KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-2598 Tsiviilasi AS Hhagi

115 lg.1. Kuivõrd liisinguvõtja ei ole tasunud liisingulepingutest tulenevat võlgnevust palub hageja, tuginedes

§ 142, § 145 lg.

1. kostjalt R N lt (N ), kui käendajalt, välja mõista 121 885,42 krooni.
2. 28.06.2007.a. hageja seisukoha järgi hageja on realiseerinud lepingute objektiks oleva vara lähtuvalt turusituatsioonile ja vara realiseerimisprotsessi käigus kujunenud hinnale. Hageja seisukoha järgi kostja esitatud interneti müügikuulutused kajastavad samalaadse vara müügipakkumiste hinda, mitte liisingulepingute objektiks oleva vara turuväärtust. Kostja ei ole tõendanud, et liisingulepingute objektiks oleva konkreetse vara turuväärtus ei olnud selline, nagu 2 see varade müügiprotsessis kujunes. Seega on kostja väited, et hageja on võõrandanud vara ebaadekvaatsete hindadega, paljasõnalised ja tõendamata. Kostja vastuväited
3. Kostja R N 12.03.2007.a. esitatud vastuväite kohaselt ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Liisingulepingute objektid on müüdud oluliselt alla turuhinna, kuna vastavalt interneti müügipakkumistele samaväärse vara eest olnuks vara õige hind 230 000 - 250 000 krooni, seega on kostja esitatud interneti väljavõtted, samaväärse vara interneti müügi-pakkumiste kohta, asjakohased tõendid.
4. Kostjale ei antud võimalust osaleda liisinguobjektide realiseerimisprotsessis. Kostja ei oleks läbi lasknud liisinguobjektide nii odavat müüki, oleks nii odava hinna eest kas ise ostnud või leidnud mõne teise ostja reaalse turuhinna eest. Kostja vaidleb vastu liisingulepingute objektide realiseerimiskuludele, kuigi teoreetiliselt

§ 367lg.

1 järgi võiks tunnistada hagi tasumata rendimaksete ja viiviste osas. Kostja vaidleb vastu sellele, et hagi on esitatud tema kui käendaja, mitte võlgniku OÜ W vastu. Seega vaidleb kostja hagile vastu terves ulatuses. Kostja vastuhagi liisingulepingute nr 0050966L ja 0050967L üldtingimuste punkti 3.7 tühisuse tunnustamiseks.

1. Kostja esitas 12.03.2007.a. vastuhagi hageja vastu liisingulepingute nr 0050966L ja 0050967L üldtingimuste punkti 3.7 tühisuse tunnustamiseks. Kostja palub TsÜS § 86 ja 87 alusel tunnustada liisingulepingute nr 0050966L ja 0050967L üldtingimuste punkti 3.7 tühisust.
2. Kostja (vastuhagis hageja) vastuhagi kohaselt tuginetakse hagis liisingulepingu üldtingimuste punktile 3.7, mille kohaselt peaks võlgnik lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel hüvitama kõik kulud, s.h liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe, samuti liisingueseme valduse üle võtmise, liisingueseme hoidmise, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmise kulud jms. Hageja tugineb hagis

§-le 367 lg 4, mille kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Juhul kui eelnimetatud kulusid tõlgendada seaduses märgitud „lisakuluna“, siis võib eksisteerida vastuolu siseriikliku õiguse ja rahvusvahelise lepingu [Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ] vahel. Sellisel juhul kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 lg 2 alusel kohaldamisele välisleping.

1. Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ.
2. (
3. aprill 1993), artikli 3 kohaselt loetakse lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse. Direktiivi 93/13/EMÜ lisa p.1 c) kohaselt loetakse ebaõiglaseks lepingud, kusjuures müüja või teenuste osutaja tegevus on seotud tingimusega, mille täitmine oleneb üksnes tema enda tahtest. Analoogilised sätted kajastuvad

§§-des 35 lg 5, 36 lg 3 , 42 lg 1, 42 lg 3 p-s 5,

1. Käesoleval juhul sõltub üksnes kostja (vastuhagis hageja) tahtest, milliseid müügikulusid ta enda kanda võtab, samuti sõltub üksnes hagejast (vastuhagis kostja) tahtest, millise hinnaga ta sõidukeid võõrandab. Liisinguandja ei ole ilmutanud vajalikku hoolsust liisingueseme võõrandamisel. Kostjal (vastuhagis hageja) käendajana ja W OÜ-l liisinguvõtjana on puudunud igasugune kontroll selle üle, mis hinnaga hageja (vastuhagis kostja) liisinguobjekte müüb.
2. Kostja (vastuhagis hageja) viitab Tallinna Ringkonna 10.05.2006 lahendile nr 2-05-3736, mille järgi; „pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist hageja poolt kolmandatele isikutele teenuste eest makstud summad ei ole käsitatavad kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna TsK § 222 lg. 2 mõttes. Endine vara rentnik ei pea selliseid kulutusi vara omanikule hüvitama. “.

§§-de 115

§ 367lg.

4 sätestatust 16.2. Liisingulepingu üldtingimuste punktides 3.7 ja 7.3 on hageja (vastuhagis kostja) ja liisinguvõtja kokku leppinud, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel (ülesütlemisel) liisinguvõtja süü tõttu on hagejal (vastuhagis kostja) õigus nõuda liisinguvõtjalt kõikide põhjendatud kulude (st vara jääkmaksumuse ja müügihinna vahe ning kulud vara valduse ülevõtmise, vara hoidmise, vara müügikõlbulikuks seadmise jms kulud) hüvitamist, mida ta kannab seoses liisingulepingute ülesütlemisega tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII osa punktidele ning need on lisakulutused

§ 367lg.

4 mõttes. Seega liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. 17. Hageja (vastuhagis kostja) viitab Riigikohtu 08.11.2006.a. otsusele nr 3-2-1-112-06, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et liisingueseme müügikulud on lisakulud

§ 367lg 4 mõistes.

Igasuguse võõrandamistegevusega kaasnevad üldjuhul kulud

§ 367lg 4 mõistes.

Ka juhul, kui liisinguandja müüks liisingueseme ise, oleksid sellega seotud kulud lisakulud. Seega on Riigikohus andnud hinnangu

§ 367

lg 4 sätestatud lisakulude mõistele ja asunud seisukohale, et need kuuluvad liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral hüvitamisele. Seega, hageja (vastuhagis kostja) poolt liisingulepingute ülesütlemisega seoses liisinguvõtja kohustuste täitmata jätmise tõttu, hageja (vastuhagis kostja) tehtud liisinguesemete võõrandamisega seotud lisakulud on liisingulepingu üldtingimuste punkt 3.7 kohased kulud ja on kooskõlas

§ 367lg.

4 sätestatuga. 18. Liisingulepingutes kokkulepitud tingimused ei kahjusta liisinguvõtjat ebamõistlikult, mistõttu kostja (vastuhagis hageja) tuginemine Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiivile 93/13/EMÜ1 ja

§-dele 35 lg 5, 36 lg 3, 42 lg 1, lg 3 p 5ja 44 sätetele on käesoleval juhul põhjendamatu. Liisinguvõtja on sõlminud liisingulepingud oma vabal tahtel, nõustudes lepingute tingimustega ning võtnud sellest tulenevalt endale kohustuse täita lepingutes kokkulepitut. Liisingulepingu üldtingimuste punktid, mis näevad ette liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale lepingu ülesütlemisega seotud kulud ja jääkmaksumuse ning müügihinna vahe, ei kahjusta teist poolt ebamõistlikult. Kokku on lepitud, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale reaalse kahju ja kulud, mis on tingitud liisinguvõtja enda süülisest käitumisest. Samuti ei ole liisinguvõtjalt antud lepingu sätetega võetud võimalust osaleda ise vara realiseerimisprotsessis või tõendada tegeliku kahju suurust. 19.

