte sissetulekute ja kulutuste kohta 2008.a. juunikuus ning ees olevate väljaminekute kohta 2008.a. augustis (tl.39-40). Hageja sissetulek 2008.a. juunikuus on olnud 7150 krooni, sealhulgas riiklik lastetoetus – 1500 krooni, elatusraha kostjalt 2650 krooni ja vallast saadud toetus küttepuude muretsemiseks – 3000 krooni. Juunikuus on hageja väljaminekud olnud 7290 krooni, sealhulgas 1060 krooni kulutusi seoses laste hambaarsti (xxxxxx) ja silmaarsti (xxxxxx) külastustega. Laste hammaste korrigeerimise ning kurguarsti külastamisega peab hageja tegema augustis kulutusi 5030 krooni ulatuses. Kohtuistungil on hageja kinnitanud, et tal ei ole võimalik alaliselt tööl käia, kuna lähim töötamise võimalus oleks xxxxxx aednikuna, kuid suurte sõidukulude tõttu ei oleks see otstarbekas. Suveperioodil saab hageja sissetulekut marjade ja seente müügist keskmiselt 100 krooni päevas, s.o. 3000 krooni kuus. Võttes aluseks ülaltoodud ja kohtu poolt uuritud tõendid, leiab kohus, et asjaolud mis võimaldavad R. T. M. P. kasuks väljamõistetud elatist suurendada,on tuvastamist leidnud. Kostja vastuväide, et ta on täitnud laste ülalpidamiskohustust, mistõttu puudub õiguslik alus elatise väljamõistmiseks, ei ole asjakohane.Kohtupraktikas loetakse ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks ka elatise andmist ulatuses, mis ei taga laste vajaduste rahuldamist. Kostja on 3
(5)maksnud lastele elatist küll varasema kohtuotsuse alusel 500 krooni kuus lapse kohta, kuid ta on jätnud tähelepanuta, et ka nimetatud kohtuotsus kohustas teda igakuist elatisraha suurendama vähemalt veerandini Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus. Käesoleval aastal oleks see pidanud olema 1087 krooni kuus lapse kohta. Kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtetelt nähtub, et keskmiselt on viimase aasta jooksul elatise katteks hagejale makstud 1531 krooni kuus (tl.43- kohtukõne teesid). Lisaks sellele on kostja teinud ka erakorralisi makseid, kuid näiteks suurim neist –10 000 krooni Inglismaa reisiks lastele, oli hageja sõnul 4 aastat tagasi. Kuna reis jäi ära, siis kasutas hageja tookord raha laste ülalpidamiskulude katteks. Hageja on esitanud nõude elatise suurendamiseks seetõttu, et kostja poolt seni makstav elatisraha ei võimalda katta suurenenud kulutusi laste ülalpidamiseks. Eelkõige on hageja silmas pidanud lähiajal laste tervisele tehtavaid vajalikke kulutusi – ühe lapse hammaste korrigeerimist breketite paigaldamise teel ning teise lapse silmaoperatsiooni. Kostja on küll nõustunud, et ta hüvitab need erakorralised kulutused esitatud arvete alusel ise, kuid hageja ei ole seda soovinud. Ka ei soovi hageja koos lastega asuda elama kostjale kuuluvasse korterisse xxxxxx. Viimatinimetatud võimalust on kostja samuti pakkunud välja oma osana laste ülalpidamisse selliselt, et tema maksab selle korteri halduskulud ja remondib oma kulul korteri elamiskõlblikuks. Kohus leiab, et hagejal korteri kasutamise võimaldamist koos lastega selles elamiseks ei saa käesoleval ajal arvata ülalpidamiskohustuse täitmise hulka. Hagejal on õigus ise otsustada oma elukoha üle. Lisaks sellele on hageja esile toonud, et korter on kostja võla katteks arestitud, mis võib kaasa tuua selle sundmüügi ja sellest johtuvalt puudub hagejal selle korteri kasutamisel kindlustunne. Korter ei ole remonditud, mistõttu ei saagi sellesse veel elama asuda. Kohtu hinnagul on kahetoaline korter neljaliikmelise perekonna jaoks, kus kasvavad eri soost teismelised lapsed, ka liiga väike. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammäärast – pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühele lapsele - väiksemas ulatuses. Laste vajaduste analüüsi ei pea kohus siinkohal vajalikuks, sest kui seadusandja on võtnud aluseks, et vähemalt pool kuupalga alammäärast, mille eelduslikult peaks kandma kumbki lapsevanem, on miinimum, mis katab lapse ülelpidamiskulud, siis sellest väiksema summa taotlemisel on laste vajaduste rahuldamine ilmselgelt juba piiratud. Kostja on esile toonud, et tema varaline seisund ei võimalda maksta elatisraha hageja poolt taotletud ulatuses, s.o. 1500 krooni kuus ühele lapsele.Kostja keskmine kuusissetulek on 6541 krooni. Kostja on sellest maha arvanud igakuised laenumaksed, mille järel jääb temale 2841 krooni. Kohus on seisukohal, et laste ülalpidamiskohustus tuleb seada ettepoole kostja kohustustest tema võlausaldajate ees – kõigepealt tuleb sissetulekust arvata maha elatis. Samas võib kostja poolt esiletoodud asjaolude – lastele hinnaliste kingituste ostmine (ATV,jalgratas, mobiiltelefon, fotoaparaat) talvepuude varumise eest tasumine ja muud kulud perekonna heaks – järeldada, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta igakuist elatisraha 1500 krooni igale lapsele. Kostja vara hulka tuleb lisaks töötasule arvata ka korteriomand, mida on võimalik realiseerida, et selle arvelt maksta tagasi võlad. Kohus nõustub kostjaga, et vastavalt PKS § 49 on ka hagejal kohustus osa võtta laste ülalpidamisest, kuid ei saa väita, et hageja ei täida seda. Hageja on selgitanud, et ta saab suvekuudel sissetulekut marjade ja seente müügist. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et vanema, 4
(5)kelle juures lapsed elavad, panus laste kasvatamisse on üldteadaolevalt suurem, kui selle vanema, kes viibib lastest eemal. Hageja peab hoolt kandma igapäevaselt lastele toidu valmistamise eest, hoidma korras nende rõivad ja eluruumid. Ei saa väita, et hageja töölkäimisel tema rahaline panus laste ülalpidamisse kompenseeriks selle hoole, mida hageja kannab kodus lapsi kasvatades. Kohus aktsepteerib hageja soovi ise määrata, millisteks laste vajaduste rahuldamiseks esmajärjekorras kasutada muuhulgas ka kostjalt saadavat elatusraha. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Hageja võib nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak/allkiri/ Kohtunik 5
(5)