lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused Narva-Jõesuu linn esitas 16.10.2007.a. Viru maakohtule avalduse A B vanema õiguste äravõtmiseks A B suhtes (tlk 1-2). Avalduse kohaselt A B elab alates 31.03.2005.a Narva-Jõesuu Lastekodus. Laps suunati lastekodusse, kuna ta oli jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Lapse ema I G suri 02.01.1998.a Narva-Jõesuus. Lapse isa A B viibis sel ajal eeluurimise all, seoses sellega määrati Ida-Viru Maakohtu 18.03.1998.a otsusega lapse eestkostjaks tema vanaisa. 12.07.1999.a lõpetati IdaViru Maakohtu otsusega eestkoste A B suhtes, kuna pärast vabanemist asus lapse isa A B täitma vanema kohustusi. 2000.a märtsis karistati A B trahviga narkootiliste ainete tarvitamise eest. 02.12.2000 – 04.04.2001.a viibis A B vahi all. 2000.aastast alates A B tütrega NarvaJõesuus tegelikult ei elanud. 28.03.2005.a sai Narva-Jõesuu Linnavalitsus kirja Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaal-hoolekande osakonnast, milles teatati, et alates 04.03.2005.a viibib A B Tallinna Lastekodu imikute ja puuetega laste keskuse varjupaigas. 31.03.2005.a toodi A B Narva-Jõesuu Lastekodusse. 22.03.2006.a esitas avaldaja Viru Maakohtule avalduse A.B vanemlike õiguste äravõtmise kohta. Asi anti üle kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. 24.10.2006.a toimus Harju Maakohtus kohtuistung kohtuasjas nr 2-06-6412. Istungil asja läbivaatamist ei toimunud, sest kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja faktiline elukoht oli teadmata. Harju Maakohus jättis hagi läbi vaatamata seoses sellega, et laps elab Narva-Jõesuu Lastekodus ning tema isa faktiline elukoht oli teadmata. A B ei ole oma tütart Narva-Jõesuu Lastekodus külastanud ega tema vastu mingit huvi üles näidanud. Käesoleval ajal kannab A. B karistust Murru Vanglas. Avaldaja palub ära võtta vanema õigused A B tema tütar A B suhtes ning jätta lapse lastekodusse. Puudutatud isikute seisukohad A B kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. A B määratud esindaja vandeadvokaat V R kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tlk 68-69) leiab, et puuduvad põhjused Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt avaldatud nõude rahuldamisest keeldumiseks. Vandeadvokaat külastas tuba lastekodus kus elab A B ning vestles tüdrukuga. Olukord lastekodus jättis meeldiva mulje. Suhted grupis kasvataja ja kasvandike vahel on sarnased perekondlikele. A B elab suures toas tüdrukuga, keda peab oma sõbrannaks. Igal tüdrukul on oma koht magamiseks ja laud tegevusteks. A B mõistab, et kohtus arutatakse tema isalt vanemlike õiguste äravõtmist. Ta ei taha isaga suhteid lõpetada ja isegi esitas küsimuse selle kohta, ka ta võib isaga vanglas kohtuda. 2 A B kannab alates 02.06.2007.a 1 aasta 5 kuu ja 15 päeva pikkust vabadusekaotuslikku karistust vanglas 2005.a toimepandud kuritegude eest (Harju Maakohtu 29.06.2007.a otsus asjas nr 1-07-4173); 2000.a karistati teda narkootiliste ainete tarvitamise eest. Seepärast, et välistada kahjulikku mõju tütrele, võib kohus teha otsuse vanemlike õiguste äravõtmise kohta. Kui A B ei osuta tulevikus lapsele kahjulikku mõju, siis võib hoolekandeasutus lubada talle kokkusaamise A B (
Veelgi enam, tema nõudel võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui ta on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab isa õigusi nõuetekohaselt täita (
) Puudutatud isik A B ema N T 21.08.2008.a kohtuistungil seletas, et poeg elab Tallinnas, ei tea, kas ta töötab või ei. Poja elukoht on talle teadmata. Harva vestleb pojaga telefoni teel. Poeg tahab võtta lapse A elama enda juurde. 16.10.2008.a kohtus ära kuulatud A B ütles, et lastekodus ta on neljas aasta. Lastekodus talle mitte eriti meeldib, ei ole selline olukord, kui kodus. Koolis õpib hästi. Suvel mitu korda käis isa tema juures. Jalutasid isaga mere ääres, käisid poes. Isa ütles, et kui saab elu korda, võtab teda koju. Ütles, et tal on uus perekond, abikaasa on rase, kuid elu ikkagi ei lähe hästi. Elutingimused on halvad. A arvab, et tema jaoks ei ole kohta isa uues kodus. Kui isalt võetakse ära vanema õigused, tahab elada Norras, kus ta käis koolivaheajal ja nädal aega elas perekonnas. Arvab, et isalt võib vanema õigused ära võtta. Kas saab see tragöödiaks tema jaoks ei tea, ta on 12 aastane. Kohtul ei õnnestunud ära kuulata puudutatud isikut A B. Viru Maakohtu 15.04.2008.a määrusega saadeti Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale erinõue A B ärakuulamiseks seoses sellega, et A B kandis vangistust Murru Vanglas. 