§ 367

lg 4 võtab arvesse poolte õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse printsiipi ega kahjusta teist poolt ebamõistlikult, mistõttu kostja (vastuhagis hageja) tuginemine

§ 367

lg 4 vastuolule Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ1 ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kostja (vastuhagis hageja) ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et antud lepingusätted liisinguvõtja õigusi ebamõistlikult kahjustaks või vastavad sätted oleksid vastuolus heade kommetega, et lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise 4 lepingupoole kahjuks oleks oluliselt rikutud. Ainuüksi asjaolu, et

§ 367

lg 4 näeb ette liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale lepingu ülesütlemisega kaasnevad lisakulutused, ei anna alust väita, et võlaõigusseaduse vastav säte oleks vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsuks esile lepinguosaliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamatuse. Maakohtu põhjendused 20. Võlaõigusseaduse (

) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 21. AS Hja OÜ W vahel oli 30.12.2002.a. sõlmitud liisingulepingud nr 0050966L, mille objektiks oli sadulauto xxx 14,2, tehasetähis xxx, ehitusaasta 1997 (tlk.11) ja liisinguleping nr 0050967L, mille objektiks oli külmikhaagis xxx, tehasetähis xxx, ehitusaasta 1997 (tlk.24). Osundatud lepingutes on liisinguvõtja OÜ W võtnud endale kohustuse tasuda liisingu osamaksed vastavalt lepingutes kindlaksmääratud liisingu osamaksete tegemise kuupäevadel ja selle üle pooltel vaidlus puudub. 22.

§ 76lg.

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja ja OÜ W vahel oli sõlmitud liisingulepingud ning sellega oli OÜ W võtnud endale kohustuse tasuda liisingu-makseid vastavalt lepingutele, kus olid kindlaksmääratud liisingumaksete tegemise kuupäevad. 23.

§ 101

lg 1 p 1, 3 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ning taganeda lepingust või öelda leping üles. Liisingulepingu üldtingimuste (edaspidi üldtingimus) punkt 7.1.3 kohaselt on liisinguandjal õigus liisingleping üles öelda, kui liisinguvõtja jätab lepingu makse tähtpäevaks tasumata, punkt 7.4. järgi kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles üldtingimuste punktist 7.1. lähtudes tulenevalt liisinguvõtja poolsest liisingulepingu mittekohasest täitmisest, kuulub liisingu ese liisinguandja poolt võõrandamisele. 24.

§ 115lg.

1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Antud juhul on tõendamist leidnud, et OÜ W on võetud kohustust, tasuda liisingulepingu osamakse kindlaks tähtpäevaks, rikkunud. Vaidlust ei ole selles, et liisingu-lepingute ülesütlemine oli tingitud OÜ W poolsest lepingu rikkumisest Seega oli hagejal tekkinud õigus nõuda kohustuse täitmist või kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

§ 115lg.

1, samuti

§ 367lg 1 ja 4 ning liisingulepingute üldtingimuste punkt 7.3 järgi.

Hageja on seisukohal, et talle on tekitatud kahju kokku summas 121 885,42 krooni, millise nõude esitas ta kostja vastu. 25. 30.12.2002.a. R N (N ) ja AS H vahel on sõlmitud käendus-lepingud nr. 0050966L ja nr 0050967L, milledest nähtub, et liisinguandja nõuet tagab käendaja R N (N ) käendus. Asjaolu, et kostja R N on võtnud endale kohustuse käendajana tagada liisinguvõtja OÜ W ja liisinguandja vahel osundatud 30.12.2002.a. sõlmitud liisingulepingutest tulenevaid liisinguvõtja kohustusi kohase ja täieliku täitmiseni, on tõendatud käenduslepingutega nr. 0050966L ja nr 0050967L (tlk. 55-58). 26.

