2-08-23520/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-23520 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Narva linna S kaudu (aadress xxx) Avaldaja esindaja S L Narva linna avaldus eestkostja S K volituste lõpetamiseks Asjast puudutatud isikud: S K (isikukood xxx, elukoht xxx) D O (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagita menetlus 05.11.2008 Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg Avaldaja esindaja S L Asjast puudutatud isik S K Kohtuistungil osalenud isikud Resolutsioon
2. Avaldus rahuldada.
3. Lõpetada S K (isikukood xxx) volitused alaealise D O (isikukood xxx) eestkostjana.
4. Jätta alaealise D O eestkoste Narva linna kui eestkosteasutuse korraldada.
5. Määrus ei kuulu TsMS § 479 lg 1 kohaselt avalikult teatavaks tegemisele ja avalikustamisele kohtu veebilehel. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub kohtumääruse eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avaldaja taotlus 11.06.2008.a esitatud avalduse kohaselt Narva Linnakohtu 20.12.2001.a. kohtuotsuse nr 22130/2001 alusel määrati eestkoste D O üle vanaema S K poolt. Alates 2007.a. oktoobrikuust, st pärast lapse kooli astumist, tekkisid lapsel probleemid õppimisega ja hakkasid kujunema käitumise rikkumised. Lastekaitsetalitus tegi kindlaks, et eestkostja ei osuta lapse arenemisele vajalikku tähelepanu, mistõttu oli laps paigutatud Õpilaskodusse Paju kooli juures. Kuna Õpilaskodu töötab internaadi vormis, siis laps peab seal asuma ööpäev läbi, aga puhkepäevadel läheb eestkostja koju. Kuid laps rikkus süstemaatiliselt Õpilaskodu kava ja korda, jooksis ära omavoliliselt. Kooli sotsiaalpedagoog märkas, et laps on sotsiaal-ja pedagoogiliselt mahajäetud. Ta ei allu koolikorrale, puudub õppetundidest, ei kuula õpetajate sõna, käitub lubamatult, on agressiivne. Peale selle laps tuleb kooli pesemata ja lohakalt. Õpetajate ja sotsiaalpedagoogi meelest eestkostja ei tule toime lapse kasvatamisega. Peale koolikaebusi laekusid Sotsiaalabisse avaldused lapse ema N T (O) poolt, et eestkostja mõjub kahjulikult lapse arenemisele, kuritarvitab alkoholi. Eestkostja liigjoomisest teatasid lastekaitseinspektorile lapse tädi V K, kooli sotsiaalpedagoog ja ise D. Vestluste ja kohtumiste käigus eestkostjaga tegi lastekaitseinspektor kindlaks, et eestkostja tõesti kuritarvitab alkoholiga ja suhtub oma kohustustesse vastutustundetult. Tihti jääb laps järelevalveta. Seose sellega, et eestkostja ei tule toime lapse kasvatamisega ja ei hoolitse tema eest nõutaval viisil, oli 18.04.2008.a. paigutatud laps Narva varjupaika. 19.08.2008 Sotsiaalabiameti otsusega kõrvaldati S K eestkostja ülesannete täitmisest. Narva linn leiab, et eestkostja ei täida ülesandeid nõuetekohaselt. Lapse huvides on otstarbekas lõpetada eestkostja volitused. Lähtuvalt lapse huvidest ja vastavalt perekonnaseaduse § 102 lg 1 palub avaldaja lõpetada eestkostja S K volitused D O suhtes. Kohtuistung Kohtuistungil palus avaldaja esindaja avalduse rahuldada. Kohtule esitatud dokumentidest on näha, et D on raske iseloomuga, ei allu vanaemale. Last ei ole õigesti kasvatatud. Viimase kuu jooksul olukord paranes. Kui eestkostja sai kohtust avalduse, sai lõpuks aru, et situatsioon lapsega on tõesti keeruline. Vanaema S. K on lapsega seotud, tahab et lapsega oleks paremad suhted ja soovib jätta lapse endale. Lapse psühholoogiline-emotsionaalne seisund on ärevuse kõrgemal astmel. Agressiivsuse ja vaenulikkuse kõrge tase on oma solvajate ja võõrasisa suhtes, hirmutunne. Laps keeldub tegemast kõike mida temalt nõutakse, ta on väga erutatud, tema käitumine on impulsiivne. Sellega seoses eestkostja ise ei saa hakkama lapse kasvatamisega. Kõik