Obsah (4)

§ 951§ 95§ 37§ 39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 31.10.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2672 Haldusasi K.K kaebus Eesti R

) § 951 lõikest 2. 05.12.2007 esitas K.K Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Harju büroo Tallinna osakonnale avalduse väikelaevajuhi tunnistuse vahetamiseks. 05.12.2007 vastas ARK kaebaja taotlusele keelduvalt, sest olemasolev tunnistus oli kehtivuse kaotanud ja tähtaeg uue tunnistuse väljastamiseks lõppes 31.12.2006, seega peab uue tunnistuse saamiseks uuesti sooritama teooria- ja praktikaeksami. ARK tugines oma vastuses Meresõiduohutuse seaduse (

) § 951 lõigetele 2 ja 5, mille kohaselt kehtisid enne 12.04.1999 väljastatud väikelaevajuhi tunnistused koos nendes sätestatud piirangutega kuni 31.12.2006 ning selliste tunnistuste vahetamiseks tuli taotlus esitada hiljemalt 31.12.2006. Kaebuse esitaja taotleb Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kohustamist vaadata uuesti läbi ja lahendada kaebaja taotlus väljastada temale uus väikelaevajuhi tunnistus 21.03.1996 väljastatud väikelaevajuhi tunnistuse asemel ning Meresõiduohutuse seaduse § 951 lg 2 ja lg 5 väikelaevajuhtide tunnistuste osas Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, jättes need kohaldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja on seisukohal, et

§ 951

lõiked 2 ja 5 rikuvad oluliselt tema õigusi, on ebamõistlikud ja ebaproportsionaalsed ning vastuolus põhiseadusega. K.K ei olnud teadlik tunnistuse ümbervahetamise kohustusest, kuivõrd tunnistusel puudus viide kehtivustähtaja kohta ning kaebajale teadaolevalt ei olnud kehtivus piiratud. Seega oli kaebajal alus eeldada, et ka käesoleval ajal talle väljastatud väikelaevajuhi tunnistus kehtib. Kaebaja väidete kohaselt ei olnud avalikkuses lubade vahetamise vajalikkusest ka juttu, vähemalt mitte sellisel määral, et see oleks kõigile vaidlustatava sätte subjektidele kättesaadav ning üldteada olnud. Kaebuse esitajale teadaolevalt on mitmed isikud seaduses sätestatud tähtaja – 31.12.2006, sellisest sättest mitteteadlikuna, mööda lasknud ning läbivad käesoleval ajal uuesti väikelaevajuhi koolitust, et sooritada uue tunnistuse saamiseks eksamid. K.K on seisukohal, et kuivõrd vaidlustatavad sätted puudutavad piiratud hulka inimestest, kes on riigile teada (kuivõrd kõik väikelaevajuhi tunnistused on riiklikult väljaantud), tulnuks puudutatud isikuid loa peatsest kehtivuse lõppemisest eraldi teavitada. ARK-s on olemas kõigi juhtide kontaktandmed, mistõttu jääb kaebajale arusaamatuks, miks ei ole riik väikelaevajuhte seadusemuudatusest teavitanud. Selline teavitamine olnuks mõistlik ka eelkõige seetõttu, et väikelaevajuhtide luba ei olnud algselt tähtajaline ning

§ 951

lisati seadusesse ning jõustus alles 03.06.2005.

