← Eesti

2-04-1506/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2007 Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1506 Tsiviilasi VB hagi O B vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja VB, isikukood xxx, elukoht xxx, seaduslik esindaja esindajad pankrotihaldur Peeter Allikvere, esindajad Ervin Nurmela ja Dragon Perovic Kostja O B, isikukood xxx, elukoht xxx, esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Kohtuistungi toimumise aeg 02.05.2007 Vaheotsus ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks. RESOLUTSIOON Lugeda VB ja O B ühisvaraks järgmised asjad: Dresdeni vaas, Viini vaasid (2 tk) ja Viini taldrikud (8 tk), portselanalusega laualamp, mööbligarnituur, puhvetkapp, kabinetimööbel ja pronksalusega laualampmaal, Petrus van Schendeli maal „Öine turg, maal Jeesus Kristus, .Jean-Babtiste Greuze maal „Neiule portree“, Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia, Konstantin Makovski maal, Ivan Aivazovski maal, Ivan Šiškini maal metsasüžeega ja Ivan Šiškini gravüürid, Louis Biloul aktimaal, ikoonide kollektsioon 24 ikooni ja 16 ikooni, ikoonid Jumalaema (17 saj Stroganovskije pismena), Imetegija Püha Nikolai (19 saj lõpp, Palekh koolkond), Kõikehoidja (19 saj Palekh koolkond), Jumalaema (19 saj Palekh koolkond), Spas (19 saj, Mstera), Jumalaema Kzanskaja (18 saj, Palekh koolkond), Jumalaema Feodorovskaja (19 saj Moskva töökoda), Uspenije Bogoditsõ, kaks antiikpüstolit , kaks samurai mõõka , kaks Faberge hõbedast küünlaja, antiikkell mustas graniitkorpuses , pronksist skulptuur „Karu“,. Faberge hõbevaas, vanaaegne jahipüss ja Faberge hõbekujukesed 8 tk. ja elevandiluust kepp; Sõiduautod Xxx registrimärgiga xxx ja Xxx, registrimärgiga xxx; Xxx asuv „J ” kinnistu, Harju maakohtu kinnistusregistri nr xxx; Xxx asunud „J I” kinnistu, Harju maakohtu kinnistusregistri nr xxx, võõrandamisest 2-04-1506 saadud raha 1 274 000 krooni; 1/3 osa kinnistu xxx Tallinn, Harju maakohtu kinnistusregistri nr xxx, xxxmõttelisest osast ja 1/3 osa kinnistu xxx Tallinn xxx mõttelise osa võõrandamisest saadud rahalised vahendid; 03.07.1995 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel võetud rahaline kohustus summas 5 000 000 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Ringkonnakohus võib kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluse, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja ja kostja olid abielus 05.10.1994 kuni 26.06.

  1. Poolte abielulised suhted lõppesid 30.11.
  2. Hageja ja kostja esimene abielu kestis 06.11.1982 kuni
  3. 30.11.1999 esitas kostja kohtule hagi ühisvara jagamiseks, kohus kinnitas poolte kokkuleppe 16.05.2003 tehtud määrusega ja lõpetas tsiviilasja menetluse. 13.10.2004 esitas hageja pankrothaldur kohtule hagi ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu 3.10.2006 otsusega tsiviilasjas 3-2-1-77-06 tunnistati kehtetuks poolte vahel 02.05.2003 sõlmitud ühisvara jagamise kokkulepe. Tallinna linnakohtu 07.10.2004 otsusega kuulutati välja hageja pankrot ja pankrotihalduriks määrati Peeter Allikvere. Poolte vahel on vaidlus nii ühisvara koosseisu kui ka selle väärtuse osas ning ühisvara jagamise ettepaneku suhtes. Kostja on sitanud ka hagi aegumise vastuväite. Pooled on nõustunud kohtu ettepanekuga tuvastada ühisvara koosseis vaheotsuse tegemisega. Poolte vahel on vaidlus nii ühisvara koosseisu kui ka selle maksumuse osas. Väidetava ühisvara moodustavad kunstiväärtused ja kinnisasjad, mille väärtuse hindamiseks on vajalik läbi