06.05.2008.a määruses taotles Harju Maakohus A B ärakuulamist menetlevalt kohtult, kuna A B ei kanna enam vangistust ning vabastati Harju Maakohtu 22.04.2008.a määruse alusel. 21.08.2008.a kohtuistungile A B ei ilmunud. Kohtuistungist oli ta teadlik. Kohtuistung 16.10.2008 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Seletas, et käisid koos Narva-Jõesuu Linnavalitsuse aselinnapea T P Tallinnas ja külastasid A B kodu. See on munitsipaalelamu, kus on 1 tuba 12 m
) §-s 50 lg 1. Vastavalt Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. Vastavalt
lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vastavalt
Avaldaja taotleb A B vanema õiguste äravõtmist
A B kirjalikult vastuväiteid avaldusele ei esitanud, kohtuistungitele ei ilmunud. A B sünnitunnistusest nähtub, et tema vanemad on A B ja I G (tlk 3). I G suri 02.01.1998.a. (tlk 4). Ida-Viru Maakohtu 18.03.1998.a. kohtuotsusega määrati A B eestkostjaks lapse vanaisa J B, kuna laps oli ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest, lapse isa viibis vahi all (tlk 5). Ida-Viru Maakohtu 12.07.1999.a. Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2640/1999 lõpetati lapse suhtes seatud eestkoste, kuna A B elas koos isaga (tlk 6). PõhjaTallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 23.03.2005.a. teate kohaselt viibis A B alates 04.03.2005.a. Tallinna lastekodu imikute ja puuetega laste keskuse varjupaigas ja lapse elukohajärgsel kohalikul omavalitsusel paluti korraldada lapse elu (tlk 9). 31. märtsist 2005.a. elab A B Narva-Jõesuu lastekodus. 09.09.2008.a. kodukülastusaktist nähtuvalt A B elukohas Tallinnas xxx elab 12 m2 toas neli inimest: A B, tema abikaasa A B ja kaks last, nelja-aastane ja üheksa-aastane. Vanemat last vormistatakse internaati. Tingimused ei vasta nõudmistele lastele elamiseks, lastel ei ole tingimusi õppimiseks. A. B sõnul tegeleb ta praegu firma taastamisega (tlk 100). PõhjaTallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna kirjast nähtuvalt A B praeguse abikaasa A B suhtes on esitatud avaldus Harju Maakohtule vanema õiguste äravõtmiseks. A B elab koos abikaasa A B ning lastega munitsipaalkorteris aadressil xxx. Tegemist on 12 m2 suuruse ühiselamu tüüpi toaga, kus on olemas söögitegemise võimalus, pesemisvõimalused puuduvad. A B ei ole alates 2007.a. sügisest kordagi üüri tasunud ning võla tasumata jätmise korral on 4 tal oht elamispind kaotada. Lastekaitse hinnangul ei võimalda käesoleval ajal pere äärmiselt kitsad elamistingimused A B tütart enda juurde võtta (tlk 105). A B on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest (tlk 30-32), muuhulgas narkokuritegude eest. Käesoleval ajal on A.B arvel Harju Kriminaalhooldusosakonnas (tlk 103). TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohtus ärakuulatud A B sõnul suvel käis isa mitu korda tema juures. Käisid koos mere ääres jalutamas, poes. Isa ütles et kui saab elu korda, võtab tütre koju. Isal on uus perekond, abikaasa on rase, kuid elu ikkagi ei lähe hästi. Elutingimused on halvad. A arvab et tema jaoks ei ole kohta isa uues kodus. Kui isalt vanema õigused ära võetakse tahab A elada Norras, kus ta käis koolivaheajal ja elas nädal aega perekonnas. Aleksandra arvates võib isalt vanema õigused ära võtta. Ei tea kas see saab tema jaoks tragöödiaks, ta on 12-aastane. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab Narva-Jõesuu linna avalduse A B vanema õiguste äravõtmiseks, leides, et vanema õiguste äravõtmine A B tütre A B suhtes on põhjendatud. Tingimused ühiselamus, kus laps peaks hakkama elama, võivad lapsele avaldada kahjulikku mõju. Sellises kasvukeskkonnas ei ole 12-aastasele lapsele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused. Samuti ka A ise teadvustab, et tema jaoks kohta isa uues kodus ei ole.
lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab tema elu eestkosteasutus. Kohus selgitab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju (
).
lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.