võeti vastu 12.12.2001 ning jõustus 01.01.2003, seega kaks ja pool aastat hiljem. Isegi kui möönda, et väikelaevajuhid peaksid olema mainitud seadusest teadlikud ning sellega tutvunud, ei saa eeldada, et nad peaksid seda tegema pidevalt ning ette nägema seaduse muutmist. Samuti võib arvata, et sellistel isikutel on huvi juhitunnistuse 2 kehtimajäämise vastu. Ühtlasi leiab kaebaja, et seadusemuudatuse jõustumisel väikelaevajuhtidele antud tähtaeg uute lubade taotlemiseks oli liiga lühike. Põhjendatud pole ka piirang, et tunnistuse vahetamiseks sai avaldusi esitada üksnes kuni kehtivusaja lõpuni. Sellega on seadusandja sisuliselt eeldanud, et kõik varem load saanud isikud kaotavad koheselt 31.12.2006 oma kvalifikatsiooni ning peavad seetõttu uue tunnistuse väljaandmiseks sooritama uuesti eksamid. Näiteks mootorsõiduki juhiloa puhul kehtib kord, mille kohaselt võib juhiluba vahetada 12 kuu jooksul pärast eelmise juhiloa kehtivuse kaotamist (Liiklusseaduse § 44 lg 3). Kaebaja on seisukohal, et ka väikelaevajuhi puhul tulnuks rakendada analoogset korda. Tõenäoline on, et 12 kuu jooksul pärast juhiloa kehtivuse kaotamist isik avastab loa kehtetuse ning saab uue loa väljaandmiseks ARK-le vastavasisulise avalduse esitada. Kaebaja leiab, et antud juhul on tegemist väikelaevajuhtide ebavõrdse kohtlemisega võrreldes mootorsõidukijuhtidega. Lisaks eeltoodule on väikelaevajuhi koolituse korduv läbimine seotud märkimisväärsete kulutustega, mistõttu olnuks eriti oluline, et riik väikelaevajuhte, keda ohustab tunnistuse kehtivuse lõppemine ja kohustus uuesti eksamid sooritada, saabuvast muudatusest teavitaks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 10 kohaselt ei välista põhiseaduse 2. peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Õigusriigi põhimõtetest tulenevalt peavad eraisiku õigused olema tagatud ning riigivõim tohib neid kitsendada üksnes siis, kui piirangud on vajalikud ning proportsionaalsed. K.K leiab, et õigusakti sätted, millele vastustaja toimingu sooritamisest keeldumisel tugines, on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega ning tuleb seetõttu jätta käesoleva asja lahendamisel kohaldamata.

§ 951lõigete 2 ja 5 osas, mille kohaselt kehtivad enne 1999.

aasta

1. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused koos nendes sätestatud piirangutega kuni
2. aasta
3. detsembrini ja taotlus tunnistuse vahetamiseks tuleb esitada hiljemalt
4. aasta
5. detsembril ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus vastavalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-le 4 lg 3 ja §-le 9, tunnistades nimetatud sätted põhiseadusevastaseks (PS § 10, § 15). Lisaks palub kaebaja kohustada vastustajat vaadata K.K taotlus uue väikelaevajuhi tunnistuse väljastamiseks uuesti läbi ning lahendada taotlus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku 16 688,50 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja on seisukohal, et kuna

§ 95

¹ lõigete 2 ja 5 puhul ei ole tegemist diskretsiooninormiga on ARK kohustatud kohaldama seaduses ettenähtud tagajärge, so nõudma enne uue väikelaevajuhi tunnistuse väljastamist teooria- ja praktikaeksamite sooritamist. ARK ei nõustu, et kõiki isikuid, kes on väikelaevajuhi tunnistuse omandanud enne 12.04.1999 tulnuks eraldi vastavast

muudatusest teavitada. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 30 lg 1 järgi on teabevaldaja kohustatud teabe avalikustama viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab. AvTS § 3 mõttes ei ole seadused ja määrused teave ning on kättesaadavad internetiaadressil www.riigiteataja.ee ning avalikes raamatukogudes paberkandjal. Kõikide seadusemuudatusest puudutatud isikute eraldi teavitamine osutuks ARK-le (riigile) ebamõistlikult kulukaks ning samuti puuduvad ARK-l kõigi väikelaeva juhtide kontaktandmed. Hoolimata eeltoodust on ARK siiski edastanud pressiteated nimetatud asjaolu kohta 07.04.2006 ja 08.12.2006 ning need on avaldatud suuremates infokandjates. Lisaks on tunnistuse vahetamise kohustusest teatatud sadamates ja 3 jahtklubides. Samuti on erinevates õigusaktides viimased 9 aastat olnud sätestatud, et varasematel aastatel väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kaotavad kehtivuse. Kaebuse esitaja argument kõnealuse sätte mitte teadmisest tuleb samuti jätta arvestamata, kuna kehtib üldine õiguspõhimõte, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest ja kohustusest.