viia ekspertiis. Ekspertiisi maksumus võib vaidluses kujuneda märkimisväärseks. Kohus leiab, et ekspertiisi tegemine kõigi vaidlusaluste esemete suhtes võib paisutada menetluskulud liigselt suureks ,juhul, kui ekspertiis teostatakse ka selliste esemete suhtes, mille koht kohus hilisemalt asuks seisukohale, et need ei kuulu ühisvara hulka. Kohus leiab samuti, et ühisvara koosseisu kindaks määramine võib soodustada poolte vahel kompromissi sõlmimist. Vaheotsuse tegemisel on otstarbekas käsitleda ka kostja poolt välja toodud aegumise vastuväidet. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja esitas 03.11.2004 kohtule hagiavalduse, milles palus jagada poolte abielu ajal soetatud ühisvara. Kostja poolt kohtule esitatud ühisvara jagamise hagis tsiviilasjas 2/4/28-7654/99 loobus kostja 25 eseme osas ühisvara jagamisest ning kohus võttis 26.03.2001 määrusega loobumise vastu. Hageja esitas 01.05.2001 täiendava nimekirja ühisvarast, samade 25 eseme osas, millest kostja oli loobunud, ning palus ühisvara jagada ja 17.09.2001 esitas hageja vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kokkuleppe kinnitamise määrusega jagati 16.05.2003 ühisvaraks olevad kinnistud ja xxx asuv hoone, sama määrusega võttis kohus vastu ka hageja loobumise vastuhagist ühisvara jagamiseks. Kostja hagis ja hageja vastuhagis toodud ühisvara jäi seega jagamata. Kostja on pärast kokkuleppe kinnitamist müünud Petrus van Schendeli maali „Öine turg” ja samuti on jagamata kostja kontol olnud rahalised vahendid. Hageja leiab, et ühisvara jagamise aluseks olevad asjaolud on muutunud, sest seoses hageja pankrotiga on vaja võlausaldajate huvide kaitseks jagada poolte ühisvara. Halduril on õigus 1 2

(8)2-04-1506 aasta jooksul nõuda ühisvara jagamist PankrS § 122 lg 1 alusel. Pooled on tsiviilasjas 2/4/28-7654/99 kinnitanud, et poolte ühisvaraks on: 1. Viini vaasid (2
  1. tk)ja Viini taldrikud (8 tk), mis võõrandati 22.08.2000 hinnaga 128 000 krooni; 2. Petrus van Schendel maal „Öine turg“ nimetatud ka kui „Turuplats kuuvalguses“ ja Madalmaade turg“ Sothebys oksjonil võõrandamisest saadud rahalised vahendid ehk 2 415 299,25 krooni; 3. Dresdeni vaas; 4. Portselanalusega laualamp; 5. Mööbligarnituur; 6. Puhvetkapp; 7. Kabinetimööbel; 8. Laualamp pronksalusega; 9. Cartie käekellad (2 tk); Hageja leiab, et poolte ühisvaraks on ka kostja nimel Union Bank of Switzerland arveldusarvetel olnud rahalised vahendid abielusuhete lõppemise seisuga. 21.02.2005 esitatud hageja vastuses leiab hageja, et poolte ühisvaraks on sõiduauto Xxx reg.märk xxx. 16.03.2006 esitatud seisukoha järgi on lisaks eeltoodule poolte ühisvaraks ka 10. Sõiduauto Xxx reg.märk xxx; 11. Sõiduauto XXXreg.märk xxx; 12. xxxTallinn hoone võõrandamisest saadud rahalised vahendid, müügihind 3 600 000 krooni; 13. Abielu kestel perekonna huvides võetud kohustused. Ostu-Müügileping, mille sisuks oli Xxx asuva J kinnistu omandamine, rahaline kohustus 5 000 000 krooni. Kohtule 12.10.2006 esitatud täiendava avalduse järgi on poolte ühisvaraks ka ehitis asukohaga xxx Tallinnas ning kinnistud „J ” Harju maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa 4606 ja „J I” Harju maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa 4607. Kostja poolt välja toodud maal Jeesus Kristus, Jean-Babtiste Greuze maal „Neiule portree“, Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia, Konstantin Makovski maal, Ivan Aivazovski maal, Ivan Šiškini maal metsasüžeega, Ivan Šiškini gravüürid, elevandiluukepp, Louis Biloul aktimaal, ikoonide kollektsioon, kaks antiikpüstolit, kaks samurai mõõka, kaks Faberge hõbedast küünlaja, antiikkell mustas graniitkorpuses, skulptuur „Karu“, Faberge hõbevaas, vanaaegne jahipüss ja Faberge hõbekujukesed (8
