← Eesti

2-08-45679/19

Obsah (8)§ 123§ 124§ 29§ 79§ 83§ 73§ 76§ 49

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-45679 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. novembril 2008. a, Jõhvis

) § 8 kohasel vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud asjaoludest ei ilmne, et hageja ja kostja oleksid sõlminud teistsuguse lepingu kui töölepingu.

  1. Kostja poolt kohtule esitatud töölepingust nr 1 nähtub, et kostja juhatuse liige T T sõlmis hagejaga 01.05.2006 töölepinguna vormistatud kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt töötaja asus alates 01.05.2006 tööle raamatupidaja ametikohale põhipalgaga 3387 krooni ja lisatasuga 2890 krooni kuus (tl 8-11). Vaatamata sellise kirjaliku lepingu olemasolule kostja leiab, et töösuhet poolte vahel ei tekkinud, kuna hageja tegelikult tööle ei asunud, töölepingus puudus hageja töö tegemise koht ja hageja töötas samaaegselt mitme teise tööandja juures (sai ajutise töövõimetuse hüvitist, kuid ei esitanud kostjale kordagi haiguslehte), mistõttu tööandjal puudus võimalus anda töötajale tööülesandeid, kontrollida nende täitmist ning tööajanormist kinnipidamist. Kohtuistungil kostja esindaja selgitas täiendavalt, et hagejaga 2006 a. mais sõlmitud tööleping lõppes automaatselt, kuna töötaja ei asunud oma töökohustuste täitmisele.
  2. Kohus leiab, et kostja poolt töösuhte puudumise põhjendamiseks väljatoodud asjaolud hageja ja kostja vahel töösuhete puudumist ei tõenda. Kostja seisukohal, et töötaja mitteasumisel töölepinguga ettenähtud tööle muutub tööleping automaatselt kehtetuks puudub seaduslik alus. Töölepingu kehtetuks tunnistamise alused on ette nähtud

§-s 125, mille kohaselt võib töölepingu tunnistada kehtetuks töövaidlusorgan seaduses ettenähtud alustel ja seaduses ettenähtud isiku hagi põhjal. Kostja poolt viidatud asjaolusid töölepingu kehtetuks tunnistamise alusena

§-s 125 märgitud ei ole. Samuti ei ole käesolevas vaidluses kumbki 4

(6)pool esitanud hagina vormistatud töölepingu kehtetuks tunnistamise nõuet.

§ 123

lg 1 p 1 kohaselt võib tööandja tühistada töölepingu juhul, kui töötaja ei asu lepitud ajaks tööle,

§ 124

kohaselt tuleb töölepingu tühistamine vormistada tööandja kandena töölepingusse, milles näidatakse töölepingu tühistamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, töölepingu tühistamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Kostja poolt esitatud hageja töölepingus sellist kannet ei ole, samuti ei ole kostja töölepingu ühepoolsele tühistamisele oma vastuväidetes hageja nõuetele kordagi viidanud. Töötaja töötamist töölepingu alusel töötaja kasutuses olevates ruumides, samuti töötaja töötamist samaaegselt mitmel töökohal ja haiguse korral haiguslehe esitamist ainult ühele tööandjale (so muule tööandjale kui kostjale) seadus ei keela ning nimetatud asjaolud ei too eraldi või kogumis kaasa töölepingu kehtetuks muutumist. 24.

§ 29

kohaselt töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Kohtule esitatud töölepingu nr 1 ärakirjast nähtub, et kostja seaduslik esindaja T T ja hageja kirjutasid töölepingule alla 01.05.2006 ja töötaja pidi töölepingu p 1.

  1. kohaselt tööle asuma samast kuupäevast, seega loeb kohus hageja ja kostja vahelise töölepingu sõlmituks alates 01.05.2006 (tl 8-10). Kostja väidete vastu-olulisust ja ebajärjekindlust töösuhte puudumise kohta hagejaga kinnitab ka kostja poolt välja-toodud asjaolu, et hageja esitas 04.05.2007 kostjale avalduse enda töölt vabastamiseks alates 01.05.2007 omal soovil (tl 11). Kohus leiab, et see asjaolu tõendab täiendavalt töölepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel.
  2. Töösuhte kestvuse osas on kostja esitanud väite, juhul kui kohus loeb töösuhte tekkimise tõendatuks, et tööleping hageja ja kostja vahel lõppes 01.05.2007, millisest tähtajast soovis hageja omal soovil töölt lahkuda. Kuna hageja seda ei kinnita ja muid tõendeid selles osas ei ole esitatud, ei saa kohus ka sellise kostja väitega nõustuda. Töölepingu lõppemise alused on ette nähtud

§-s 71, mille p 3 kohaselt on üheks töölepingu lõppemise aluseks ka töölepingu lõppemine töötaja algatusel (§-d 79,80,82 ja 85).