muudatus (§ 95¹) võeti Riigikogu poolt vastu 12.05.2005 ning seadus ise hakkas kehtima 03.06.2005. Arvestades seaduse jõustumise tähtpäeva – 03.06.2005 ning väikelaeva tunnistuste kehtivuse lõppu – 31.12.2006, siis ei saa öelda, et 1,5 aastat oleks ebapiisav aeg väikelaeva tunnistuste vahetamiseks. Lisaks leiab kaebaja, et väikelaevajuhi tunnistuste vahetamiseks ettenähtud avalduste esitamise tähtaeg kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni (31.12.2006) on liiga lühike. Kaebaja on seisukohal, et siinjuures tuleks kohaldada analoogset korda nagu juhiloa kehtivuse kaotamise puhul (Liiklusseaduse § 44 lg 3). ARK leiab, et

§ 95

¹ lõigetes 2 ja 5 toodud regulatsioon sarnaneb pigem Liiklusseaduse §-ile 76, mille kohaselt kehtivad Eestis enne 01.11.1993 väljaantud mootorsõidukite ja nende haagiste tehnilised passid, tehnilised talongid ja registreerimistunnistused kuni 30.06.2001 ning kui 01.01.2002 ei ole nimetatud dokumendid uuendatud, kustutatakse mootorsõiduk ja selle haagis liiklusregistrist. Tulenevalt eeltoodust leiab ARK, et tegemist ei ole väikelaeva- ja mootorsõidukijuhtide ebavõrdse kohtlemisega. Kaebaja on asunud seisukohale, et

§ 95¹ lõiked 2 ja 5 on põhiseadusega vastuolus.

Põhiseaduse §-i 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse § 11 ei anna alust käsitleda

§ 95¹ lõikeid 2 ja 5 põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna näeb ette reservatsiooni.

Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et uue väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks nõutava teooria- ja praktikaeksami sooritamine on vajalik ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust eelkõige seetõttu, kuna sätte kaitse eesmärgiks on tagada väikelaevajuhtide väljaõpe ja ohutu veeliiklus, mis on suunatud isikute õigusele elule ja tervise kaitsele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.04.2000 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-6-2000 on selgelt väljendatud põhimõte, et “piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav.” Riik on

§ 95

¹ lõigete 2 ja 5 regulatsiooni kehtestades andnud teatud tegevusetusele kindla kaalu pidades vajalikuks ning leidnud, et selle esinemisel tuleb kohaldada sunnivahendit. Juhtimisõiguse kehtetuks muutmise kui sunnivahendi eesmärgiks on enda ning teiste inimeste elu ja tervist ohustavate liiklejate kõrvaldamine liiklusest kuni kehtivatele nõuetele vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseni. Proportsionaalsuse põhimõte on sõnastatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.09.1998 kohtuasjas nr 3-4-1-6-98 väljendatud seisukohas, et “õigusriigis kehtiva proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud vastama soovitavale eesmärgile.“

§ 95

¹ lõigete 2 ja 5 määratud abinõu teenib seadusandja poolt soovitavat ja ühiskonnas vajalikku eesmärki ning ei ole alust seda ebaproportsionaalseks pidada. Toodud põhjustel ei ole

§ 95¹ lõiked 2 ja 5 vastuolus põhiseaduse §-ga 11.