  2. tk)ei ole poolte ühisvara. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud esemed oleksid poolte abielu ajal soetatud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja on oma nõude esitamisega hilinenud, pankrotihalduri hagi on aegunud. Kostja arvates on poolte ühisvaraks järgmine vara: 1. Viini vaasid 2 tk, viini taldrikud 6 tk, kostja poolt võõrandatud 128 000 krooni eest; 2. Dresdeni vaas ja laualamp portselanalusega, mis ei ole säilinud;. 3. Pronksalusega laualamp; 4. Mööbligarnituur; 5. Kabinetimööbel ; 6. Puhvetkapp; 7. Petrus van Schendel maal „Öine turg“; 8. Maal Jeesus Kristus; 9. Jean-Babtiste Greuze maal „Neiule portree“; 10. Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia; 11. Konstantin Makovski maal; 3
(8)2-04-1506
  1. Ivan Aivazovski maal;
  2. Ivan Šiškini maal metsasüžeega;
  3. Ivan Šiškini gravüürid;
  4. Elevandiluukepp;
  5. Louis Biloul aktimaal;
  6. Ikoonide kollektsioon 24 ikooni ja 16 ikooni;
  7. Jumalaema (17 saj Stroganovskije pismena);
  8. Imetegija Püha Nikolai (19 saj lõpp, Palekh koolkond);
  9. Kõikehoidja (19 saj Palekh koolkond);
  10. Jumalaema (19 saj Palekh koolkond);
  11. Spas (19 saj, Mstera);
  12. Jumalaema Kzanskaja (18 saj, Palekh koolkond);
  13. Jumalaema Feodorovskaja (19 saj Moskva töökoda);
  14. Uspenije Bogoditsõ;
  15. Kaks antiikpüstolit;
  16. Kaks samurai mõõka;
  17. Kaks Faberge hõbedast küünlaja;
  18. Antiikkell mustas graniitkorpuses;
  19. Skulptuur „Karu“;
  20. Faberge hõbevaas;
  21. Vanaaegne jahipüss;
  22. Faberge hõbekujukesed 8 tk;
  23. Sõiduauto Xxx reg.märk xxx;
  24. Sõiduauto Mercedes 230 reg.märk 944 TPP;
  25. Sõiduauto Xxxreg.märk xxx;.
  26. AS I aktsiad nimiväärtuses 4972500 krooni;
  27. Hoone xxxTallinnas võõrandamisest saadud rahalised vahendid, müügihind 30 000 000 krooni; Kostja leiab, et poolte ühisvaraks ei olnud Petrus van Schendeli maal „Madalmaade turg” või „Turuplats kuuvalguses”, mis võõrandati Sothebys oksjonil, sest see kuulus A.L . Maalid „öine turg” ja „Turuplats kuuvalgel” on erinevad teosed. xxxasuva elamu omandas kostja vallasasjana enne abielu, Union Bank of Switzerland arvelduskontodel olnud rahalised vahendid omandas kostja samuti enne abielu. Kostja muutis oma seisukohta Cartie kellade suhtes ning leidis, et need on samuti soetatud ajal, mil poolte vahel ei olnud abielusuhteid. xxx hoone kinnistas kostja pärast abielusuhete lõppemist, ühisvaraks sai olla vaid hoone mitte kinnistu. Hoone omandati suures osas kostja lahusvara arvelt. Kostja võõrandas „J I” kinnistu pärast abielusuhete lõppemist turuhinna eest. Ühisvaraks on ka xxx hoone võõrandamisest saadud 30 000 000 krooni. Kostja omandas xxxhoone ja sõiduauto xxx enne abielu sõlmimist ja need on kostja lahusvara. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulas kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukoha, tunnistajate ütlused ning uuris kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, selgitamaks välja poolte ühisvaraks olevad esemed. PankrS § 122 lg 2 järgi saab pankrotihaldur esitada hagi ühisvara jagamiseks ühe aasta jooksul alates pankroti väljakuulutamisest. Hageja pankrot kuulutati välja Tallinna linnakohtu 07.10.2004 otsusega. Hagejaks on pankrotivõlgnik ning hagi esitati 03.11.
