KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-50487 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O.K. avaldus laste elukoha kindlaksmääramiseks ja

) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. 20. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. 21.

§ 28

kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega. 22.

§ 3lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid.

Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (

§ 28). 23. Pk

S § 51 kohaselt lahendab vanemate vaidluse laste elukoha üle kohus.

1. Avaldaja ja puudutatud isiku selgitustest nähtub, et nad ei suhtle omavahel. Ilmselt tuleneb mittesuhtlemine abielu purunemisest. Samas on positiivne see, et avaldaja ei tee laste emale takistusi lastega suhtlemisel ning kumbki vanematest ei heida teisele vanemale ette laste kasvatamisega seonduvat. Kohus märgib vanematele, et mõlemad vanemad on suutelised tagama lastele turvalise elu ja kodusoojuse, kohtul pole kummalegi vanemale ette heita seda, et nad ei täidaks korrektselt vanema kohustusi. Mõlemad vanemad omavad häid isiksuslikke eeldusi laste kasvatamiseks ning, mis peamine, on kõrgelt motiveeritud olema head lapsevanemad. Laste normaalse ja stabiilse arengu seisukohalt on vajalik, et lapsed saaksid piisavalt suhelda nii ema kui isaga. Kohus märgib siiski, et mõlema vanema teineteist respekteeriv ja vastastikku lugupidav suhtumine ning valmisolek kompromissideks toob positiivse muudatuse. Vanemad peavad üle 5 saama abielu purunemise kriisist ja hakkama ka omavahel suhtlema küsimustes, mis puudutavad laste kasvatamist, hooldust ja tulevikku. Laste huvides peaksid vanemad püüdma kasvatusküsimustes kõrvale jätta erimeelsused ja vastastikused solvangud, austama teise vanema poolt kasvatusküsimustes tehtud otsustusi. Lahendada vaidlused laste kasvatus- ja hooldusõiguse üle kokkuleppel ja teha laste huvides kompromisse on lapsevanemate perekonnaseadusest tulenev kohustus.
2. PkS § 49 ja § 50 tulenevalt otsustavad vanemad, kuidas on parem ja lapse huvides õiglasem alaealiste laste elu korraldada ning seaduse mõtte kohaselt teevad seda vastastikusel kokkuleppel (vanemate võrdne kasvatusõigus tähendabki olulistes kasvatusküsimustes omavahel kokkuleppimist). Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, läheb vastav otsustusõigus seadusest (PkS § 52) tulenevalt üle kohtule, kes siis otsustab seaduse ja südametunnistuse järgi, kuidas lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest. TsMS § 477 lg 4 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Seega lapse ärakuulamine perekonnaasjas tähendab, et kohus võtab arvesse lapse arvamust ulatuses, milles ta seda põhjendatuks peab (TsMS § 559 lg 2 järgi tuleb anda lapsele võimalus seisukoha avaldamiseks), kuid teeb otsustuse kõigi asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt kogumis, olemata seotud ühegi menetlusosalise seisukohaga eraldi võetuna.
3. Kohus leiab, et laste huvidega on kõige paremini kooskõlas, kui laste elukoht jääb praeguseks, so laste isa juurde. Kohus ei pea õigeks ka laste eraldamist selliselt, et noorimad lapsed jääksid elama koos emaga ja vanem poeg koos isaga. Kohus nõustub avaldaja, eestkosteasutuste ja laste esindajaga, et laste huvides on kõige parem praegusel hetkel mitte muuta nende harjumuslikku ja igapäevast elukorraldust. Lapsed on vanemate lahkuminemust niigi häiritud ning elukoha, kooli ja lasteaiavahetus tekitaks lastele veelgi rohkem ebamugavust. Laste äratoomine tavapärasest keskkonnast võivad muuta lapsed kinnisteks ja ebastabiilseteks. Lapsed vajavad selgelt määratletud kodu, kusjuures laste huvide ja vajadustega tuleb arvestada. Nii M. kui ka H.-G. peavad oma koduks Iisakut, laste arvamuse kohaselt käivad nad Paides emal külas. Kohtu arvates ongi lapsed kõigepealt lähtunud sellest, mida nad peavad koduks ja kus nende kodu on, mitte aga pole teinud valikuid vanemate vahel. Lapsed on rahul ka sellega, et ema on aidanud kokkusaamisi ema ja laste vahel lihtsaks ja meeldivaks teha.
4. Puudutatud isiku kodust äraoleku aeg on olnud piisavalt pikk ning selle aja jooksul on avaldaja näidanud, et ta on vastutustundlik lapsevanem ning on saanud laste elukorraldusega hästi hakkama.
5. Kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra lastega. Puudutatud isikul, laste emal on õigus võtta lapsed enda juurde nädalavahetustel kahel korral kuus ning laste koolivaheaegadel (jõuluvaheajal ja kevadvaheajal). E. K.(K.) puhkuse ajal ja laste suvevaheajal viibivad lapsed ema juures vanemate omavahelisel kokkuleppel. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib eelnimetatud korda alati muuta. Kohus märgib O. K., et vanem, kelle juures lapsed on, ei või takistada teist vanemat lastega suhtlemast. MENETLUSKULUD
6. Menetlusosalised teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Kohtunik 6