eestkostja poolt kohaldatud lapse kasvatamise meetmed ei anna positiivset tulemust, kuna vanaemal ei ole autoriteeti lapse poolt. Eelmisel aastal oli D suunatud kooli, kus õpivad lapsed, kellel on peres raskusi kasvatamisega ja kes ei tule toime õppimisega. Vanaemal on lapsega raske, laps ei allu talle ja vanaema ei saa midagi teha. Kool ei saa anda pedagoogi, kes tegeleks lapsega kodus. Kuu aega tagasi eestkostja võttis õpetaja, kes käib neil kodus. Last õpetatakse I klassi programmi järgi. On vaja muuta lapse ümbruskonda. S. K palvel saadeti D kooli, kus laps 2 elas esmaspäevast reedeni. Laps jooksis pidevalt koolist ära. Erikooli saadetakse kümneaastaselt. Kaks aastat ei saa oodata, kuna last vägistati, ta tahtis teha enesetapu. Laps vajab pidevalt kontrolli. On võimalus anda laps hooldeperekonda, mis on loodud laste psüühika ja käitumise parandamiseks. Ida- Virumaal selline hooldepere asub Tudulinnas. On olemas kokkulepe, et D O võetakse sinna kasvatamiseks. S K arvates saab ta ise hakkama D kasvatamisega. S. K kasvatab D alates neljandast elukuust. S. K ja lapse ema vahel oli konflikt möödunud aastal. Ema võttis lapse enda juurde, see mõjutas last. Nüüd käib D trennis. Eestkostja võttis õpetaja, kes õpetab D kodus. Eelmisel aastal 12-aastased poisid võtsid D raha. D kartis seda öelda, kuna teda ähvardati. D tahtis üheksandalt korruselt alla hüpata. Suvel oli kõik hästi. S. K palub anda pikemalt aega, et ta saaks tõestada, et tal on jõudu last kasvatada. S. K ise saab muuta D käitumist, hakkab last aitama. S. K sõnul hakkab ta täitma kõiki eestkostja kohustusi, viib D psühholoogi juurde. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 20.12.2001.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-2130/2001 võeti N O ära vanema õigused poja D O suhtes ja lapse eestkostjaks määrati vanaema S K (tlk 4041). PKS § 97 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. PKS § 102 lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel, kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostetava huvides võib eestkosteasutus käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud nõude esitamisel kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest, kuni kohus otsustab eestkostja volituste lõpetamise. Kas eestkostja ülesannete täitmatajätmine või mittekohane täitmine sai võimalikuks eestkostja süülise tegevuse tulemusel või põhjustas selle eestkostja kogemuste või võimete puudumine, ei oma tähtsust. Narva Linna Sotsiaalabiameti 19.05.2008.a. otsusega (tlk 16-17) kõrvaldati eestkostja S K ülesannete täitmisest lapse D O suhtes ja otsustati esitada kohtusse avaldus eestkostja volituste lõpetamiseks. Nimetatud otsuse aluseks olid perekonna toimiku materjalid (tlk 3-20). Sotsiaalabiamet tuvastas, et eestkostja ei tegele lapse kasvatamisega, kuritarvitab alkohoolsete jookidega ja koos perekonnaliikmetega avaldab lapsele kahjulikku mõju; eestkostja ei osuta lapse arenemisele vajalikku tähelepanu, mistõttu tekkisid lapsel probleemid õppeedukusega koolis ja hakkasid kujunema käitumise rikkumised. D ei käi koolis, ei tee koduseid ülesandeid, ei allu õpetajate korraldustele. Lapse ja eestkostjaga vestluse käigus oli tuvastatud, et lapsel on palju tundidest puudumisi, kodu-ja koolikäitumise rikkumisi ning samuti tuli laps koju liiga hilja. Kuna eestkostja ei saanud hakkama lapse kasvatamisega, paigutati D O Õpilaskodusse. D jooksis Õpilaskodust ära, puudus aeg-ajalt koolist. Lapse eestkostja ei tule lapsega toime, kuritarvitab alkoholi. Laps elab tädi V K juures. Lastekaitseinspektoril ei õnnestunud võtta eestkostjaga ühendust kuu jooksul, kuna S. K ei lasknud koju ega vastanud telefonikõnedele.