  28. Kostja vastuväited selle kohta, et 17.10.2006 esitatud hagi täiendust ei tuleks menetleda, kuna nõue 4
(8)2-04-1506 täienduses esitatud vara jagamiseks on aegunud PankrS § 122 lg 2 järgi, ei ole õige. Hageja on hagi esitanud 03.11.2004 nõudega jagada poolte abielu ajal soetatud ühisvara. Vara nimekirja täiendamine ei ole käsitletav uue nõude esitamisena, sest üheks ühisvara jagamise hagi menetlemise käigus tuvastatavaks asjaoluks on välja selgitada, milline abielu ajal soetatud vara on käsitletav ühisvarana ja milline lahusvarana. Kohus leiab, et hageja nõue 17.10.2006 hagi täienduses nimetatud vara jagamiseks ei ole aegunud. Vastavalt PerekS § 14 lg 1 ja § 18 lg 2 on abielu ajal soetatud ühisvaraks abielu suhete ajal soetatud vara. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte abielulised suhted lõppesid 30.11.
  1. Kohus leiab, et ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda abielu suhete lõppemise ajast 30.11.
  2. Seega võib poolte ühisvaraks olla vara, mis on omandatud perioodil 05.10.1994 kuni 30.11.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ühisvaraks on Dresdeni vaas, Viini vaasid (2 tk) ja Viini taldrikud (8 tk), mis võõrandati 22.08.2000 hinnaga 128 000 krooni, portselanalusega laualamp, mööbligarnituur, puhvetkapp, kabinetimööbel ja pronksalusega laualamp. Vaidlust ei ole ka sõiduautode Xxx registrimärgiga xxx ja Xxx, registrimärgiga xxx kuulumise üle ühisvarasse. Vaidlust ei ole selle üle, et J kinnistu kuulus poolte ühisvarasse. Tunnistaja D.A ütluste järgi asusid ikoonid, mille pildid on kohtul esitatud, ja Bilouli aktimaal poolte ühises elukohas xxx Tallinnas. Tunnistaja A.B ütluste järgi asusid xxx elamus ka maal Jeesus Kristus, Jean-Babtiste Greuze maal „Neiule portree“, Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia, Konstantin Makovski maal, Ivan Aivazovski maal, Ivan Šiškini maal metsasüžeega ja Ivan Šiškini gravüürid, Louis Biloul aktimaal, samurai mõõgad ja pronksist karu skulptuur. Tunnistaja T.Grigorjuki ütluste järgi asusid xxxmajas mõõgad ja püstolid, graniitkivist kell, karu skulptuur, Faberge hõbekujud. Sama kinnitab ka tunnistaja L.B , kelle ütluste järgi olid poolte ühisese elukohas hõbedased küünlajalad, huliselt vanaaegseid relvi ja kujukesi, ikoone, maale. N.M koostatud ikoonide nimekirjast, mis koostati 12.09.2005 toimunud eelistungi protokollis hageja esindaja A.Pihlaku väidete kohaselt 14.02.2000 hageja poolt xxx elamust ära viidud ja N.M le hoiule antud esemetest, järeldab kohus, et nimetatud ikoonid asusid poolte ühises elukohas xxx kuni 14.02.