§ 79

lg 1 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. Lg 2 kohaselt kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine, teatab töötaja lepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Samas korras võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

§ 83

lg 1 kohaselt etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve, välja arvatud § 80 2. lõikes ettenähtud juhtudel. Lg 3 kohaselt töösuhete jätkumisel pärast etteteatamistähtaja möödumist ei või pooled varem esitatud avalduse alusel töölepingut ühepoolselt lõpetada.

§ 73

lg 1 kohaselt tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. 26. Eeltoodust nähtub, et töölepingu lõpetamine töötaja algatusel on võimalik juhul, kui töötaja on esitanud tööandjale seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu arvesse võttes lahkumisavalduse ja on etteteatamistähtaja möödumisel faktiliselt töölt lahkunud, samuti peab tööandja sellisel juhul vormistama töölepingu lõpetamise kandena töölepingusse kirjalikult. Kohtule esitatud hageja lahkumisavaldusest nähtub, et see on esitatud tööandjale mitte etteteatamisega, vaid tagantjärele. Kohtu hinnangul võib sellist avaldust käsitada töötaja soovina lõpetada tööleping poolte kokkuleppel vastavalt

§ 76. Töölepingu võib lõpetada poolte kokku5

(6)leppel igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Seega töölepingu lõpetamine alates 01.05.2007 oleks olnud võimalik, kui tööandja oleks andnud töötaja tagantjärele koostatud lahkumisavaldusele oma kirjaliku nõusoleku. Sellist nõusolekut asjas esitatud ei ole, mistõttu kohus loeb kostja väite töölepingu lõppemisest alates 01.05.2007 mittetõendatuks.
  1. Kohus nõustub hageja sõlmitud töölepingu kestvuse osas töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud asjaoluga, et viimased tööd tegi hageja kostjale 2007 juulis. Hageja poolt kostjale raamatupidamisteenuse osutamist juulis 2007 on kinnitanud ka kostja. Kohus loeb kostja väite, et raamatupidamisteenust osutas hageja kostjaga sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel, mittetõendatuks. Kokkuvõttes loeb kohus tõendatuks, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 01.05.2006 kuni 31.07.
  2. Eelnevast järeldusest tulenevalt ei saa kohus nõustuda ka kostja väitega, et hageja ei peaks saama kostjalt töötasu.

§ 49

p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kohtuistungil seletas hageja, et ta tegi kohtule 18.10.2008 esitatud arvestuses oma haiguspäevade osas tasaarvelduse ja kostja nõustus sellise ümberarvestusega. Nimetatud hageja arvestuses on näidatud hageja töötasuks perioodi mai 2006 kuni juuli 2007 eest kokku summas 77844 krooni, millest tasutud on 29398 krooni ja tasumisele kuulub 48446 krooni (tl 70-71). Samas kohtuistungil vähendas oma nõuet vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele. Kuna töövaidluskomisjoni otsuse on käesolevas asjas vaidlustanud mitte avaldaja, vaid töölepingu teine pool, saab kohus hageja nõude hindamisel lähtuda ainult töövaidluskomisjoni otsusest, mis kohustas tööandjat maksma hagejale töötasu ajavahemiku november 2006 - juuli 2007 eest, mitte aga perioodi mai 2006 - juuli 2007, nagu on näidanud hageja oma kohtule esitatud arvestuses. Lähtudes hageja arvestusest, milles on arvesse võetud tema haigusperioodid, millisel ajal sai ta töövõimetushüvitise haigekassast, pidi hageja saama perioodi november 2006 kuni juuli 2007 eest töötasu kokku 40182 krooni (2282+1494+6277+1883+3709+6277+6277+6277+5706), millest hageja on kätte saanud (võttes arvesse töövaidluskomisjoni otsusega viivitamatult välja mõistetud kahe kuu töötasu) 29398 krooni. Seega kuulub kostja poolt hagejale täiendavalt tasumisele 10784 krooni

(4018229398), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus I S hagi osaliselt. Menetluskulud
  2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Viktor Brügel Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.