Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt elas J B koos tütre K B´ga oma vanemate A B ja S B´i elukohas Xxx septembrist 2007.a. Alates 21.09.2008.a. viibib J B kinnipidamisasutuses 19.09.2008.a. ja 21.09.2008.a. sooritatud varguste eest. J B on üksikvanem. K sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta. J B ei olnud rasedusega arvel ning raseduse ajal tarvitas narkootilisi aineid. A B väitel alustas J septembris 2007.a. võõrutusravi, kuid mais 2008.a. katkestas ravi A B sõnul on K juba sünnist saadik olnud peamiselt tema ja abikaasa S B´i hoolitsusel. 18.09.2007.a. toimunud kodukülastusel kinnitas J lastekaitsetöötajatele, et tegeleb K kasvatamisega ja alustab vanemate abiga võõrutusravi. Hiljem aga pöördus J varasemate harjumuste juurde: loobus võõrutusravist, veetis aega väljaspool kodu oma tuttavatega ja pani toime vargusi. Seega ei hoolitsenud ta vajalikul määral K eest. A B väitel kulutas J vanemahüvitise ja peretoetuse kiiresti enda tarbeks. 20.10.2008.a. peatati Haaberesti linnaosa vanema korralduse J B´le vanemahüvitise ja peretoetuse maksmine ning jätkati peretoetuse maksmist A B´le. Käesoleval ajal elab K vanavanemate A ja S B´i juures nende 3-toalises kõigi mugavustega korteris Xxx. A B on loonud K´le väga head kasvatus- ja arengutingimused. Eestkosteasutus leiab, et A B on K eestkostjana sobiv. Avaldaja palub määrata K B eestkostjaks A B. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik A B on avaldanud tlk 7 avalduses, et on nõus enda määramisega K B eestkostjaks, mida kinnitas puudutatud isik ka 02.12.2008.a. toimunud kohtuistungil. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. K B on jäänud vanemliku hoolitsuseta. J B on narkosõltlane. SA Tallinna Lastehaigla xxx.a. teatisest nähtub, et K hospitaliseeriti 29.08.2007.a. erakorralisena lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonda. Ema rasedusega arvel ei olnud, on tarvitanud narkootilisi aineid. Esimesel eluaastal on lapse kasv ja areng toimunud siiski probleemideta. Seejuures on ema tagasiside lapse kohta olnud ebaadekvaatne, ka ei ilmunud ta lapsega ettenähtud aegadel arsti juurde. Lapse emapoolse vanaema A B kinnitusel alustas J B pärast lapse sündi küll võõrutusravi, kuid see ei kestnud kaua ja J jättis ravi pooleli. Käesoleval ajal viibib J B vangistuses. Ta on korduvalt toime pannud vargusi ning ka käesoleval kannab karistust Harju Maakohtu 20.09.2008.a. otsuse alusel varguste eest. Eelduslikult peaks J.B ennetähtaegselt vabanema 18.detsembril 2008.a. K elab oma emapoolsete vanavanemate A B ja S Bi kasvatusel. Eestkostjaks taotletava A B kinnitusel ei saa ta last usaldada Jle viimase ettearvamatu käitumise tõttu narkootikumide tarvitamise tagajärjena. Ta ei keela küll tütrel lapsega suhelda, kuid üksi teda K ei jäta. Kevad-suvel oli juhus, kui J B võttis narkojoobes olles vanaemale ütlemata lapse ning lahkus temaga teadmata kohta. Siis otsis nii last kui ema politsei, hiljem selgus, et ema oli koos lapsega teiste narkosõltlaste seltskonnas. Lapse esindaja leiab, et narkootikumid tarvitamisega kaasneva ebastabiilsuse tõttu, samuti käesoleval ajal vangistuses viibimise tõttu ei ole J B võimeline pakkuma oma aastasele tütrele turvalist kodu ja adekvaatset hoolitsust. Kuna K B on alaealisena jäänud vanemliku hoolitsuseta tema emast sõltuvatel asjaoludel, on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. Eestkosteasutus taotleb määrata eestkostjaks A B. A B on andnud selleks oma nõusoleku. A B eestkostjaks hakkamisega on nõustunud A B abikaasa S B ning nende poeg Aleksei B. Lapse esindaja leiab, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele parimal viisil. Pere koduks on 3-toaline heakorrastatud korter Tallinnas Xxx, kus on olemas kõik lapse arenguks vajalik ning seal on tagatud talle stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Lisaks lapsele ja A B elavad seal veel vanaisa S ja onu Aleksei ning vangistusest vabanemisel ka lapse ema J B. Pere suhtumine tüdrukusse on väga südamlik ja hoolitsev, emotsionaalne lähedussuhe silmnähtav. A B poolt korraldatuna on K igapäevane elu praegu sellise stabiilsusega, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Kuna pärast eestkoste seadmise lahendamist jääb laps elama samasse kohta, ei too eestkoste seadmine alaealise üle tema senises elukorraldusse muudatusi. A B töötab kokana kohvikus Kadriorg ning tema tööaeg on graafikujärgne ning päevasel ajal. S B töötab postitöötlejana AS-s E P , tema tööaeg on põhiliselt öösiti. Sel viisil on korraldatud ka K hoidmine, päevasel ajal vanaisa poolt või vabadel päevadel vanaema poolt. 19-aastane poeg A B õpib . Ka onu suhted lapsega on väga head, Aleksei mängib palju lapsega ja mõistab hukka J B käitumise. Alaealise esindaja on veendumusel, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on käesoleval ajal põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega. A B kasvatusel elades on K tagatud hoolitsuse adekvaatsus. A.B täidab K suhtes vanema kohuseid juba mõnda aega, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Oma isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Haabersti Perearstikeskuse tõendist nähtub, et A.B on terve ega põe kroonilisi haigusi. Seega puuduvad andmed, mis takistaksid A.B määramist eestkostjaks. Eestkoste seadmine K B üle on alaealise huvides, vajalik asjaajamiseks ja tema huvide, s.h. varaliste huvide, kaitseks ning tema elu korraldamiseks. Esindaja leiab, et K B võiks 7- aastaseks saamisel eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni või selle ekvivalendis. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuosakonna xxx.a. koostatud sünniakti nr xxx kohaselt on K B emaks J B. Isa kohta kanne puudub. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealine K B kasvanud ja olnud oma vanaema A B ja tema abikaasa S B´i juures ja hoolitsusel sünnist saadik. Alates 21.09.2008.a. on K B ema J B viibinud kinnipidamisasutuses. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatu isiku, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele K B´le eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse ema hoolimatuse tõttu ja suutmatuse tõttu last kasvatada, on lapsele K B´le jäänud tagamata vanemate elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud tema emapoolne vanaema. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Puudutatud isik A B on avaldanud tlk 7 avalduses, et on nõus enda määramisega K B´le eestkostjaks, mida kinnitas puudutatud isik ka 02.12.2008.a. toimunud kohtuistungil. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning A B soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise K B huvides on määrata talle eestkostjaks A B. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud emast sõltuvatel põhjustel ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud tema emapoolne vanaema A B, on alaealise huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et A B on sobilik täitma K B eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata K B eestkostjaks A B, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt
lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on K B natuke vanem kui 1-aastane ega või teha mingeid tehinguid. Kohus leiab, et lapse 7-aastaseks saamisel võib laps eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.