§ 142lg.

1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 27. Kuna kohustuse täitmise eest vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui 5 võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (

§ 145

lg.1), ja antud juhul poolte vahel sõlmitud käenduslepingud sellist tingimust ei sisalda, on hageja õigustatud esitama nõude solidaarvõlgniku, käendaja R N (N ) vastu.

§ 145

lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

1. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega on võlausaldaja valik, millise viisi ta oma rikutud õiguste kaitseks valib. Hageja otsustas oma nõude esitada käendaja vastu ja see ei ole keelatud. Samuti nägid liisingulepingud nr 0050966L ja nr 0050967L ette liisinguvõtja vastutuse liisingulepingute ennetähtaegsel lõpetamisel liisingueseme võõrandamise liisinguandja poolt, nagu hageja õigesti märgib.
2. Liisinguvõtja OÜ W ei tasunud liisingulepingutega võetud kohustusi, jättes tasumata liisingulepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed, millest tulenevalt teatas liisingu-andja liisingulepingute ülesütlemisest. Nimetatud asjaolu on tõendatud
3. juuli 2005.a. teatisega liisingulepingute nr 0050966L ja nr 0050967L ülesütlemise kohta (tlk.38) ja selle üle vaidlus puudub. Et võlausaldaja on esitanud 26.01.2006.a. maksenõude käendaja R N (N ) vastu, nähtub toimiku materjalidest (tlk. 59).
4. Pooled ei vaidle selle üle, et liisinguvõtja jättis oma liisingulepingutest nr 0050966L ja nr 0050967L tulenevad lepingujärgsed kohustused täitmata.
5. Pooled vaidlevad lepingutest nr 0050966L ja nr 0050967L tuleneva nõude, kokku summas 121 885,42 krooni üle, nimelt sadulauto xxx ja külmikhaagise xxx müügihinna üle ja eelnimetatud liisinguesemete realiseerimisega kantud kulutuste suuruse üle.
6. Kostja väitel sadulauto xxx , ehitusaasta 1997 ja külmikhaagis xxx , ehitusaasta 1997, on müüdud ebamõistlikult madala hinnaga. Kostja on esitanud oma väite kinnituseks tõenditena rea analoogsete sadulauto xxx ja külmikhaagise xxx interneti müügikuulutusi, millede müügihinnad on kõrgemad kui vaidlusaluste liisingulepingute liisinguesemete müügihinnad (tlk. 106-116).
7. BRC Autokeskuse hindamise aktist VHA 2358,
8. nov. 2005, nähtub, et sadulauto xxx , tehasetähis XXX, valmistamisaasta 1997, keskmiseks turuhinnaks on hinnatud 170 000 krooni (hind ei sisalda käibemaksu). Hindamise akti märkuste osas on ära märgitud ka liisingueseme seisukord ja vigastused (tlk. 136). BRC Autokeskuse hindamise aktist VHA 2539,
9. mai 2006, nähtub, et külmikhaagis xxx , tehasetähis XXX, ehitusaasta 1997, keskmiseks turuhinnaks on hinnatud 140 000 krooni (hind ei sisalda käibemaksu). Hindamise akti märkuste osas on ära märgitud ka liisingueseme seisukord ja vigastused (tlk.139).
10. Müügilepingu nr. 0050966L TOL 10.01.2006.a. järgi sadulauto xxx , tehasetähis XXX on müüdud hinnaga 180 000 krooni + käibemaks 32 400 krooni, kokku 212 400 krooni (tlk. 40). Müügilepingu nr. 0050967L TOL 29.05.2006 järgi külmikhaagis xxx , tehasetähis XXX on müüdud hinnaga 150 000 krooni + käibemaks 27 000 krooni, kokku 177 000 krooni (tlk.49).
11. Lähtudes TsÜS § 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Lõpliku müügihinna kujunemise määrab ära turul olev nõudlus kauba järele. Hageja väidet, et kõnealuse sadulauto xxx turuhind 180 000 krooni + käibemaks 32 400 krooni, kokku 212 400 krooni ja külmikhaagis xxx turuhind 150 000 krooni + käibemaks 27 000 krooni, kokku 177 000 krooni, on kostja püüdnud kummutada esitatud interneti müügikuulutustega, millede järgi analoogsete esemete müügihinnad on oluliselt suuremad; 230 000 - 250 000 krooni. Kostja esitatud tõendid ei tõenda 6 vaidlusaluste liisingulepingute objektiks olevate liisinguesemete müügiprotsessis kujunenud turuhinda, vaid analoogsete esemete müügihinda, seega esitatud tõendid ei ole asjakohased ega tõenda, et vaidlusalused liisinguesemed oleksid võõrandatud ebaadekvaatsete hindadega. 36.