Vastustaja palub kohtul jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, selle täiendusega ja vastustaja kirjalike seletustega ning hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: 4 Meresõiduohutuse seaduse (

) § 2 p 3 annab väikelaeva mõiste, mille kohaselt väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Meresõiduohutuse seaduse 9. peatükis sätestatakse väikelaevade meresõiduohutuse- ja kvaliteedinõuded.

§ 37

lg 1 kohaselt väikelaevade kasutamise nõuded kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister.

§ 39

lg 2 näeb ette, et väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ja väikelaevajuhi tunnistuse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus, laevajuhi meresõidudiplom või -kutsetunnistus või siseveelaeva laevajuhi diplom (lg 3). Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m2 või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast (lg 5). Meresõiduohutuse seaduse § 95¹ (rakendussäte) jõustus 03.06.2005 ning selle lõike 2 järgi kehtisid enne 12.04.1999 väljastatud väikelaevajuhi tunnistused koos nendes sätestatud piirangutega kuni 31.12.

1. Seega jäi nimetatud seadusenormi adressaatidele väikelaevajuhi tunnistuste vahetamiseks aega 1,5 aastat, mis peaks olema taotluse esitamiseks piisavalt pikk aeg. Alates
2. aasta lõpust hakati inimesi teavitama tunnistuste vahetamise vajadusest, mida tehti nii sadamates, jahtklubides kui ka meedias. Antud teema leidis meedias aktiivset kajastamist
3. aasta kevadel seoses Meresõiduohutuse seaduse muutmisega. Nimetatud tunnistuste väljavahetamise vajadust on korduvalt käsitletud meedias. Kohus nõustub vastustaja sellekohaste väidetega. Õiguskantsler on samuti leidnud, et enam kui 18 kuud on taotluse esitamiseks piisav aeg (kiri nr 6-1/071837/0708580). Viidatud kirjas õiguskantsler selgitab, et Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega täiendati seadust §-ga 951, mille lõike 2 kohaselt enne
4. aasta
5. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni
6. aasta
7. detsembrini, seega rohkem kui 18 kuud pärast

§ 951jõustumist.

Õiguskantsleri seisukohalt tegemist oli ajaga, mis oli normiadressaatidele jäetud seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu vastavaks ümberkorraldamiseks. Kohus leiab, et enne 12.04.1999 väljastatud väikelaevajuhi tunnistuste vahetamiseks piisavalt pika tähtaja sätestamine (1,5 aastat) iseenesest ei piira väikelaevajuhi tunnistust omavate isikute õigusi ega vabadusi. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et temale kord omistatud õigus teatud liiki sõidukit juhtida jääb kehtima piiramatuks ajaks. Eelkäsitletud seaduse regulatsioon ei piira isiku õigusi ega vabadusi, kuna

muutmisel nähti rakendussätetega ette mõistlik tähtaeg juba väljastatud väikelaevajuhi tunnistuste vahetamiseks. Kohtu hinnangul 1,5 aastat väikelaevajuhi tunnistuse väljavahetamiseks ei ole lühike tähtaeg ning peaks olema piisav vastavasisulise taotluse esitamiseks. Samas kaebaja ei ole ka selgitanud, milline on tema arvates mõistlik aeg väikelaevajuhi tunnistuse taotluse esitamiseks. Väikelaevajuhtide tunnistused kehtisid kuni 31.12.2006 ning sama tähtajani anti puudutatud isikutele aega taotluste esitamiseks väikelaevajuhi tunnistuste vahetamiseks. Seadusandja on eriseaduses, milleks on Meresõiduohutuse seadus, määranud selleks tähtajaks 31.12.2006, mida ei ole enam pikendatud. Haldusmenetluse seaduses on sätestatud haldusmenetluse tähtajad, mis kehtivad üldjuhul siis, kui eriseaduses ei ole kehtestatud teistsugused tähtajad. Käesoleval juhul väikelaevajuhi tunnistuste kehtivustähtaeg ja tunnistuste vahetamise taotluste esitamiseks 5 ettenähtud tähtaeg langesid kokku, milleks oli 31.12.2006. Nimetatud tähtaega seadusandja poolt enam ei pikendatud ning see on lõplik. HMS alusel ei olnud võimalik seda tähtaega pikendada ning seda võis teha üksnes erinormi, mitte üldnormi, alusel. HMS §§-s 33 ja 34 toodud menetlustähtajad on suunatud haldusorgani poolt läbiviidavatele haldusmenetlustoimingutele ning on üldnormiks. HMS § 33 lõike 1 kohaselt tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt haldusorgan võib enda määratud menetlustähtaegu oma algatusel pikendada. Kui eriseaduses on sätestatud teistsugused tähtajad, siis võetakse aluseks erinormi sätted, käesoleval juhul on selleks