  4. Tunnistaja N.M ütluste järgi ei mäleta ta milliseid kunstiesemeid ta poolte ühises elukohas nägi. Kohus leiab, et mittemäletamist ei saa käsitleda selliselt, et teisi kunstiesemeid poolte kodus ei olnudki. Hageja väited selle kohta, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalused esemed kuulusid ühisvarasse ja seetõttu ei olegi tegemist ühisvaraga, ei ole õige. Hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus tõendada, et vaidlusalused esemed ei ole ühisvara. Hageja on tsiviilasjas 2/4/28-7654/99 vastuhagis leidnud, et vaidlusalused esemed on poolte ühisvara. Vastuhagi ei saa küll käsitleda TsMS § 231 lg 2 mõttes omaksvõtuna, kuid tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõtte kohaselt peavad hagiavalduses välja toodud asjaolud olema tõesed. Hageja ei ole eitanud asjaolu, et nimetatud esemed olid olemas ja asusid poolte ühiseks elukohaks olnud elamus. Tsiviilasja 2/4/28-7654/99 menetlemise käigus on pooled esitanud nõude jagada ühisvarana ka Petrus van Schendeli maal „Öine turg”. Maal on ühisvarana esitatud hagiavalduse täienduses, mis esitati pärast Petrus van Schendeli maali „Turuplats kuuvalgel” või „Madalmaade turg” müüki oksjonil. Tunnistaja A.B ütluste järgi oli pooltel kaks Petrus van Schendel maali. Tunnistajad D.A ja N.M , kes mõlemad on ala asjatundjad, on andnud vastupidise sisuga ütlusi selle kohta, et Petrus van Schendeli tööd on haruldased. Asjaolu, kas Petrus van Schendeli tööd on haruldased või mitte, ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtis, sest ei välista võimalust, et pooltel oli kaks kunstniku teost. Petrus van Schendel on 19.sajandi maalikunstnik, kes spetsialiseerus ühele kindlale maalisüžeele (hämaralt valgustatud turg), oli viljaks maalija ja 5
(8)2-04-1506 ajaline distants tema teoste loomise ja tänapäeva vahel ei ole märkimisväärselt suur. Kohus leiab, et poolte ühisvaraks tuleb lugeda ka Petrus van Schendeli maal „Öine turg”. Vallasasjade puhul eeldatakse valduse omaja omandiõigust. Hageja ei ole tõendanud vastupidist, et valduse omajal puudus omandiõigus nimetatud esemetele. Analüüsides kogumis kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et poolte ühisvaraks olid maal Jeesus Kristus, .Jean-Babtiste Greuze maal „Neiule portree“, Rubensi maali „Kukutamine põrgusse“ koopia, Konstantin Makovski maal, Ivan Aivazovski maal, Ivan Šiškini maal metsasüžeega ja Ivan Šiškini gravüürid, Louis Biloul aktimaal, ikoonide kollektsioon 24 ikooni ja 16 ikooni, ikoonid Jumalaema (17 saj Stroganovskije pismena), Imetegija Püha Nikolai (19 saj lõpp, Palekh koolkond), Kõikehoidja (19 saj Palekh koolkond), Jumalaema (19 saj Palekh koolkond), Spas (19 saj, Mstera), Jumalaema Kzanskaja (18 saj, Palekh koolkond), Jumalaema Feodorovskaja (19 saj Moskva töökoda), Uspenije Bogoditsõ, kaks antiikpüstolit , kaks samurai mõõka , kaks Faberge hõbedast küünlaja, antiikkell mustas graniitkorpuses , pronksist skulptuur „Karu“,. Faberge hõbevaas, vanaaegne jahipüss ja Faberge hõbekujukesed 8 tk. ja elevandiluust kepp. Kohtule esitatud ARK 21.03.2000 kirjast (asub tsiviilasja nr 2/4/28/7654/99 toimikus lk 89) nähtub, et enne abielusuhete lõppemist on võõrandatud sõiduauto Mercedes 230 registrimärgiga 944 TPP. Kohus leiab, et nimetatud vara kuulus küll ühisvarasse, kuid on võõrandatud enne abielusuhete lõppemise aega ja seetõttu ei saa seda käesolevas vaidluses jagada, sest pooltel puudus omandiõigus nimetatud varale abielusuhete lõppemise ajal. Hageja omandas 10.12.1997 AS I aktsiad ning seega on tegemist poolte ühisvaraga. Vaidlust poolte vahel selles osas ei ole. Kostja möönab, et aktsiad on vähemalt osaliselt võõrandatud abielu ajal. Kohus leiab, et aktsiate võõrandamine on tõendatud kohtule esitatud Tallinna panga kviitungiga. Kohus ei saa jagada ühisvarana vara, mis on abielu ajal võõrandatud. Vallasasjade võõrandamisel eeldatakse abikaasa nõusolekut PerekS § 17 lg 3 järgi. Poolte ühisvaraks oli abielusuhete lõppemise seisuga ka xxx elamu vallasasjana. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vallasjana ei ole hoone säilinud. Kostja ostis hoone aluse maa ja kinnistas selle pärast kohtuliku kokkuleppe sõlmimist. Kohtulik kokkulepe on tunnistatud kohtuotsusega kehtetuks. Läbi erastamismenetluse on kinnisasja omanikuks võimalik saada isikul, kes on hoone kui vallasasja omanik. Hoone kui vallasasja omanikuks olid pooled st tegemist oli ühisvaraga, järelikult oleks pooltel olnud õigus saada ka kinnistu omanikeks ühisomanikena. Kohtule esitatud kostja Union Bank of Switzerland pangakonto väljavõttest tl 158-159 ja tl 541-543 nähtub, et enne abielu sõlmimist avatud pangakontolt on kostja xxx hoone ostmiseks üle kandnud oma rahalisi vahendeid summas 2 000 000 krooni, mis moodustab 14.01.1997 AS Vare ja hageja vahel sõlmitud xxx ostu-müügilepingu alusel 2/3 ostusummast. Kohus leiab, et xxx kinnistu puhul on 1/3 osas tegemist poolte ühisvaraga, mis kuulub jagamisele. Kinnistu mõtteline osa suuruses xxx võõrandati 03.08.2004, seega on ühisvaraks võõrandamisest saadud raha ning xxx mõttelises osas kinnistu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et J I kinnistu omandati abielu ajal. Kohtule esitatud 17.06.2004 müügilepingust nähtub, et kinnistu on müüdud hinnaga 1 274 000 krooni. Hageja väited selle kohta, et J I kinnistu tuleb hinnata ühisvara jagamise seisuga ja jagada siis hindamisel saadud kinnistu väärtus, ei ole õige. Kostja võõrandas kinnistu pärast kohtuliku kokkuleppe sõlmimist, seega ei ole ühisvarana omandatud vara käesoleval ajal säilinud ning ühisvarana on käsitletav võõrandamisest saadud raha. 6
(8)2-04-1506 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et „J ” kinnistu omandati abielu ajal ja on poolte ühisvara. 03.07.1995 sõlmitud ostu-müügilepingust nähtub, et kinnistu ostusumma tuleb tasuda osamaksetena. Kostja väide selle kohta, et rahaline kohustus ei ole võetud perekonna huvides, ei ole õige. Kui kostja nõustub asjaoluga, et vara, mis omandati on ühisvara, siis on ka rahasumma, millega ühisvara eest tasuti perekonna huvides võetud rahaline kohustus. PerekS § 19 lg 2 p 4 järgi võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvelt. Tõendada tuleb neid asjaolusid sellel abikaasal, kes väite esitab. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et xxx asunud elamu omandas kostja vallasasjana enne abielu ja maa kinnistati pärast abielu suhete lõppemise aega. Tunnistaja R.M ütluste järgi renoveeriti xxx elamu abielu ajal suures ulatuses, mille käigus suurenes oluliselt hoone maht. Renoveerimistööde käiku jälgisid ja renoveerimistöödega tegelesid mõlemad abikaasad. Kohus leiab, et tööna tuleb PerekS § 19 lg 2 p 4 mõttes käsitleda eelkõige sellist tööd, kui hageja ise oleks füüsiliselt teostanud ehitustöid, oleks AÕS § 106 mõttes kostjale kuulunud vallasasja ümbertöötanud või AÕS § 107 mõttes kostjale kuuluvat vallasvara oma rahaliste vahendite arvelt omandatud varaga seganud või ühendanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ehitustööd teostati tema rahaliste vahendite arvelt. Hageja on esitanud seisukoha, et