7. aprillil 2008 asus laps N O kodus S. K purjutamise tõttu. Samal päeval külastas lastekaitseinspektor eestkostjat tema elukohas ja leidis ta purjuspäi lamamas trepikoja ukse juures. Kodus oli korratus, lapse 3 elutingimused olid mitterahuldavad. Laps paigutati Laste Varjupaika, kus ta elab puhkepäeviti, argipäeviti elab Õpilaskodus. Käesoleval ajal elab laps S. K koos. Laste Varjupaiga psühholoogi 27.10.2008.a. läbiviidud psühholoogilise uuringuga (tlk 42-43, tõlge tlk 44-45) selgitati välja D O tunnetatavuse ja intellektuaalse arengu protsess, psühholoogilis- emotsionaalse sfääri seisund ja lapse isiksuse eripärasused. Psühholoogilise uuringu tulemusel oli välja selgitatud, et mitteverbaalse intellekti näitaja on D alla keskmise. Tal on raske vastu võtta teatud vorme, mõista nende eripära ja vastastikuste seoste iseloomu, st et tähelepanuvõime süstematiseerida, analüüsida ja sünteesida on tal üpris madalal arengutasemel. Verbaalse intellekti näitaja on piiripeal. Tähelepanu on kõikuv ja kurnav. Ilmneb samuti segasuse seisundit. Selline õpilane reeglina kannatab unustamise ja hajameelsuse all. Motivatsioon õppimiseks on D madal, tal on raskusi õppimisega ning see ei ole huvitav, kuna ta jääb maha paljudest oma klassikaaslastest, loeb väga halvasti, silpide kaupa, senini ei tunne mõningaid tähti ning vastavalt sellel tunneb end ebaeduka õpilasena ja pidevalt langeb välja õppeprotsessist. D psühholoogiline-emotsionaalne seisund on ärevuse kõrgemal tasemel. Emotsionaalne pinge, füsioloogiline ebamugavus, rahulolematus tekkinud asjaoludega, protestilised reaktsioonid ja käitumise ekstremaalsed vormid on seotud rahuldamata vajadusega enda individuaalsuse säilivuses, sotsiaalse keskkonna ohutuse, vajadusega kaasatundmises ja arusaamises. Ülekurnatus areneb ebameelsete asjaolude vastutoime protsessis. Väljendunud on ümbritsevate inimeste mõjule allumine, enesehinnang on kõikuv ja see sõltub teiste arvamusest. Psühholoogilise uuringu protsessis on selgunud agressiivsuse ja vaenulikkuse kõrge tase oma solvajate ja võõrasisa suhtes, hirmutunne. Nõrk vajadus adekvaatsele sotsialiseerumisele. Eredalt on väljendunud huvi raha ja väärkäitumise vastu. D ei ole välja kujunenud arusaama kultuurilistest ja moraalinormidest, arusaama väärikast ja sotsiaalselt vastuvõetavast käitumisest, mis on riskikäitumise ja selle kujunemise põhjuseks. Ta hindab end negatiivsete iseloomustuste ja käitumise kandjaks, kuid võtab end sellisena, tundmata häbi. Ebaadekvaatselt reageerib (naeratab) teiste ja ka enda kõlbmatutele tegudele. Ülaltoodud tulemused näitavad D psüühilise arengu kinnipeetust ja pedagoogilist käestlaskmist. Sellistel juhtudel soovitatakse õppida tasandusklassides ja korrektsioonilisi õppekavasid psüühilise arengupeetusega lastele. Ühtlasi on selgunud tõsised emotsionaalsed, käitumuslikud ja isiksuse probleemid, mis vajavad korrektsiooni perekondlikul ja individuaalsel tasemel. Vanemate poolt on vajalikud vastavad kasvatuslikud meetmed, mis on suunatud lapse moraalse teadlikkuse arengule, päevakava ja vaba aja korraldamisele, lapse elutegevuse regulaarsele