← Eesti

3-08-918/13

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja 17. september 2008. a, Tallinn koht Haldusasja number 3-08-918 Haldusasi A.N.i kaebus Murru Vangla kohustamise nõudes

§ 12lg 3).

3. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD 1. 12.05.2008 esitas A.N. Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla tegevusele. Kuna 12.05.2008 esitatud kaebus oli esitatud puudustega ning ei olnud esitatud tähtaegselt, jättis kohus 13.05.2008 määrusega kaebuse

§ 11lg 2 alusel käiguta.

26.05.2008 saabus kohtule kaebuse esitaja vastus kohtumäärusele, milles kaebuse esitaja selgitab, et kaebust ei esitatud kohtule tähtaegselt seetõttu, et kaebaja pöördus peale 28.02.2008 Justiitsministeeriumi vaideotsuse saamist õiguskantsleri poole ning ootas õiguskantsleri vastust. Peale vastuse saamist pöördus isik koheselt halduskohtusse. Samuti esitas A.N. tähtaja ennistamise taotluse. 16.06.2008 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta, kuna see ei vastanud endiselt

§-s 10 sätestatud nõuetele. 04.07.2008 esitas A.N. kaebuse täpsustuse.

  1. 10.09.2008 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning küsis vastustajalt kirjalikku arvamust kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta.
  2. 17.09.2008 esitas vastustaja Murru Vangla kirjaliku arvamuse kaebuse esitamise tähtaegsuse osas. Vastustaja selgitab, et kaebaja A.N. esitas tõepoolest 16.01.2008 Justiitsminis1 teeriumile läbi Murru Vangla vaide. Kinnipeetav on Justiitsministeeriumi 28.02.2008 vaideotsuse saanud kätte 10.03.2008 ning selle kohta on ta andnud oma allkirja. Juba nimetatud vaideotsuse lõpuosas on kirjas, et vaideotsuse peale on isikul õigus esitada kaebus halduskohtule HMS §-s 87 ning

-is sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras. Seega oli kaebaja teadlik oma õigusest pöörduda kaebusega halduskohtu poole, kui rikuti tema õigusi. Kaebuse esitaja tegi ise valiku ja otsuse, kui ta jäi ootama õiguskantsleri vastust. Vastavalt

§ 9

lg-le 3 võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Ajavahemik 10.03.2008 - 12.05.2008 ületab

§ 9lg-s 3 sätestatud tähtaja.

Kaebaja ei ole tegutsenud selle nimel, et esitada kohtusse kaebus tähtaegselt, vaid jäi omal tahtel ootama vastust Õiguskantslerilt. Tal oli võimalus pöörduda nõuetekohase kaebusega tähtaegselt kohtu poole, kuid ta ei teinud seda. Õiguskantsleri poole pöördumine ja vastuse ootamine ei takista kuidagi kaebusega kohtusse pöördumist. Murru Vangla arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetava A.N.i kaebus esitatud tähtaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 5.

§ 9

lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täielikult rahuldamata jätmise kohta. Kaebusest nähtub, et 22.08.2007 pöördus A.N. selgitustaotlusega Murru Vangla poole, milles avaldas soovi käia spordisaalis spordiga tegelemas. 14.09.2007 vastas Murru Vangla kaebaja taotlusele, et kuna kinnipeetav paikneb 9. eluosakonnas, siis puudub tal võimalus kasutada spordisaali. 16.01.2008 esitas A.N. Justiitsministeeriumile vaide Murru Vangla toimingu peale. Vaideotsuse sai kaebuse esitaja kätte 28.02.2008. Kaebus esitati halduskohtule alles 12.05.2008, so

§ 9lg-s 3 sätestatud 30-päevase kaebetähtaja rikkumisega.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (

§ 12lg 3).

Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Olukorras, kus mõistli- 2 kul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, vaid peab need välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses. Kohus leiab, et õiguskantsleri poole pöördumine ja vastuse ootamine ei takistanud kuidagi kaebusega tähtaegselt kohtusse pöördumist. 7.

§ 12

lg 3 kohaselt juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega haldusasja menetluse. Maret Altnurme Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.