§ 951lg 2 ja 5.

Kohus pöördus Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole kaebuses käsitletud probleemidele selgituse saamiseks. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 05.09.2008 kirjas nr 2-16/8-04393/002 ministeerium leiab, et paralleeli tõmbamine väikelaevajuhtide ja mootorsõidukijuhtide vahel ei ole kohane ja tegemist ei ole mootorsõiduki- ja väikelaevajuhtide ebavõrdse kohtlemisega. Liiklusseaduse § 44 lg 3 kohaselt peab isik juhtimisõiguse taastamiseks sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami, kui ta ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates.

§ 95

¹ jõustus 03.06.2005 ning selle lõike 2 järgi kehtivad enne 12.04.1999 väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kuni 31.12.

1. Seega jäi nimetatud normi adressaatidele tunnistuste vahetamiseks aega poolteist aastat, mis peaks olema taotluse esitamiseks piisav aeg. MKM märkis oma kirjalikus vastuses, et nimetatud tunnistuste väljavahetamise vajadust on korduvalt käsitletud meedias. Tuues paralleeli viidatud mootorsõidukijuhi tunnistusega, märgitakse kirjas, et mootorsõiduki juhiluba kehtib kümme aastat ning uue juhiloa taotlemisel tuleb isikul sooritada selleks ettenähtud toimingud (läbida tervisekontroll, mille tulemustest võib juhiloa saamine sõltuda jne) ning juhiloa kehtivuse möödumisel uue juhiloa väljastamiseks esitatava taotluse esitamise tähtaeg on lühem kui kõnealusel juhul. Enne
2. aastat Mereinspektsiooni poolt väljastatud tunnistuste vahetamiseks määratud tähtaegu on korduvalt pikendatud ning täiendava üleminekuperioodi kehtestamine MKM arvates ei oleks mõistlik ega täidaks soovitud eesmärki. MKM hinnangul on palju väikelaevajuhitunnistusi jäetud kindlasti vahetamata põhjusel, et

§ 39

lg 5 kohaselt ei nõuta väikelaevajuhitunnistuse olemasolu kaugenemisega kuni 5 miili kaldast merel ja 9 kilomeetrit sisevetel, kui väikelaeva mootori võimsus ei ületa 25 kW ja purjepind 25m2, näiteks 2002. aastal ei nõutud

kohaselt väikelaevajuhilt tunnistust ainult juhul, kui väikelaeva mootori võimsus oli kuni 10kW ja purjepind 10m2 ning lisaks oli väikelaeva pikkus piiritletud 7 meetriga, kui väikelaeva pikkus oli üle 7 meetri, võis kuni 5 miili kaugusele minna vaid paadijuhi tunnistusega. Veeteede Amet (VTA), kelle poole kohus pöördus, vastas kohtule 02.06.2008 kirjaga nr 1-83/1402. VTA leiab samuti, et väikelaevajuhtide sarnane kohtlemine võrreldes mootorsõidukijuhtidega ei ole vajalik. Liiklusseaduse § 44 lg 3 kohaselt peab isik juhtimisõiguse taastamiseks sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami, kui ta ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates.

