Obsah (4)

§ 5§ 7§ 14§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2008.a.Tallinnas, Kentmanni tn kohtumajas Tsiviilasja number 2-07-40804 KÜ hagi A M vastu

§ 5

1 ja § 7 alusel korteri nr 59 osas üle läinud A M 15.03.2008 ja korteri nr 58 osas N P ja V P 15.03.

1. Mistahes võlg korteri nr 59 osas oleks ka aegunud. Hageja muutis 23.04.2008 hagi alust, suurendades hagi nõuet 8681,70 krooni võrra ja tuues täiendavalt sisse väidetava korteri nr 59 võla. Samas läks korteri nr 59 omandiõigus kinnistusraamatu kande kohaselt kostjalt üle A M 15.03.
2. Seega, isegi juhul kui kostjal tõepoolest oleks KÜ ees mingi korteri nr 59 omanikuks olemisega seonduv võlg, mis ei läinud korteriomandi omandajale üle, oleks see aegunud, sest nõude esitamise ajaks oli omandiõiguse uuele omanikule üleandmisest möödunud rohkem kui 3 aastat. Lisaks sellele on KÜ juhatuse liige L B , kes suhtub ühistu liikmetesse selektiivselt, esitanud tsiviilasjas nr 2-07-40798 samal alusel hagi ka korteri praeguse omaniku A M vastu. Juhul kui hageja käsitleb poolte võlasuhte alusena hageja 04.03.2007 avaldust, vaidleb kostja võlale vastu. Kostja võõrandas 15.03.2007 korteri nr 58 N P ja V P . Et

§ 7

lg 2 järgi hinnatakse korteriomandi võõrandamisel selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega KÜ suhtes ja osamaksuga KÜ varas, nõudsid omandajad võõrandajalt ja KÜlt vastavat informatsiooni. KÜ juhatuse liige L B , kes suhtub kostjasse pahatahtlikult, kasutas olukorda ära ja teatas ostjatele, et müüjal on maksete võlg summas 17 842,95 krooni. Kuigi kostjal mingit võlga polnud, oli tegeliku olukorra usutav selgitamine kokku lepitud tehingu (ajapuuduse) tõttu N P ja V P komplitseeritud. Olukorras kus

§ 14

lõike 1 kohaselt peab KÜ oma liikmete soovil väljastama tõendi, mis kajastab KÜ liikmete varalisi õigusi ja kohustusi KÜ suhtes, andis kostja (müüja) 04.03.2007 N P ja V P allkirja sooviga kinnitada, et kui i tõepoolest peaks selguma korteri mingi võlg KÜle (väidetavas summas 17 842,95 krooni, millest juhatuse liige L B räägib), siis kohustub selle maksma tema (võõrandaja). Tõend ei tähenda võlatunnistust KÜ-le, sest seda võlga tegelikult ei ole. Kostja ja lahutatud abikaasa vahelistest arusaamatustest oli kostjal küll varem (

1. aastal) tekkinud maksete võlg KÜ ees. Hageja esitas võla väljamõistmiseks hagi seisuga 31.05.
2. Sel ajal oli kostjale kuulunud korteri nr 58 maksete võlg 45 541,45 krooni ja korteri nr 59 võlg 2913,50 krooni. KÜ nõudis ka viivist, näidates, et korteri nr 58 osas on see 27 444,65 krooni ja korteri nr 59 osas 5793,70 krooni. Kogu võlg summas 81693,30 krooni, s.h korteri nr 58 osas kokku 72 986,10 krooni ja korteri nr 59 osas kokku 8707,20 krooni, mõisteti kostjalt välja Tallinna Linnakohtu 07.11.2005 otsusega tsiviilasjas nr 273/20-786/
3. Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 7.12.2005 ning kostja tasus kogu võla 13.03.2006.a. Tallinna Linnakohtu 07.11.2005 kohtuotsuses mõisteti kostjalt viivis välja kindlas summas, mitte aga protsendina kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja esitas 23.04.2008 haginõude suurendamise avalduse lisana 1 korteri nr 58 väidetava võla arvestuse perioodist juuni 2004 kuni aprill
4. Tõendist ilmneb selgesti, et perioodil juuni 2004 kuni veebruar 2006 (s.o ajani, mil kostja tasus kogu väljamõistetud võla), määrati korterile nr 58 uusi makseid summas 12 897,70 krooni, samas maksis kostja sel perioodil faktiliselt 20 339 krooni. Seega on korteril mitte võlg vaid ettemaks. Hageja poolt alusetu ja ebaselge viivise arvestamine ning nõuete esitamine on pahatahtlik. Kuni 15.03.2007 kostjale kuulunud XXX korteril mingit maksete võlga omandiõiguse võõrandamise ajal ei olnud, see ei saanud tekkida ka uute omanike suhtes ega saa kuuluda kostja poolt tasumisele ka ostjate ja müüja kokkuleppe (04.03.2007 avalduse) alusel. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi kui alusetu täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tunnistaja ütlused, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tuleb jätta rahuldamata. 3 Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole KÜ liige ja ei olnud seda ka hagiavalduse kohtule esitamise ajal. Kostja võõrandas korteriomandi aadressiga XXX Tallinnas 15.03.2005.a. A M ile ja korteriomandi aadressiga XXX Tallinnas 15.03.2007.a. N P ja V P . Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on eeltoodud korteriomanditega seonduvaid täitmata maksekohustusi hageja ees.

