Obsah (10)

§ 415§ 420§ 631§ 444§ 407§ 438§ 468§ 163§ 1741§ 133

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-27248 Kalvi Märtin versus Ra

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Kalvi Märtini hagis Rainis Sootsi vastu: 1.1 rahuldada hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses üürivõlas 4 800 krooni, kommunaalkuludes 3 118.50 krooni, viivises 3 234.66 krooni ja kompensatsioonis 700 krooni ning välja mõista Rainis Sootsilt Kalvi Märtini kasuks 11 853.16 (üksteist tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) krooni 16 senti; 1.2 nõue leppetrahvis 6 800 krooni jätta õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 välja mõista Rainis Sootsilt menetluskulu 650 (kuussada viiskümmend) krooni Kalvi Märtini kasuks; 2.2 menetluskulu 600 krooni jätta Kalvi Märtini kanda. 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
3. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Hageja ja kostja on sõlminud
2. jaanuaril 2008 üürilepingu. Üürileping on lõppenud
3. mail
4. Üürisuhtest tulenevalt on kostjal üürnikuna hagejale üürivõlgnevus 4 800 krooni ja kommunaalkulud 3 118.50 krooni. Lepingu lõppemisest tulenevalt on hageja nõue viivistena 3 234.66 krooni ja korteris lõhutud asjade kompensatsioonis 700 krooni. Kokku võlgnevus 11 853.16 krooni. Hageja väitel on kostja kohustatud maksma ka üürisuhtest tulenevalt leppetrahvi 6 800 krooni.
5. Menetluse käik Kohus on saatnud
6. juulil 2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja
7. juuli 2008, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja aadressil kohtudokumendid vastu võetud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
8. Kohtu põhjendused 3.
9. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. 3.2. Õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, peab kohus võimalikuks teha

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi nõuetest on üürivaõlg 4 800 krooni, tasumata kommunaalkulud 3 118.50 krooni, viivised 3 234.66 krooni ja lõhutud asjade kompensatsioon 700 krooni hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kokku 11 853.16 krooni ulatuses. Nendes nõuetes on hagi rahuldamise õiguslikukeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 438lg 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne.

VÕS § 287 kohaselt kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine. Pooltevahelisest kokkuleppest tulenev hageja leppetrahvi nõue 6 800 krooni on vastuolus VÕS §-ga 287. Sellest tulenevalt ei saa hageja leppetrahvi nõuet lugeda õiguslikult põhjendatuks. Hageja nõue leppetrahvis 6 800 krooni tuleb õigusliku põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 163

lg-s 1 sätestatu kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Nähtuvalt hageja taotlusest on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 250 krooni. Riigilõivuseaduse kohaselt on hagihinna 15 000 – 20 000 krooni puhul riigilõiv 1 250 krooni.

§ 133

kohaselt hagihind arvutatakse 2 põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata nõudeid viivistele. Arvestades hageja nõudeid on hagihinnaks 15 534.66 (18 653.16 – 3 118.50) krooni. Hagi rahuldamisega jääb põhinõuetena rahuldatud hagihinnaks 8 734.66 (15 534.66 – 6 800) krooni. Hagi rahuldatud ulatusest (8 734.66 krooni) on arvestuslik riigilõiv 650 krooni (hagihinna 8 000 – 9 000 krooni puhul). See hageja tasutud riigilõivu osa tuleb menetluskuluna

§ 163lg 1 kohaselt välja mõista kostjalt hageja kasuks.

Hageja tasutud riigilõivu osa 600 krooni, mis on tulenenud hageja õiguslikult põhjendamata nõudest (6 800 krooni), tuleb jätta hageja kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 3