§ 95

¹ jõustus 03.06.2005 ning selle lõike 2 kohaselt kehtivad enne 12.04.1999 väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kuni 31.12.

1. Veeteede Amet leiab sarnaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et nimetatud normi adressaatidele jäi tunnistuste vahetamiseks aega poolteist aastat, mis on tunnistuse vahetamise taotluse esitamiseks piisav aeg. Veeteede Ameti hinnangul andis Mereinspektsioon välja ligikaudu 14 000 tunnistust, sh ka ENSV ajal väljastatud tunnistuste väljavahetamine ilma täiendavate eksamiteta. Veeteede Ameti arvates on Meresõiduohutuse seaduse § 951 lõigetes 2 ja 5 sätestatud regulatsiooni eesmärgiks enne
2. aasta
3. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistuste (sh endises 6 ENSV-s väljastatud tunnistused ja Mereinspektsiooni ning jahtklubide poolt väljastatud tunnistused) ümbervahetamine kehtiva Meresõiduohutuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 225 “Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ja väikelaevajuhi tunnistuse vorm“ kohaste tunnistuste vastu mõistliku tähtaja (31.12.2006) jooksul. Ümbervahetamise põhjustena võib nimetada enne 12.04.1999 väljastatud tunnistuste kvalifikatsiooniastmete ja sõidupiirangute ning kehtivusaegade erinevust võrreldes kehtiva regulatsiooniga, varasemate tunnistuste puudulikku võltsimiskindlust ja suure hulga võltsitud tunnistuste avastamist ning tunnistuste õigsuse kontrollimise võimaluse puudumist, kuna mõned tunnistusi väljaandnud asutustest on likvideeritud ja säilinud arhiivid puudulikud. Veeteede Ametil puuduvad andmed isikute arvu kohta, kes on sooritanud teooria- ja praktikaeksami seoses sellega, et nad jätsid vahetamata väikelaevajuhi tunnistuse enne
4. detsembrit
5. Eksamiprotokollis nimetatud andmed ei kajastu. Veeteede Ameti hinnangul ei ole selliste isikute arv suur, kuna erinevates õigusaktides on juba alates teede- ja sideministri 02.10.1998 määruse nr 54 “Nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele“ jõustumisest sätestatud, et kuni
6. detsembrini
7. a väljastatud väikelaevajuhitunnistused kaotavad kehtivuse alates
8. aasta
9. jaanuarist. Alates
10. aasta lõpust on Veeteede Amet teavitanud inimesi tunnistuste vahetamise vajadusest nii ajakirjanduses, jahtklubides kui väikelaevade iga-aastaste ülevaatuste käigus. Veeteede Ametil puuduvad andmed isikute arvu kohta, kellele on väljastatud väikelaevajuhi tunnistus või sellele vastav muu nimetusega tunnistus enne 12.04.
11. Veeteede Ametil puuduvad andmed, kui suur on isikute ring, keda Meresõiduohutuse seaduse § 951 puudutab ehk kui mitmel isikul oli enne 12.04.1999 väljastatud väikelaevajuhi tunnistus, mis kehtis vastavalt Meresõiduohutuse seadusele 31.detsembrini
12. Meresõiduohutuse seaduse § 951 lg 2 ja lg 5 toodud tähtaeg 31.12.2006 on Veeteede Ameti hinnangul seadusandja määratletud mõistlik aeg, millega reguleeriti enne 12.04.1999 väljastatud väikelaevajuhi tunnistuste kehtivuse lõppemine ja väikelaevajuhi tunnistuse vahetamise taotluse esitamise tähtaeg. Veeteede Ametile teadaolevalt kattuvad väikelaevajuhi tunnistuste kehtivuse lõppemise ja väikelaevajuhi tunnistuse vahetamise taotluse esitamiseks kehtestatud tähtajad selleks, et võimaldada isikutel tunnistuse vahetamise taotluse esitamise tähtajani antud tunnistust edasi kasutada. Sellega seoses oli võimalik hajutada ARK töökoormust tunnistuste ümbervahetamisel, vastasel juhul oleks suure hulga tunnistuste samaaegsel kehtivuse kaotamisel laekunud korraga suur hulk taotlusi. Nõuetekohane elektrooniline andmebaas väikelaevajuhtide tunnistuste väljastamise ja vahetamise kohta on olemas alates
13. aastast, kui väikelaevajuhi tunnistusi hakkas väljastama Riiklik Autoregistrikeskus. Varasem väikelaevajuhte puudutav andmebaas oli puudulik. Veeteede Ametis olev andmebaas ameti kinnitusel ei võimalda vahet teha, kui palju on olnud esmakordselt väljastatud tunnistusi või Mereinspektsiooni välja antud tunnistuste või varasemate tunnistuste vahetamisi. Kohus leiab samuti, et väikelaevajuhtide sarnane kohtlemine mootorsõidukijuhtidega ei ole vajalik ega ole ka põhjendatud. Need on erinevate liiklusvahendite juhid, kelle tegevust reguleerivad erinevad seadusnormid. Neid samastada ja võrrelda omavahel ei ole mõtet, nende spetsiifika on siiski mõnevõrra erinev. Meresõiduohutuse seaduse
14. peatükis on toodud rakendussätted.