§ 5

1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

§ 7

lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel korteriomandi omandaja kohustatud KÜle tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

§ 151 sätestab majandamiskulude mõiste.

Antud paragrahvi lõike 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses KÜ vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu KÜ poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui KÜ põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude tasumist. Kohus leiab, et antud korteriomanditel lasuvad võimalikud võlakohustused on üle läinud nimetatud korteriomandite omandajatele. Seetõttu ei saa A M o antud hageja nõudes õigeks kostjaks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05 tulenevalt tuleks asuda seisukohale, et kostja võimalikud võlakohustused ei ole korteriomandi omandajatele üle läinud. Kohus leiab, et antud lahendis käsitleb Riigikohus kapitalirendilepingu järgseid kohustusi ja ei ole analüüsinud KÜ liikmete õigusi ja kohustusi, sealhulgas

§ 7lg 3.

KÜ liikmete õigusi ja kohustusi reguleerib

. Kohus on seisukohal, et

§ 7

lg 3 on selgelt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud ja selle alusel peab korteriomandi omandaja tasuma võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagi saab rahuldada kostja poolt 04.03.2007.a. kirjutatud avalduse ( tl 89) alusel, millest nähtub, et kostja on nõustunud võla tasumisega KÜle korteri nr 58 eest. Kohus leiab, et tunnistaja N Pinna, kes on korteriomandi nr 58 omanik, ütlustega on tõendatud, et kostja kirjutas antud eestikeelsele avaldusele, mille koostas tunnistaja, a tunnistaja survel, et vormistada korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akt. Vastasel korral tunnistaja nimetatud aktile a ei oleks kirjutanud. Tunnistaja koostas ise nimetatud avalduse hagejalt saadud kontrollimata andmetel põhineva 04.03.2007.a. tõendi alusel kostja võlgnevuse kohta. Tunnistaja sooviks antud avaldust koostades oli vabaneda korteriomandil lasuvate võimalike võlgade tasumise kohustusest. Avalduses on ka märgitud, et palutakse juhatust mitte esitada eelnimetatud võlgnevuse tasumise nõudeid uutele korteriomanikele. Samal kuupäeval on kostja omakäeliselt kirjutanud ka venekeelse avalduse, milles ta kinnitab, et tal ei ole võlgnevust hageja ees ja et tal on ettemaks. Korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktist ( tl 90) nähtub, et kommunaalmaksed seisuga 04.03.2007.a. on tasutud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt 04.03.2007.a. allkirjastatud avaldust võla olemasolu ja tasumise kohta ei saa käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes, millest tekiksid kostjale varalised kohustused. Antud avalduse allkirjastamine ei vastanud kostja tahtele võtta endale kohustus hageja ees võla tasumiseks. Tehingus on oluline tehinguosaliste tahe. Käesoleval juhul ei vastanud kostja tahteavaldus tema tegelikule tahtele. Antud asjaolu on tõendatud nii tunnistaja ütluste kui ka samal kuupäeval kostja poolt koostatud omakäelise avaldusega, milles ta kinnitab, et ta ei tunnista võlga hageja ees ja et tal on ettemaks. 4 Lisaks eeltoodule märgib kohus järgmist. Tallinna Linnakohtu 07.11.2005 kohtuotsusest nähtuvalt mõisteti kostjalt välja võlg ja viivis kindlas summas. Hageja esitatud 23.04.2008 haginõude suurendamise avalduse lisast 1 korteri nr 58 võla arvestuse perioodist juuni 2004 kuni aprill 2008 nähtub, et perioodil juuni 2004 kuni veebruar 2006, määrati korterile nr 58 uusi makseid summas 12 897,70 krooni, samas maksis kostja sel perioodil faktiliselt 20 339 krooni. Kohus on seisukohal, et hagejal puudus seaduslik alus viiviste arvestamiseks kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse eest. Eeltoodust tulenevalt ja nähtuvalt kostja arvestusest maksete tasumise kohta ( tl 126-127) on kostjal ettemaks korteri nr 58 osas summas 7701,20 krooni. Kuivõrd ülejäänud poolte seisukohad ja tõendid asja lahendamisel tähendust ei oma, ei pea kohus vajalikuks nendele hinnangut anda. Arvestades eelnevat tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5