Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 15§ 86§ 23§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentma

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada OÜFjuhatuse liiget IK(IKXXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. novembril
3. a kell 15.
4. Kui IK vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida.
5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennok’ile tasuks 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni ning hüvitis vajalike kulude katteks 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni pankrotivara arvelt.
6. Teha käesolev otsus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teha kohtuotsus teatavaks Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja avaldus 07.07.
7. a esitas OÜ F juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad äriühingu kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ F täita võlausaldajate nõudeid. 07.07.
8. a seisuga on võlgnikul kohustusi kokku 478 902.00 krooni, vara on väärtuses 199 384.60 krooni.
9. september
10. a algatas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik kanti äriregistrisse 03.04.2001.a. Alates
11. aastast on võlgniku peamiseks tegevusalaks olnud ehitustegevus. Võlgniku 2005.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 2005.a. müügitulu 514 550 krooni ning puhaskahjumiks kujunes 125 745 krooni. Töötajaid oli keskmiselt 6, kelle palga kogusumma oli 91 361 krooni, millele lisandus sotsiaalmaks. Võlgniku 2006.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 2006.a. müügitulu 4 172 560 krooni ja puhaskasumiks kujunes 70 249 krooni. Töötajaid oli keskmiselt 4, kelle töötasu üldsumma oli 193 259 krooni. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku 2007.a. müügitulu 2 479 838 krooni ning äriühingu kahjumiks kujunes -325 452 krooni. Võlgniku töötajate arv aasta jooksul oli keskmiselt 3 inimest ja töötajate tasu üldsumma oli 154 962 krooni. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt on võlgnik 08.01.2007.a. laenanud RK`ilt 300 000 kr. Võlgniku kinnitusel osteti laenusumma eest tellingud (kajastatud võlgniku bilansis 05.12.2006.a. summas 122 139 kr ja 11.12.2006.a. summas 100 569 kr). Võlgnik kohustus laenu tagastama 2007.a. jooksul nelja osamaksega. Laenulepingu lisa nr 2 kohaselt kinnitab võlgnik oma suutmatust laenu tagastada ning „kokkuleppel laenuandjaga tagastab laenusaaja laenusumma eest ostetud tellingud täies mahus laenuandjale”. Halduri hinnangul vajab antud tehing edasises menetluses kontrollimist. Tehingus võib esineda ühe võlausaldaja eelistamist teistele võlausaldajatele. Vastuoluline on väide tellingute soetamisest antud laenusumma eest, kui tellingute soetamise aeg oli varem (detsember 2006), kui laenulepingu sõlmimise aeg (jaanuar 2007). Võlgniku kassaraamatust nähtub, et võlgnik on tasunud 05.10.2007.a. IK’ile 47 000 krooni, 03.09.2007.a. 68 000 krooni ja 21.07.2007.a. 96 000 krooni „omaniku lühiajalise laenu tagastust”. Nimetatud tehinguid on võimalik pankrotiseaduse kohaselt tagasi võita, kuna võlgnik 2 on eelistatud lähikondset võlausaldajat teistele võlausaldajatele. Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt oli võlgnikul 04.09.2008.a. seisuga varasid kokku summas 199 385 krooni järgmiselt: 1) raha 310 krooni, 2) nõuded ostjate vastu 167 135 krooni (R R OÜ 2 772,40 krooni ja P OÜ 164 362,20 krooni), 3) materiaalne põhivara 31 940 krooni (soojapuhur, optiline Nivel AK22G, Akutrell BSZ 12, nurgasaag DW743 ja puurvasar GBH10DC). Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised varad kokku summas 199 385 krooni: 1) raha 310 krooni, 2) nõuded ostjate vastu 167 135 krooni, 3) põhivara 31 940 krooni. Ajutise haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansa Pank AS-is, mille saldo 10.09.2008.a. seisuga on -97,24 krooni, konto miinusest on tekkinud viivis 50,54 krooni. Võlgniku 04.09.2008.a. bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 151 272 krooni järgmiselt: 1) lühiajalised laenud ja võlakirjad 24 700 krooni, 2) võlad tarnijatele 297 krooni, 3) maksuvõlad 126 275 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse teatise kohaselt on võlgnikul 24.09.2008.a. seisuga maksuvõlgnevus summas 143 809 krooni, millest 109 045 krooni on põhivõlgnevus ja 34 764 krooni viivised. Võlgnevus koosneb tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete, kohustusliku kogumispensioni maksete võlgnevustest ja intressidest. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku bilanss ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Võlgniku bilansis on peamiseks varaks nõue P OÜ vastu, mida võib pidada lootusetuks nõudeks. Nimetatud äriühing on likvideerimisel ning likvideerija sõnul puuduvad äriühingul varad võlgnevuse tasumiseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes (üldine turusituatsiooni muutumine ehitusturul – nõudluse vähenemine). Halduri hinnangul esinevad tagasivõitmise võimalused. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜF pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul materiaalset põhivara väärtuses 15 000 krooni. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 150 000 krooni. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on suuremad kui

§ 15

lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 3 Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu maksejõuetus tekkis 2008. a alguses. Võlgniku juhatuse liikme IK’i seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud majanduskasvu järsk pidurdumine ning selle poolt kaasa toodud muudatused ehitusturul. Eelkõige on võlgniku majandustegevust pärssinud ehitusmaterjalide kiire hinnatõus, ehitajate palkade tõus ning üldine ehitusturu jahtumine ja tellimuste vähenemine. Samuti aitasid I. K ’i sõnul maksejõuetusele kaasa potentsiaalsete klientide taganemised suulistest kokkulepetest tellida kokkulepitud mahus võlgnikult ehitusteenust. Võlgnik ei ole suutnud pikema perioodi vältel sõlmida uusi lepingud ehitusteenuste osutamiseks, mille tõttu on võlgniku majandustegevus tänaseks seiskunud. Juhatuse liikme sõnul on maksejõuetust süvendanud ka asjaolu, et võlgnikul ei ole õnnestunud kohtuväliselt sisse nõuda võlgnevust OÜ-lt P ning kohtusse pöördumiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Samas on juhatuse liige nentinud, et nõue võib olla lootusetu, kuna äriühing ei tegutse juba pikemat aega ning on majanduslikes raskustes. Ajutisele haldurile teadaolevalt on OÜ P praeguseks likvideerimisel olev äriühing, kellel puuduvad varad, millele pöörata sissenõuet (09.10.2008.a. on avaldatud Ametlikes Teadaannetes likvideerimisteade). Arvestades eeltoodud asjaolusid ja ajutises pankrotimenetluses kogutud andmeid, ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada võlgniku maksejõuetuse põhjusteks raskeid juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu Pankrotiseaduse § 28 tähenduses.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige IK. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 18 töötunni eest kokku summas 14 400 krooni ning tehtud vajalike kulutuste katteks 1 200 krooni. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja hüvitiseks vajalike kulutuste eest brutosumma 15 600 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Karin Sonntak Kohtunik 4