§-s 951 on sätestatud väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuste kehtivus, mille lõike 1 kohaselt enne

1. aasta
2. juulit Veeteede Ameti väljastatud väikelaevajuhi tunnistused jäävad kehtima koos nendes sätestatud piirangutega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et enne
3. aasta
4. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni
5. aasta
6. detsembrini. 7 Kõnealuse sätte lõike 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse tunnistuse omaniku taotlusel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistus järgmiselt: 1) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri ja laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed; 2) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed; 3) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga siseveed. Vaadeldava paragrahvi lõige 5 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt
7. aasta
8. detsembriks. Eelnimetatud sätted jõustusid 03.06.
9. Seega alates 03.06.2005 kuni 31.12.2006 võisid väikelaevajuhid, kelle tunnistused olid väljastatud enne 12.04.1999, vahetada tunnistused välja või esitada selleks taotluse hiljemalt 31.12.
10. Nii ARK, VTA kui MKM leiavad, et see on piisav tähtaeg eelnimetatud toimingute sooritamiseks. Kohus nõustub nendega ning leiab samuti, et vaidlusalune tähtaeg ei ole ebamõistlikult lühike selleks, et alates 03.06.2005 kuni 31.12.2006 vahetada välja väikelaevajuhi tunnistus või siis esitada taotlus enne 12.04.1999 väljastatud tunnistuse väljavahetamiseks selle kehtivusaja viimasel päeval 31.12.
11. Kaebuse esitaja taotleb jätta kohaldamata

§ 951lg 2 ja lg 5 osas, mille kohaselt kehtivad enne 1999.

aasta

1. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused koos nendes sätestatud piirangutega kuni
2. aasta
3. detsembrini ja taotlus tunnistuse vahetamiseks tuleb esitada hiljemalt
4. aasta
5. detsembril ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, tunnistades nimetatud sätted põhiseadusevastaseks (PS § 10, § 15). Põhiseaduse § 10 sätestab, et käesolevas peatükis (II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused) loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Põhiseaduse § 15 kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§-s 951 sätestab väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuste kehtivuse.

§ 951lg 2 kohaselt enne 1999.

aasta

1. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni
2. aasta
3. detsembrini.

