← Eesti

2-07-12389/18

Obsah (9)§313§315§478§552§553§558§559§561§562

1 2 – 07 – 12389 KOHTUMÄÄRUS Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja „01“detsembril 2008.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 07 – 12389 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: IM (M) ava

§313

ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning alaealisele lapsele kätte

§315

ettenähtud korras.

§478

kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord: Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD 2 3 IM (M) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise isalt, VO, alaealise lapse, KO (isikukood: xx), suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealine, KO (isikukood: xx), elas pidevalt avaldaja, IM (M), juures ning oli täielikult IM (M) ülalpidamisel. Alaealise isa, VO, vanema kohustusi ei täitnud, alaealist last, KO (isikukood:

  1. xx)materiaalselt ei toetanud ning tema ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Avalduse kohaselt, kuritarvitas alaealise isa, VO, alkohoolseid jooke, millest tulenevalt ei olnud VO võimeline täitma oma kohustusi alaealise lapse, KO (isikukood: xx), kasvatamisel ning tema eest hoolitsemisel. Avalduse kohaselt lahkus VO pere juurest koheselt peale abielulahutust, kui tema tütar: KO (isikukood:
  2. xx)oli kolme aastane. Peale pere juurest lahkumist ei ole VO juba üle 12 – aasta tundnud oma tütre, KO (isikukood: xx), vastu mitte mingisugust huvi, lapse kasvatamises ei ole osalenud, aga samuti ei ole VO maksnud sama aja jooksul ka elatist oma tütre ülalpidamiseks. Alaealine laps: KO (isikukood:
  3. xx)ei tunne oma bioloogilist isa, VO. Laps peab oma isaks avaldaja, IM (M), abikaasat. Palus avalduse rahuldada. Alaealise isa, VO, kuulati isiklikult ära 26.mail 2008.a. toimunud kohtuistungil. Kuna VO ilmus kohtuistungile alkoholijoobe seisundis ja kohale kutsutud politseitöötajad tuvastasid VO keskmise joobeastme, siis oli kohus sunnitud tsiviilasja arutamise katkestama ning määrama uue kohtuistungi aja. Kohtuistungil anti VO kirjalik kohtukutse kätte allkirja vastu Viru Maakohtu ruumides. Peale kohtukutse kätteandmist viisid politseitöötajad VO Jõhvi Politseijaoskonda täpsema joobeastme väljaselgitamiseks. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, IM (M), asjast puudutatud isiku, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, Allan Valk ning alaealine laps: KO (isikukood: xx), taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtusse mõjuva põhjuseta korduvalt mitteilmunud VO, kellel on kohtukutse käes allkirja vastu ning kes on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohus rahuldas taotluse. Avaldaja, IM (M), palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning võtta VO ära vanema õigused alaealise lapse, KO (isikukood: xx), suhtes. Muu asjast puudutatud isiku, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, Allan Valk, toetas kohtuistungil IM (M) avaldust ja palus avalduse rahuldada. Kohtuistungil asus Allan Valk seisukohale, et VO ei ole võimeline täitma vanema kohuseid, kuna ta kuritarvitab pidevalt alkohoolseid jooke ning on asotsiaalsete eluviisidega. Oma elukoha Kukruse linnaosas on VO muutnud punkriks. VO avaldab oma eluviisidega lapsele kahjulikku mõju, mille tõttu ei saa temal enam lubada 3 4 kasvatada alaealist last: KO (isikukood: xx). VO vanema õiguste äravõtmine on alaealise lapse: KO (isikukood:
  4. xx)huvides. Alaealine, KO (isikukood: xx), selgitas kohtule kohtuistungil, et ta elab ema juures. Oma bioloogilist isa, VO, laps ei tunne. Esimest korda nägi alaealine laps: KO (isikukood: xx), oma bioloogilist ja juriidilist isa 26.mail 2008.a. toimunud kohtuistungil. Palus avalduse rahuldada, kuna ei pea VO oma isaks. Oma isaks peab alaealine laps: KO (isikukood: xx), oma ema, IM (M), abikaasat, VM. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. IM (M) kirjaliku avaldusega (tl.1-2). IM (M) ja VO abielulahutuse tunnistuse fotoärakirjaga (tl.5). KO (isikukood:
  5. xx)sünnitunnistuse fotoärakirjaga (tl.4). IM (M) abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.6). Viru Maakohtu 30.märtsi 2007.a. määrusega (tl.7). Väljatükiga e – maksuameti ja rahvastikuregistri andmebaasist (tl.12-13) VO andmetega. Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kirjaliku arvamusega (tl.28), selle kohta, et VO tuleb ära võtta vanema õigused. Kodukülastuse aktiga (tl.29), mille kohaselt elab VO oma majas, külastuse ajal VO kodus ei olnud. Naabrite sõnul VO kusagil ei tööta, dokumente ei oma ning kuritarvitab sageli alkohoolseid jooke. Jõhvi Politseiosakonna õiendiga (tl.31), mille kohaselt kuritarvitab VO alkohoolseid jooke ja on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. 18.veebruaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.35-36). Alaealise lapse: KO (isikukood:
  6. xx)sünniaktiga (tl.46). 26.mail 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.55-56). Viru Maakohtu määrusega 04.juunist 2008.a. (tl.63). KO (isikukood:
  7. xx)kirjaliku avaldusega kohtule, milles KO (isikukood:
  8. xx)palub kohtudokumendid saata oma ema, IM (M), aadressile. 17.novembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada

§552

sätteid, mille kohaselt kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla – või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla – või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla – või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla – või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.

§553

kohaselt võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku 4 5 esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele.

§558

kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita. Kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.

§559

kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.

§561

kohaselt peab last puudutavas menetluses kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Kohus võib last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel.

§562

kohaselt, kui kohus määrab lapse väljaandmise, võib ta esialgse õiguskaitse korras teha ka määruse lapse isiklikuks kasutamiseks määratud asjade väljaandmise kohta. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §53 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. PkS §54 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel 5 6 kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §58 kohaselt lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 – aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 – aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et IM (M) avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealise isa – VO – alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu ning asotsiaalsete eluviiside tõttu ei ole võimeline kasvatama alaealist last: KO (isikukood: xx), mille tõttu pidas kohus otstarbekaks ja õigeks võtta alaealise isalt, VO, ära vanema õigused. Kohus luges tõendatuks, et VO vanema õiguste äravõtmine alaealise lapse: KO (isikukood: xx) suhtes on lapse enda huvides, kuna oma eluviiside tõttu ning oma isikliku eeskujuga avaldab VO alaealise lapse: KO (isikukood: xx) arengule kahjulikku mõju. Johannes Külaots Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.