§ 367

kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kulude kindlaksmääramisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast. Kui liisinguese jääb pärast ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seega on õiguslikult ebatäpne rääkida kahju hüvitamise nõudest, tegemist on hageja poolt tehtud liisinguesemete realiseerimise kulutuste hüvitamise nõudega.

§-st 367 tulenevalt on asjakohatud kostja väited liisingulepingu punkt 3.

1. tühisusest .
2. Hageja sai tagastatud sadulauto xxx müügist OÜ B R kaudu vara realiseerimisest müügikahju 1634,81 krooni ja müügiteenusega seoses kandis hageja kulutusi 10 801,70 krooni, sealhulgas tuli tasuda auto müügieelse keemilise pesu eest 1300 krooni (tlk.39-47). Hagejale tagastatud külmikhaagise xxx realiseerimisest OÜ B R kaudu sai hageja müügikahju 17 022,76 krooni ja müügiteenusega seoses kandis hageja kulutusi 11 300 krooni (tlk. 48-54). Viimatimärgitud kulutused kujutavad endast

§ 367

lõikes 4 märgitud lisakulutusi, mida liisinguvõtja peab liisinguandjale hüvitama.

§ 367lg.

2 kohane on hageja nõue tasumata liisingumaksete osa enne liisingulepingute ülesütlemist, seega liisingulepingu nr 0050966L osas 38 320,29 krooni ja liisingulepingu nr 0050967L osas 35 236,81 krooni, samuti eelnimetatud tasumata liisingumaksete viivisarved summas 4307,89 krooni ja 3261,16 krooni. Seega on hageja põhjendatud nõue liisingulepingu nr 0050966L alusel summas 55 064,69 krooni ja liisingulepingu nr 0050967L alusel 66 820,73 krooni, kokku summas 121 885,42 krooni. 38. Alusetu on kostja väide, nagu oleks hageja rikkunud koostöökohustust, kui ta ei teatanud kostjale eelnevalt liisinguesemete müügist ja müügiga seotud kuludest.

§ 23lg.

2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kuna koostöökohustuse eesmärk on tagada lepingulise eesmärgi saavutamine ja OÜ W loobus liisingulepingute rikkumisega lepingulise eesmärgi saavuta-misest, ei saanud hageja rikkuda pärast lepingute lõpetamist

§ 23lg-st 2 tulenevat kohustust.

Liisingulepingu üldtingimuste p 7.3 ja 7.4.1 peamine eesmärk on tagada liisinguandjal seoses tagastatud liisinguesemete müügiga tekkivate kahjude hüvitamist. 39. Kuna hagejal ei ole lasunud kohustust teavitada OÜ W müügiga seotud kuludest eelnevalt, ei ole kostjal õigust keelduda oma kohustuste täitmisest ka tuginedes hageja käitumise vastuolule

§ 6sätestatud hea usu põhimõttega.