Cartie kellade suhtes on kostja omaks võtnud, et tegemist on ühisvaraga ning hageja ei ole nõus omaksvõtu tagasivõtmisega, samuti ei ole kostja põhjendanud, milles seisneb tema eksimus omaksvõtu esitamisel TsMS § 231 lg 2 ja 3 järgi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa rakendada TsMS § 231 lg 3 sätteid. Kostja esitas omaksvõtu 20.12.2004 esitatud kostja vastuses. Vastuse esitamise ajal kehtinud TsMS redaktsioon ei sisaldanud käesoleval hetkel kehtivas TsMS redaktsioonis sätestatud asjaolu omaksvõttu ja selle tagasivõtmise regulatsiooni. Seetõttu tuleb ka Cartie kellade suhtes võtta seisukoht selle kohta kas kellad on ühisvara või mitte, vastavalt esitatud tõenditele. Kohtule esitatud Cartie kellade passidest nähtub, et need on soetatud kostja poolt enne poolte abielu sõlmimist ning järelikult on need kostja lahusvara Kohtule esitatud kostja Union Bank of Switzerland pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja avas konto 13.07.1994, seega enne poolte abiellumist ning konto avamisel oli kontol 950 000 USD. Kohus leiab, et kostja kontol olnud rahalised vahendid on tema lahusvara ning seega ei puutu kostja poolt raha kasutamine käesolevasse vaidlusesse. Abielusuhete lõppemise ajal ei olnud vastavalt kostja esitatud tõenditele kontol rahalisi vahendeid. Seetõttu ei saanud kostja rahalised vahendid olla ka poolte ühisvaraks. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui kontol oleks abielusuhete lõppemise ajal olnud rahalisi vahendeid ning need oleksid olnud tekkinud abielu eel kontol olnud rahaliste vahendite jäägist, oleks tegemist olnud kostja lahusvaraga. Kohtul esitatud muinsuskaitse inspektsiooni poolt väljastatud kultuuriväärtuste väljaveo loalt nähtub, et Petrus van Schendel maali „Madalmaade turg” soovis kostja Eestist välja viia „omanikule alalisse elukohta” . Tunnistaja N.M 22.02.2006 kohtuistungil antud ütluste kohaselt abistas tunnistaja A.B kostjat ja A.L maali müügi korraldamisele. Tunnistaja A.B ütluste järgi abistas ta A.L maali müügil, tõlkis oksjoni korraldajaga sõlmitud lepingu, kus A.L kinnitas, et on maali omanik ning andis korraldusi raha ülekandmiseks. Sothebyś oksjoni 19.11.1999 kirjast nähtub, et oksjoni korraldajad on teatanud maali müüki panemisest A.L . Asjaolu, et maal asus enne Inglismaale viimist kostja elukohas, ei ole vastuolus tõenditega, et maali restaureerimise ja 7
(8)2-04-1506 Eestist väljaviimisega tegeles kostja. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Sothebyś oksjonil müüdud maal „Madalmaade turg” või „Turuplats kuuvalgel” ei kuulunud poolte ühisvara hulka, kuna see kuulus A.L . Kohtule esitatud auto tehnilisest passist ja arvest nähtub, et sõiduauto BMW 325 registrimärgiga 908 AIU on kostja poolt omandatud enne abielu, seega on tegemist tema lahusvaraga. Kostja väide selle kohta, et xxx hoone võõrandamisest saadud raha on poolte ühisvara, ei ole õige. Hageja omandas xxx hoone enne abielu sõlmimist ning võõrandas selle abielu ajal 15.10.1999. PerekS § 15 lg 1 järgi on enne abielu omandatud vara abikaasa lahusvara. Juhul, kui isik otsustab oma lahusvara võõrandada, on lahusvaraks ka võõrandamisest saadud rahalised vahendid. Vara on rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kohus leiab, et perekonnaseaduse tõlgendamine selliselt, et lahusvaraks saavad olla vaid asjad mitte nende rahaline ekvivalent pärast võõrandamist, on vastuolus kehviva lahusvara põhimõttega. Menetluskulude osas kohus vaheotsuses seisukohta ei võta. Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.