§ 951

lg 5 kehtestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt

1. aasta
2. detsembriks. Kaebaja leiab, et vaidlustatavad sätted ei ole vajalikud ega proportsionaalsed ning rikuvad oluliselt tema õigusi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väikelaevajuhte oleks pidanud informeerima ning andma uue tunnistuse taotlemiseks pikema aja või võimaldama uut tunnistust taotleda ka mingi aja (näiteks 12 kuud) jooksul pärast seadusega sätestatud tähtaega, mis nägi ette vanade tunnistuste kehtivuse lõpu. Kaebaja arvates ei ole põhjendatud ka piirang, et tunnistuse vahetamiseks sai taotlusi esitada üksnes kuni kehtivusaja lõpuni. Kohus leiab, et kaebuse esitaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Põhiseaduse § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses 8 sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole rikutud kaebaja põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused sätted ei ole vastuolus PS §§-ga 10 ja
3. Seadusandja on määranud enne 12.04.1999 väljastatud väikelaevajuhtide tunnistuste kehtivusajaks kuni 31.12.2006 ning sama tähtajani on ta andnud võimaluse esitada taotluse väikelaevajuhtide tunnistuste vahetamiseks. Selline oli seadusandja tahe. Väide, et määratud tähtaeg oli kaebuse esitaja jaoks liiga lühike taotluse esitamiseks, on kohtu arvates paljasõnaline ja tõendamata, samas ei ütle ka kaebaja, milline oleks tema arvates mõistlik ja piisav tähtaeg väikelaevajuhi tunnistuse vahetamise taotluse esitamiseks. Kohtu arvates kaebaja oleks pidanud ise üles näitama suuremat huvi väikelaevajuhi tunnistuste kehtivusaja ja hoolsust vahetamise taotlemiseks ettenähtud tähtaja, mis langesid kokku, järgimiseks. Väikelaevajuhtide tunnistuste kehtivusaja ja nende vahetamiseks taotluste esitamise tähtaja kokkulangemine iseenesest ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebuse esitaja ei ole toonud ühtegi objektiivset takistust, mis oleks ta ilma jätnud võimalusest esitada hiljemalt 31.12.2006 taotlus oma 21.03.1996 väljastatud väikelaevajuhi tunnistuse vahetamiseks, temalt ei nõutud, et tunnistus oleks samaks kuupäevaks (31.12.2006) juba välja vahetatud. Huvitatud isikutele anti võimalus valida, kas vahetada tunnistus välja enne 31.12.2006 või alles taotleda selle vahetamist kuni kehtivusaja viimase päevani 31.12.
4. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta oleks viibinud pikemat aega Eestist eemal ning seeläbi ei olnud kursis toimunud seadusemuudatustega vms. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et seadusemuudatustest oleks pidanud puudutatud isikuid eraldi kirjalikult teavitama. Huvitatud isikud peavad ise üles näitama hoolsust ning jälgima neid huvitavates valdkondades toimuvaid seadusemuudatusi, mida kajastatakse ka meedias, samuti on avalikult kättesaadavad interneti vahendusel jms. Teavet väikelaevajuhtide tunnistuste kehtivuse ja vahetamise taotluste esitamise tähtaegade jms kohta võis saada ka jahtklubide, sadamate jm kaudu. Seadused ja seadusemuudatused on avalik teave, mille kättesaadavus on kõigile võrdselt tagatud. Õigusriigis kehtiva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad rakendatavad abinõud olema kooskõlas soovitava eesmärgiga. Kohtu hinnangul

§ 951

lõigetes 2 ja 5 määratud abinõu teenib seadusandja poolt soovitud ning ühiskonnas vajalikku eesmärki veeliikluse turvalisuse tagamiseks (veel liiklemiseks, kui see nõuab tunnistuse olemasolu, annab õiguse kehtiv vormi- ja nõuetekohane tunnistus), mistõttu ei ole alust seda ebaproportsionaalseks pidada. Kohus ülalöeldut kokku võttes jõuab järeldusele, et puudub alus kaebuses toodud nõuete rahuldamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Elle Kask Kohtunik 9