) § 8 kohasel vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud asjaoludest ei ilmne, et hageja ja kostja oleksid sõlminud teistsuguse lepingu kui töölepingu.
§-s 125, mille kohaselt võib töölepingu tunnistada kehtetuks töövaidlusorgan seaduses ettenähtud alustel ja seaduses ettenähtud isiku hagi põhjal. Kostja poolt viidatud asjaolusid töölepingu kehtetuks tunnistamise alusena
§-s 125 märgitud ei ole. Samuti ei ole käesolevas vaidluses kumbki 4
lg 1 p 1 kohaselt võib tööandja tühistada töölepingu juhul, kui töötaja ei asu lepitud ajaks tööle,
kohaselt tuleb töölepingu tühistamine vormistada tööandja kandena töölepingusse, milles näidatakse töölepingu tühistamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, töölepingu tühistamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Kostja poolt esitatud hageja töölepingus sellist kannet ei ole, samuti ei ole kostja töölepingu ühepoolsele tühistamisele oma vastuväidetes hageja nõuetele kordagi viidanud. Töötaja töötamist töölepingu alusel töötaja kasutuses olevates ruumides, samuti töötaja töötamist samaaegselt mitmel töökohal ja haiguse korral haiguslehe esitamist ainult ühele tööandjale (so muule tööandjale kui kostjale) seadus ei keela ning nimetatud asjaolud ei too eraldi või kogumis kaasa töölepingu kehtetuks muutumist. 24.
kohaselt töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Kohtule esitatud töölepingu nr 1 ärakirjast nähtub, et kostja seaduslik esindaja T T ja hageja kirjutasid töölepingule alla 01.05.2006 ja töötaja pidi töölepingu p 1.
§-s 71, mille p 3 kohaselt on üheks töölepingu lõppemise aluseks ka töölepingu lõppemine töötaja algatusel (§-d 79,80,82 ja 85).
lg 1 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. Lg 2 kohaselt kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine, teatab töötaja lepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Samas korras võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
lg 1 kohaselt etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve, välja arvatud § 80 2. lõikes ettenähtud juhtudel. Lg 3 kohaselt töösuhete jätkumisel pärast etteteatamistähtaja möödumist ei või pooled varem esitatud avalduse alusel töölepingut ühepoolselt lõpetada.
lg 1 kohaselt tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. 26. Eeltoodust nähtub, et töölepingu lõpetamine töötaja algatusel on võimalik juhul, kui töötaja on esitanud tööandjale seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu arvesse võttes lahkumisavalduse ja on etteteatamistähtaja möödumisel faktiliselt töölt lahkunud, samuti peab tööandja sellisel juhul vormistama töölepingu lõpetamise kandena töölepingusse kirjalikult. Kohtule esitatud hageja lahkumisavaldusest nähtub, et see on esitatud tööandjale mitte etteteatamisega, vaid tagantjärele. Kohtu hinnangul võib sellist avaldust käsitada töötaja soovina lõpetada tööleping poolte kokkuleppel vastavalt
p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kohtuistungil seletas hageja, et ta tegi kohtule 18.10.2008 esitatud arvestuses oma haiguspäevade osas tasaarvelduse ja kostja nõustus sellise ümberarvestusega. Nimetatud hageja arvestuses on näidatud hageja töötasuks perioodi mai 2006 kuni juuli 2007 eest kokku summas 77844 krooni, millest tasutud on 29398 krooni ja tasumisele kuulub 48446 krooni (tl 70-71). Samas kohtuistungil vähendas oma nõuet vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele. Kuna töövaidluskomisjoni otsuse on käesolevas asjas vaidlustanud mitte avaldaja, vaid töölepingu teine pool, saab kohus hageja nõude hindamisel lähtuda ainult töövaidluskomisjoni otsusest, mis kohustas tööandjat maksma hagejale töötasu ajavahemiku november 2006 - juuli 2007 eest, mitte aga perioodi mai 2006 - juuli 2007, nagu on näidanud hageja oma kohtule esitatud arvestuses. Lähtudes hageja arvestusest, milles on arvesse võetud tema haigusperioodid, millisel ajal sai ta töövõimetushüvitise haigekassast, pidi hageja saama perioodi november 2006 kuni juuli 2007 eest töötasu kokku 40182 krooni (2282+1494+6277+1883+3709+6277+6277+6277+5706), millest hageja on kätte saanud (võttes arvesse töövaidluskomisjoni otsusega viivitamatult välja mõistetud kahe kuu töötasu) 29398 krooni. Seega kuulub kostja poolt hagejale täiendavalt tasumisele 10784 krooni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.