2-08-11323/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-11323 Otsuse kuupäev 10.juuni 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi JK´u (isikukood xxx, xxx) hagi M K´u (isikukood xxx, xxx) vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 15.mai 2008 Istungil osalenud isikud hageja JK, hageja esindaja Jaagumart Merimaa, kostja M K ja kostja esindaja Heldur Hunt Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista M K tütar M K (sünd. xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 500 EEK (kaks tuhat viissada krooni) ja poeg J K (sünd. xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 500 EEK (kaks tuhat viissada krooni) alates 27.märtsist 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni JK kasuks. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte abielust on sündinud xxx tütar M K ja xxx poeg J K. Lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Eelnevast lähtudes ning juhindudes PKS § 60 lg 4 palub hageja kostjalt välja mõista elatis kahe lapse ülalpidamiseks kokku 5 000 krooni. Kostja arvamus Kostja nõustub elatusraha välja mõistmisega, kuid ei nõustu selle suurusega. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta ei toeta lapsi. Kostja on alati lapsi toetanud ja teeb seda ka edaspidi. Kostja on käesoleval ajal töötu ja elatub juhutöödest, kuid vaatamata sellele tasub ta abielu jooksul soetatud korteri laenu. Kostja tasub regulaarselt eelkooliealise poja J K lasteaiamaksu 800 krooni kuus. Kostja on toetanud lapsi materiaalselt ning võtnud osa nende kasvatamisest. Nii elasid lapsed k.a. märtsis kolm nädalat kostja juures. Kostja palub kohtul määrata laste elatusraha suuruses, milline oleks õiglane mõlemale poolele. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kostja poolt poja lasteaiamaksu tasumist ei saa lugeda piisavaks materiaalseks abiks, liisingmakseid aga ei saa üldse lugeda elatusraha hulka. Kostja väite kohaselt elatub ta juhutöödest. Samas ei ole kostja avaldanud, kui suur on tema sissetulek siiani olnud. Kostja väitest, et 5 000 krooni eest ta töötama ei nõustu, võib järeldada, et kostja sissetulekud on nimetatust suuremad. Kohus asub seisukohale, et hageja elatise nõue, 2 500 krooni lapse kohta, on põhjendatud. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2008 aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest pool on 2 175 krooni. Arvestada tuleb ka seda, et väljamõistetud elatiselt tuleb hagejal maksta tulumaksu, mistõttu jääb hagejale kätte 1 975 krooni lapse kohta. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, so 27.märtsist 2008. Kuna kostja on tasunud pärast 27.03.2008 poja lasteaiamaksu, siis tuleb väljamõistetud elatusrahast kostja poolt makstud summad maha arvata. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 2