Hageja ei ole pahauskselt käitunud ega OÜ W eest müügiga seotud informatsiooni varjanud. Juba

1. juuli 2005.a. teatises liisingulepingute ülesütlemise kohta (tlk. 38) on hageja palunud OÜ W võtta võlgnevuse asjaolude täpsustamiseks ning võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust hagejaga, anti teada kontaktisiku nimi ja telefon. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks püüdnud hankida informatsiooni vara müügi ja sellega seonduvate kulude kohta ning et hageja oleks sellise teabe andmisest keeldunud. 40 Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks soovinud enne liisingulepingute ülesütlemist liisinguesemeid ise müüa, mis oleks andnud talle võimaluse ise müügiprotsessi ja müügieelsete kulude kandmist vahetult kontrollida. OÜ W ei huvitunud ei enne ega pärast liisinguesemete hagejale üle andmist selle müügist ega müügiprotsessist ning on nõustunud vara müümisega 7 hageja poolt. Seega on alusetud kostja väited, et ta oleks liisinguesemed realiseerinud oluliselt kõrgema hinnaga.
2. Kostja esitas 12.03.2007.a. vastuhagi hageja vastu liisingulepingute nr 0050966L ja 0050967L üldtingimuste punkti 3.7 tühisuse tunnustamiseks TsÜS § 86 ja 87 alusel .
3. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Vastuhagi kohaselt tuginetakse hagiavalduses liisingulepingu üldtingimuste punktile 3.7, mille kohaselt peaks võlgnik lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel hüvitama kõik kulud, s.h liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe, samuti liisingueseme valduse üle võtmise, liisingueseme hoidmise, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmise kulud jms. Hageja tugineb

§-le 367 lg 4, mille kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Juhul kui liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.7 märgitud kulusid tõlgendada seaduses märgitud ‘lisakuluna’, siis võib eksisteerida vastuolu siseriikliku õiguse ja rahvusvahelise lepingu [Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ1 vahel. Sellisel juhul kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 lg 2 alusel kohaldamisele välisleping.

1. Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ.1 (5.04.1993), art 3 kohaselt loetakse lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat. Direktiivi 93/13/EMÜ lisa p. 1 c) kohaselt loetakse ebaõiglaseks lepingud, kusjuures müüja või teenuste osutaja tegevus on seotud tingimusega, mille täitmine oleneb üksnes tema enda tahtest. Kohus nõustub hageja (vastuhagis kostja) esitatud vastuväidetega kostja (vastuhagis hageja) vastuhagile.
2. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud tüüptingimustega liisingulepingud, arvestab kohus Riigikohtu 28.02.2007 lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 juhindudes ka võlaõigusseaduse reegleid tüüptingimuste kohta, mh tüüptingimuste tõlgendamist reguleerivat

§ 39

ja tüüptingimuste tühisust ettenägevat

§ 42

. Kohus on seisukohal, et hageja nõude aluseks olevad liisingulepingu üldtingimuste punktid 7.3 ja 3.7 ei ole

17. peatükis sätestatuga vastuolus ega liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustavad ja on kohaldatavad. Riigikohus lahendis 3-2-1-1-07 on väljendanud seisukoha, et liisingulepingu ülesütlemise tagajärgede hindamisel on primaarseks seadus, esmajoones

§ 367. 45.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ja tuleb rahuldada. R N lt (N ) kuulub välja mõistmisele AS H kasuks 121 885,42 krooni.

1. 20.12.2002.a. sõlmitud käenduslepingute nr 0050966L ja nr 0050967L punkt 5 kohaselt käendajal tekib tagasinõudeõigus liisinguvõtja suhtes käendaja poolt liisinguandjale täidetud nõude ulatuses.
2. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, kuna liisingulepingute nr 0050966L ja 0050967L üldtingimuste punkt 3.7 on kooskõlas

§ 367lg 4 sätestatuga, seega ei saa seadusega tagatud kohustuste täitmist tunnistada tühiseks . 49. Vastavalt Ts

MS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 8 Taimi Kollom Kohtunik 9