kontrollile, tema aitamisele õpingutes ja koduste ülesannet tegemises. Vajalik on kaasa aidata sotsiaalsete huvide ja kultuuri ja moraaliväärtuste väljakujundamisele, tegeleda lapse isiksuse igakülgse arenguga. Narva Paju kooli 04.11.2008.a iseloomustusest (tlk 46) nähtub, et I veerandi jooksul esines D ebaadekvaatne käitumine, mida ei saanud korrigeerida. Ta pole ühtegi päeva õppinud, keeldus töötamast tundides. Pidevalt segab tunnis õpetajat ja klassikaaslasi, karjub, naerab, roomab mööda klassi, rebib oma vihikuid. Laps ei taha õppida nii õppealajuhataja kui ka sotsiaalpedagoogi juuresolekul kabinetis. Kõik D pingutused on suunatud sellele et tunnist põgeneda. Ta ei lähe koju, ootab kuni koolipäev lõpeb. Laps lahkus koolist välisriieteta, jättes oma jope kooli. Iga päevaga avaldub D agressiivne käitumine. D hammustas õpetajat kes püüdis teda tunnis tööle panna. D ei allu vanaemale. Selleks et muuta käitumise stereotüüpi vajab D elamistingimuste muutumist. Politsei teate (tlk 47) kohaselt 02.05.2008.a. D kahjustas xxx trepikojas asuvaid lillepotte, millega rikkus KarS §
8. Seoses sellega alustati väärteomenetlust, milles 09.07.2008.a. tehti otsus 4 lõpetamise kohta, sest väärteo toimepanemise ajal oli isik vanuse tõttu süüdimatu. Materjalid saadeti Narva alaealiste komisjonile. 05.11.2008.a. ära kuulatud D O ütles (tlk 50), et elab koos vanaemaga, elavad hästi. Koolis ei lähe väga hästi, raske on vene keel, eesti keel ei meeldi, matemaatika läheb hästi. Vahel vanaema juurde tulevad võõrad inimesed, vaatavad telerit, temaga keegi ei riidle. Vanaema juures on parem kui Varjupaigas. D elab ühes toas vanavanaemaga. Suvel ta jalutas, koju tuli alati kell 21.
9. Vanemad poisid teevad talle õues liiga. Kolm korda võttis politsei ta kinni. Ta varastas mänguasju, lõi klaasid sisse, varastas jalgratta. Raha ja telefone ei võtnud. Tal on nüüd kirjutuslaud, mille vanaemale andis tuttav. Varem tegi koolitöid köögis. Mõnikord tuli vanaema koju purjus, temaga koos oli habemega onu. Mõnikord vanaema ei olnud kodus. Suvel elas V juures. Võõrasisa karistas teda kui ta ei maganud. Kord hoidis teda kaks päeva WC-s. Vanaema karistas teda asja eest, lüües mitu korda vastu tagumikku. Eesti keele tundides käitub halvasti. Ei tea miks ei käinud koolis. Nüüd teeb koolitöid vanaema ja V. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul piisavalt tõendamist leidnud asjaolu, et eestkostja ei tule oma ülesannetega toime. Seega on eestkostja S K volituste lõpetamine põhjendatud ning kooskõlas lapse huvidega. Avaldus tuleb rahuldada. Alaealise D O eestkoste jätta PKS § 95 lõike 5 alusel eestkosteasutuse korraldada. Eestkoste lõpetamine ja D O elukorralduse üleminek eestkosteasutusele ei ole takistuseks S K oma lapselapsega suhtlemisel ega vanavanemliku hoolitsuse ülesnäitamisel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 531 lg 1 eestkostemenetlust lõpetav määrus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Alates kohtumääruse kättetoimetamisest S K lõpetab kohus alaealise D O üle seatud eestkoste. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5 6