Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ.1 (5.04.1993) ,ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,art.3 kohaselt loetakse lepingutingimus,mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud,ebaõiglaseks,kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse.Direktiivi lisa p.1 c kohaselt loetakse ebaõiglaseks tarbijale siduvad lepingud,kus müüja või teenuste osutaja tegevus on seotud tingimusega ,mille täitmine oleneb üksnes tema enda tahtest. Riigikohus lahendis 3-2-1-1-07 on väljendanud seisukoha,et liisingulepingu ülesütlemise tagajärgede hindamisel on primaarseks seadus,esmajoones
ja 416.
lg.3 sätestab,kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse ,tuleb kulude,mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega ,hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 041101/162 (tlk 14,70) on tõendatud,et hagejale 01.11.2004 a. tagastatud sõiduk oli lisaseadmetega varustatud,tehniliselt korras,aktis puuduste ja defektide kohta kommentaarid puudusid.Aktile on kirjutatud ”müüki 235 000 .-”.Ka vara müügiaktist nr 0041339L (tlk 19) nähtuvalt,mis sisaldab küll ebaõiget teavet vara ehitusaasta kohta , on vara antud müüki 08.11.2004 a hinnaga 235 000 krooni (käibemaksuga).Seega on vara väärtus selle üleandmise ajal 235 000 krooni. Samast aktist nähtub ka ,et vara uus rentnik on T K . Kohus leidis,et vara jääkmaksumuse ja tagastatud vara väärtuse vahena tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 16 326.73 krooni (251 326.73-235 000). Kostjad tunnistavad hageja nõuet lepingujärgsete maksete võlgnevuse osas summas 13 715 krooni ja on nõus selle hagejale hüvitama.
lg.4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud,välja arvatud juhul ,kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja väitel kajastuvad vara realiseerimisega seotud kulud summas 12 711.83 krooni arvel nr.24260300 ja sisaldavad müügiteenust summas 9 322.03 krooni ning Wanli Winter 205/55R16 Challange 4 tk summas 3 389.90 krooni.Menetluse käigus loobus hageja summast 3 389.90 krooni osas ,kuna leidis,et nimetatud kulutus ei ole kostjatega otseselt seotud. Kohus leiab,et hageja ei ole tõendanud ,kuidas on kostjaga otseselt seotud klient T K ile ja hagejale adresseeritud arvel näidatud vara realiseerimise eest makstav tasu summas 9322.03 krooni .Vara müügiaktist nähtuvalt on vara antud rendile T K ile. Kostjad vaidlevad vastu sõiduki kindalaeka luugile väidetavalt 17.11.2004 teostatud ja esitatud remondiarvele nr.24260226 summas 1645.06 krooni. Järelduvalt hagiavaldusest andis kostja liisingueseme valduse hagejale üle 01.11.2004 a ,kusjuures üleandmise-vastuvõtmise aktis puudustele,mis seostuksid kindalaeka luugi remondi või väljavahetamise vajadusega,ei ole viidatud. Vara on müügiakti kohaselt antud müüki 08.11.2004, arve kindalaeka luugi remonttööde kohta on esitatud 17.11.2004 a.,seega ajal,mil kostja ei saanud liisingueseme seisundi eest vastutada.Hageja ei ole ka tõendanud varjatud puuduse olemasolu. Kohus leiab,et hageja nõue remonttööde teostamise eest 1645.06 krooni saamiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
lg.1 sätestab ,et käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg.1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 30 042.42 krooni (13 715.69 + 16326.73). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ,siis juhindudes TsMS § 163 lg.1 tuleb menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg.1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg.2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.