D määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
D määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitaD pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Dmisele. M D oli ka varem lühemateks ja pikemateks perioodideks lahkunud ja lapse vanaema hoolDD jätnud. Lapsele ettenähtud riiklikud toetused kasutas isiklikuks otstarbeks. Last piDs üleval vanaema. Lapse dokumendid on ema süü tõttu kadunud ja lasteaiamaksu jättis lapse ema tasumata. M D tarvitas alaealisena narkootilisi aineid ja ka raseduse ajal, kuna ei olnud rasedusest teadlik. M D varjab oma elukohta ja ema saab temaga ühendust ainult tütre sõpruskonna kaudu. Eestkoste vormistamiseks on M D andnud nõusoleku. Lastekaitse spetsialisti arvates on SD sobiv isik last kasvatama. Tallinna lasteaia töötajate sõnul on laps vanaema juures elades rõõmsameelsem ja palju eDsi arenenud. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse §-st 92-95 palub avalDja määrata SD N D´i eestkostjaks. Alaealisele määratud esinDja seisukoht Alaealisele riigi poolt määratud esinDja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjenDtud ja toetab kohtu poolt avalduse rahulDmist. N D on vanemliku hoolitsuseta laps. N D ema M D ei täiD pikemat aega vanemakohustusi. Juba lapse sünnist oli tal kombeks viia N oma ema SD juurde, jätta ta sinna ja kaduD ise pikemateks perioodideks. M D ei ole osalenud lapse ülalpiDmises, vaid on lapsele ettenähtud sotsiaaltoetused oma tarbeks ära kulutanud. Last on faktiliselt ülal piDnud eestkostjaks taotletav SD . M D hakkas juba alaealisena tarvitama narkootikume ning on alust arvata, et ta teeb seD jätkuvalt ka käesoleval ajal. Ta ei täitnud koolikohustust, hulkus tänavatel ja tarvitas sõltuvusaineid, mistõttu oli Põhja-Tallinna linnaosa Alaealiste komisjoni xxx.a. otsusega nr.xxx suunatud osalema sotsiaalprogrammis Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskuses. Teadupärast on märgitud keskus sõltuvushäiretega alaealistele lastele mõeldud kinnist tüüpi hoolekandeasutus. Ka määrati M D koduõppele. M D enD kinnitusel hakkas ta narkootikume tarvitama uuesti kohe pärast rehabilitatsiooniprogrammi lõppu. Oma rasestumisest ei olnud M D teadlik, seetõttu tarvitas narkootikume ka raseduse ajal. Käesoleval ajal ei ole M asukoht perekonnale teaD, kontakti saab ema hoiD üksnes M sõprade teaDolevate kontaktide kaudu. Põhja Politseiprefektuuri Põhja PO 8.08.2008.a. teatisest nähtub, et M D on 2004.a. karistatud ühel korral avaliku korra rikkumise eest ja ühel korral narkootilise aine tarvitamise eest. EsinDja on veendumusel, et M D oma eluviiside tõttu ei suuD pakkuD pojale turvalist ja stabiilset kasvukeskkonD ega kohast hoolitsust. Seega on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. N elab oma emapoolse vanaema SD kasvatusel. SD elukohaks on 2-toaline korter Tallinnas xxx. Laps ja vanaema elavad seal kahekesi. Kodus on N tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Tema kasutaD on kõik talle eluks vajalik. Lisaks M on SD 37-aastane poeg, kes elab oma abikaasa ja 11- aastase tütrega xxx. Poeg töötab SD kodu vahetus läheduses santehniliste avarii likvideerimisega tegelevas ettevõttes santehnikuna, tema naine peab oma kioski. SD on poja perest suur abi. Poeg võtab Nt enD juurde, kui SD on tööl, samuti toetab rahaliselt märkimisväärselt. Ka käib SD aeg-ajalt lapsehoidmisel abiks sõbranna, enamasti siis, kui S.D peab õhtusel ajal tööl olema. Perekond on ühtehoidev, lapsel on vanaemaga ja onu perega emotsionaalne lähedussuhe. N käib Tallinna Lasteaias. Rühmaõpetajate kinnitusel on N vanaema kasvatusel hästi arenenud. Vanaema sõnul käib ka M aeg-ajalt kodus ja kohtub ka lapsega, kuid need kohtumised on juhuslikku laadi. Viimased 7 aastat on SD lesk. Ta töötab määramata tähtajaga töölepingu alusel müüjana OÜ-s E osalise tööajaga. SD on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks, sellega on nõustunud lapse ema M D . Eestkosteasutus toetab SD eestkostjaks määramist. Leian, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele parimal viisil. SD on kogemus ja teadmised laste vajadustest, samuti tugev emotsionaalne lähedussuhe N . Seega on SD isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. SD korteri näol on tegemist koduga, kus on lapsele tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Vanaema suhtumine poisisse on hoolitsev. Vanaema poolt korralDtuna on N igapäevane elu praegu sellise stabiilsusega, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Seetõttu on allakirjutanu seisukohal, et SD poolt vanemakohustuste täitmine tuleb seadustaD eestkostet seadva kohtumäärusega. SD määramine N D eestkostjaks on lapse huvides ja vajalik asjaajamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahenDtakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korralDmine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis 27.03.2006.a. koostatud sünniakti nr 1255 kohaselt on N D emaks M D , isa kohta kanne puudub. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võiDkse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealise N D ema hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus laps N D on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud kevadest 2008.a. oma emapoolse vanaema SD juures ja olnud tema hoolitsusel. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isiku, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjenDtud ja kuulub rahulDmisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõenDmist leidnud, et alaealisele N D eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lastele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud tema emapoolne vanaema SD . PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestaD isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. SD on avalDnud soovi hakata alaealise N D eestkostjaks, milline asjaolu on tõenDtud tema kirjaliku avaldusega (tlk 8). Ärakuulamisel kohtus jäi SD avalDtu juurde. Puudutatud isik M D 27.11.2008.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. M D on andnud kirjaliku nõusoleku, et N D eestkostjaks määrataks tema ema SD (tlk 5). Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning SD soovi täita lapselapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise N St´i huvides on jätta ta ka eDspidi elama vanaema SD juurde, st keskkonD, mis on kujunenud tema jaoks koduks, kus tema eest on hoolitsetud ja kus on talle tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Avalduse lahenDmisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud ema hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud tema sünnist saati tema vanaema SD, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et SD, kes on hoolitsenud lapse eest ja võtnud ta enD juurde elama, on sobilik täitma N D´i eestkostja ülesandeid. SD poolt korralDtuna on N igapäevane elu tagatud stabiilsusega, mis vastab lapse kõigile huvidele. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esinDja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpiDmise eest. Kohus peab vajalikuks määrata N St´ile eestkostjaks SD, kelle kohustuseks on hoolitseD alaealise kasvatamise ja ülalpiDmise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esinDmise õiguse, Tulenevalt
lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on N 2,5aastane ega või teha mingeid tehinguid. Kohus leiab, et lapse 7-aastaseks saamisel võib laps eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.